Imiusside kehamõõtled on 0,5-10 mm. Sarnaselt teiste ussidega katab ka imiusside keha kutiikula, mille all paikneb nahklihasmõik. Nende keha näeb pealtpoolt välja üsna ilmetu , nende alaküljel on üks või mitu iminappa, mille abil nad peremehe organismis kinnituvad. 2. Kuidas imiussid hingavad ? - Sooltoru ja nahklihasmõigu vaheline osa on täidetud sedekoega, selles paiknevad siseelundid ja varuained. Rakkudevahelistes õõntes on vedelik mille ülesanne on sarnande kõrgemate organismide verega kuigi tal pole kindlat liikumissuunda. 3. Kuidas imiussid paljunevad ? - Imiussid on lahksugulised. Neil on tekkinud kaval kohastumus, vastne suudab vaheperemehes mittesuguliselt paljuneda, teadlaste poolt nimetatakse seda pedogeneesiks. 4. Kuidas väljutavad imiussid tahked toidujäägid umbsest soolest ? - Tahked toidujäägid väljutatakse suu kaudu . Hargnenud sool täidab ka
Ühekordse membraaniga sile ER, kare ER, Goldi kompleks, lüsosoomid, transportpõiekesed, peroksüsoomid, enosoomid, vakuool 10.Millised organellid eukarüootses rakus on membraanita? Ribosoomid, tsentrosoom, tsentrioolid, tsütoskelett: mikrofilamendid ja mikrotuubulid. 11.Joonista rakumembraani ehitus ja iseloomusta seda? 12.Mis on glükokaalüks? Tema funktsioonid? Glükaalüks on suhkrurikas raku välispinna osa. Osaleb rakkudevahelistes kontaktides. Tagab raku struktuurse ühtsuse. Kontrollib ainete rakku ja välja liikumist. Tekitab ioonide kontsentratsioonierinevusi raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Tagab rakkudevahelised kontaktid ja koostöö. Retseptorite abil tunneb ära võõrad antigeenid, rakud, muundunud rakud. Informatsiooni vahedaja tsütoplasma ja rakuväliskeskkonna vahel. Aitab tagada raku liikumist. Sisaldab
produktsiooni ja neoantigeenide moodustamist. See omakorda viib immuunsüsteemi tasakaalust välja ja võib olla autoimmuunhaiguse põhjustajaks. (Bizikova et al., 2014a) Samuti on potentsiaalne PFi mõjutav keskkonnategur UV-kiirgus. On leitud et PFi haigestumine on intensiivsev suvel ja vähem esinev talveperioodil. (Tater et al., 2010) Naha epidermis toimib välismõjude vastase kaitsekihina, seda aitavad koos hoida keratinotsüüdid. Need keratiini filamendid osalevad epiteeli rakkudevahelistes rakukontaktides (desmosoomid) ja kontaktides basaalmembraaniga (hemidesmosoomid). (Aunapuu., 2016) Haigust põhjustavad IgG autoantikehad, mis tekivad naha basaalmembraani normaalsete komponentide desmogleiin 1 ja 3 vastu, mistõttu epidermises katkevad keratinotsüütide vahelised seosed ning tagajärjeks on laiaulatuslike villide ja erosioonide teke limaskestadel ja nahal. Koerte PFi antigeene sihtmärk on desmogleiin 1 (DSC1), vastavad antikehad on
iminappade abil peremees-organismi maksa külge ning toitub peremehe verest ja maksarakkudest. Seedeelundkonna moodustavad neel ja tugevasti hargnenud umbne sool. Tahked toidujäägid väljutatakse suu kaudu. Hargnenud sool täidab ka toitainete jaotusaparaadi ülesannet. Vedelad jääkained väljutatakse organismist umbtoruneerude kaudu. Hingamis- ja ringeelundid lameussidel puuduvad. Sooltoru ja nahklihasmõigu vaheline osa on täidetud sidekoega. Selles paiknevad siseelundid ning varuained. Rakkudevahelistes õõntes on vedelik, millel pole küll kindlat liikumissuunda, kuid selle ülesanne on sarnane kõrgemate organismide verega. Imiusside närvisüsteemi moodustavad neelutänk ja närviväät, mis viib ärritust kogu kehasse laiali. Sarnaselt paelussidele, on ka imiussid liitsugulised. Kaanid Maailmas tuntakse ligikaudu 400 liiki kaane. Kaanidel on lapik keha, mis on sarnaselt teiste rõngussidega tugevasti lülistunud. Keha on neil 1-20 sentimeetrit pikk.
Õige niiskus puidus on oluline, kuna niiskus tingib puidu kahanemise ja paisumise, edasisel töötlemisel on õige niiskus oluline, samuti viimistlemisel, niiskusega muutuvad tugevusnäitajad, niiskus kutsub esile bioloogilisi kahjustusi. Niiskust puidus määratakse: soojuslikult, elektromagnetiliselt, elektritakistusega 8. Vaba vesi puidus Kapillaarvesi- täidab rakud ja rakkudevahelised tühimikud. Puidu kuivamisel eraldub kergesti rakkudes ja rakkudevahelistes tühimikes. 9. Seotud vesi puidus Seotud vesi ehk hügroskoopne vesi-imendub raku seintesse. Rakkude seintest seotud vee eraldumisega kaasneb puidu mahu kahanemine. 10. Mis on säsi? Puidu keskosa, kust algavad aastarõngad. Tavaliselt tumedam. 11. Mis on säsikiired? Ei pruugi kõik ulatuda kuni säsini, kuid ulatuvad kõik kuni korbani. Ristlõikes moodustavad pikemaid või lühemaid radiaalseid jooni või ribasid. Radiaallõikes
põhjustades energia vabastamise langust makroergilistes fosforühendites (ATPst). Alaneb ka glükoosi oksüdeerimis võime. See avaldub muuseas ajukoe hapnikukasutuse alanemises, mis on eriti tunduv suuraju koores, ajukeses ja nägemiskühmualuses struktuuris. Kõige aktiivsemalt toimib alkohol närvirakkude sünapsite tegevusse. Alkohol pärisb kõiki põhilisi mediatoorseid (rakkudevahelistes sünapsites närviimpulsse edasiandvaid keemilisi aineid). Pärsitakse atsetüülkoliini, serotoniini, noradrenaliini, dofamiini jmt mediaatorite aktiivusut, mille funktsiooniks on erutusprotsessi edastamine. Alkoholi pärssiv toime haarab ka nn. Postsünapitilisi struktuure, st. sünapsipilule järgneva närviraku kiu lõpmeid. Keemiliste ainete, mis tagavad läbi sünapsi saabunud närviimpulsi muundumise taas elektriliseks implusiks, intensiivsus langeb
Nimetatud niiskuse protsent on olulise tähtsusega, sest niiskuse vähenemisel alla 30% muutuvad puidu mitmesugused omadused tunduvalt. Puit on hügroskoopne materjal. Õhu käes annab niiske puit soodsate ilmastikutingimuste korral oma vee ümbritsevale keskkonnale, kuiv puit hakkab niiskes keskkonnas endasse vett imema. Puidu niiskuse muutumisel 0-30% muutub puidu maht ja lineaarmõõtmed s.t toimub puidu paisumine ja mahu kahanemine. Puidu kuivamisel eraldub kergesti rakkudes ja rakkudevahelistes tühemikes leiduv vaba vesi. Rakkude seintest seotud vee eraldumisega kaasneb puidu mahu kahanemine. Vastupidine nähtus - puidu paisumine - esineb siis, kui rakkude seinad hakkavad veega täituma. Puidu lineaarne kahanemine kuivamisel ei ole kõigis suundades ühesugune. Kirjanduse andmetel okaspuidu täielikul kuivamisel on pikisuunaline lühenemine 0,1-0,3%, ristikiudu ja radiaalsuunas 3-5%, tangentsiaalsuunas 6-10%. Tehnilisest seisukohast on olulised ristikiudu tekkivad deformatsioonid
toitaineid ning hapnikku ning vabanevad CO2 ja teistest jääkainetest. 17. Lümfisüsteemi üldpõhimõte (lümfijuhad). Lümfisüsteemi ülesandeks on rakkudevahelise vedeliku kogumine ja suunamine, ainevahetusproduktide edasikandmine ning keha kaitsevõime tagamine. Lümfisüsteem on täiendav äravoolusüsteem venoossele süsteemile. Lümfisüsteemi moodustavad lümfisooned, lümfisõlmed ja lümfoidsed elundid (mandlid, põrn jt). Lümfikapillaarid algavad rakkudevahelistes ruumides umbsete torukestena, mis koonduvad rohkete klappidega varustatud lümfisoonteks. Lümfisooned koonduvad kahte suurde lümfijuhasse. Enne verre suubumist peab lümf läbima vähemalt ühe lümfisõlme. 18. Lümfisõlme ehitus, ülesanne. Lümfisõlmed on ümarad või ovaalsed herneterasuurused sidekoelised moodustised. Nendesse suubub tavaliselt mitu lümfisont, mida nimetatakse toomasoonteks. Nendest väljub aga 1-2 viimasoont
paralleelselt ka 3 ATP, stöhhiomeetriliselt vajalik hulk ühe CO 2 sidumiseks. NADPH ja ATP sünteesiga lõppevad valgusreaktsioonid. Pimereaktsioonideks nimetatakse CO2 sidumise ja taandamise reaktsioone. CO2 taandatakse suhkruks. Paralleelselt süsiniku taandamisega suhkruks tarbitakse 3ATP iga taandatud C kohta. CO2 siseneb lehte difusiooni teel õhulõhede kaudu. Lehe sisse jõudes difundeerub CO2 kiiresti laiali rakkudevahelistes õhuruumides. CO2 liikumise viimane etapp hõlmab lahustumise rakuseina vedelikus ja difusiooni vedelas faasis kuni ensüümini, mis CO2 seob ja muudab taandamiseks valmisolevateks vaheproduktideks. Rubisco on CO2 siduv ensüüm. Väga aeglane ensüüm. Ensüümi peab palju olema mõistliku CO2 sidumise kiiruse saavutamiseks. Karboksüülimine tähendab CO2 sidumist substraadile, milleks on ribuloosbisfosfaat. Tekib kuuesüsinikuline produkt, mis laguneb kohe kaheks kolmesüsinikuliseks
Siduma niiskust õhust – hügroskoopsus Hügroskoopsus .e. niiskusimavus on ainete võime õhust või muust keskkonnast neelata endasse vett. Kokkupuutes veega – veeimavus Niiskus paikneb puidu : Seotuna raku kesta aines Raku õõnsustes Rakkude vahelistes tühimikes Seotud niiskus ja vaba niiskus Raku kesta aines sisalduvat niiskust nim. Seotud e. Hügroskoopseks niiskuseks . Niiskust, mis asub rakkude sees ja rakkudevahelistes tühimikes nim. Vabaks niiskuseks. Küllastuspunkt e. Hügroskoopsuspiir Puidu rakusein suudab endasse niiskust imada ainult teatud piirini, kuni ta niiskusest küllastub. Küllastuspunkt ehk hügroskoopsuspiir Saabub kõikidel puuliikidel 30%-lisel niiskusesisaldusel Niiskuse suurenemisel koguneb vesi raku õõnsustesse. Puidu absoluutne niiskus : M – niiske puidu mass M0 – puidu mass absoluutselt kuivas olekus
osalevad valgud 2. täielikult tsütosoolis asetsevad valgud - tsütoskeleti valgud 3. täielikult raku väliskeskkonnas asetsevad valgud - adhesioonis osalevad valgud 89.Glükokaalüksi mõiste ja põhifunktsioonid. Paljud membraani välisküljel olevad valgud on glükosüleeritud - glükokaalüks e suhkrurikas raku välispinna osa, mille moodustavad proteoglükaanid ja glükoproteiinid. Funktsioonid: - kaitseb rakku mehhaanilise ja keemilise kahjustuse eest - osaleb rakkudevahelistes kontaktides 90.Rakumembraani läbitavus erinevatele madalmolekulaarsete ainetele. Madalmolekulaarsete ainete transport: ● vabas keskkonnas liiguvad molekulid kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale ● samas on paljude ioonide kontsentratsioon raku sees ja väljas väga erinev (sellel põhinevad ATP süntees, närvi + lihasraku erutus, optimaalne pH erinevus, optimaalne osmolaarsus) ● eeldab aktiivseid transport mehhanisme Rakumembraani läbitavus sõltub:
annaabi.ee 
