· Sagedus näitab pöörete (võngete) arvu ühes sekundis · Kiirus on vektoriaalne suurus st. Et tähis on nii kiiruse väärtus kui ka suund. · Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus · Ringjoonelisel liikumisel muutub alti kiiruse suund st. Ringliikumisel on alati kiirendus · Kuna ringliikumise kiirendus on suunatud kõveruspunkti suunas siis nim seda kesktõmbekiirenduseks. · Jõu pöörav toime sõltub lisaks jõu suurusele ka jõu suunast ja rakenduspunktist. · Neid arvesse võttes saame uue füüsikalise suuruse jõumoment. · Jõumoment on jõu pööravat toimet iseloomustav füüsikaline suurus. · Jõuõlg on mõjusirge kaugus pöörlemisteljest · Keha on tasakaalus kui temale mõjuvate jõudude momentide summa on võrdse nulliga · Keha tiirlemisel mõjutab liikumist ka keha mass ja pöörlemisel massi jaotud kehas. · Massi võtab arvesse impulsimomendi valem.
ajaühikus v=l/t m/s =/t=l/tr=v/r Periood-Pöörlemise perioodiks T nimetatakse aega, mille jooksul teeb pöörlev keha ühe täispöörde ümber oma telje. =2p/T Pöörlemise sagedus (f) on ühtlaselt pöörleva keha poolt ajaühikus sooritatud pöörete arv. Ühik- 1Hz F=1/t kesktõmbe kiirendus-kiirus on suunatud piki muutujat risti raadiusega a=2r jõu õlg-jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. Jõuõlg on jõu mõjusirgega risti. Tähis-l ühik-m jõu mõju sõltub rakenduspunktist. Jõumoment-jõu ja jõu õla korrutis M=Fl ü-1N*m Impulsimoment-punktmassi pöörlemis hulk-tema impulsi ja kõverusraadiuse korrutis L=mvr=pr Impulsimomendi jäävuse seadus-kui jõumoment puudub siis impulsimoment ei muutu. Pr-p0r=Mt L=pr=mvr=mr2=const Hälve tasakaaluasendist x meeter m Ring- e nurksagedus Võnget/(2 sekundis) võnget/(2 s)
Fü = Vg Ftõste = Fr Fü A töö; ühikuks on dzaul (J) A=F·s (S pindala; s teepikkus; vahepeal h = s) kasutegur = kasulik töö / kogutöö Hõõrdejõud = veojõud Ep potentsiaalne energia; ühikuks on dzaul (J) Ep = mgh Ek kineetiline energia; ühikuks on dzaul (J) Ek = mv² / 2 E = E p + Ek Ep = Ek (energia jäävuse seadus) N võimsus; ühikuks on vatt (W) N = A / t (1J / 1s) (t aeg) F1 · l1 = F2 · l2 (l on jõuõlg ehk kangi pikkus jõu rakenduspunktist) Sagedus = 1 / võnkeperiood; ühikuks on herts (Hz) =1/T q elektrilaeng; ühikuks on kulon (C) Elektrilaeng on põhjustatud elektronide ülejäägist või puudujäägist kehas võrreldes neutraalse kehaga e elementaarlaeng (väikseim looduses esinev laeng) e = 1.6 · 10-19 C n elementaarlaengu täisarvuline kordaja (näitab mitu elektroni/prootoni aatomis on) q = ± n · e (elektrilaeng võib olla nii negatiivne kui ka positiivne)
Hariduses on unustatud inimene ja tema kohustus olemise oskamiseks, mis vaimsuseta õnnestuda ei taha. On unustatud , kuidas läbi sajandite oli kasvatus hariduse lahutamatu saatja ja et just tema haridusele tingimusi lõi. Õppimine peab kandma õppija jaoks mõtet, siis sünnivad ka rõõm ning huvi. Haridus ja kasvatus nende parimal viisil vajaksid tasakaalutust. Kogemus ja õppimine See, milliseks õppimist mõistetakse, väljendub end, millisele kahest järgmisest rakenduspunktist langeb suurem osakaal: · inimest kui õppijat-püüdmisega mõista, mis temas juhtuma hakkab, millised on teadmisele tulemise seaduspärasused ja eksiteed, millal ollakse õppinud · inimvaimu ja inimtegevuse vilju-teadmisi, oskusi, vilumusi, väärtusi, lugusid-ja nende omandamist järgmise põlvkonna. Mõeldes need kaks viisi inimtunnetuse valda, võiks tingimisi rääkida õppiva inimese vaimu kahest põhihoiakust-kogemusest ja kogumisest.
Olgu, meil vaja liita 2 samasuunalist paralleeljõudu P ja Q. Kuna nende jõudude mõjusirged ei lõiku, siis nende otsene liitmine rööpküliku aksioomi järgi langeb ära. Mõlemasse punkti rakendame võrdvastupidised jõud. Liites S1 ja P ja S2=Q saame resultantjõudu. Pikendame jõusirged, kuni nad lõikuvad punktis P. Kuna /S1/=/S2/, seega jõuavad mõjuma Q ja P, et nende mõjusirged ühtivad siis R on P ja Q'ga samasuunalised. R=/P/+/Q/. Kanname rakenduspunktist D üle punkti C, C-asukoha määramiseks vaatame kahe sarnase kolmnurkade paari. Tulemusest lähtub et resultantjõu rakenduspunkt C jaotab lõigu AB osadeks pöördvõrdeliselt /P/ ja /Q/ suurustega. Def: Kahe samasuunalise paralleeljõu resultant on nende jõududega samasuunaline vektor, mis suuruselt võrdub nende jõude summaga ja mille mõjusirge läbib punkti, mis jaotab jõudude rakenduspunkti ühendava lõigu osadeks pöördvõrdeliselt nende suurustega.
P=0 kaaluta olek 8)Jõumoment- pöörd või ringliikumisel kirjeldab kehale mõjuva jõu toimet jõumoment M, milleks nim. jõu F (1N) ja jõu õla l (1m) korrutist M=F*l. Jõumomendi ühikuks on 1N*m. Jõu õlaks- nim. jõu mõjusirge kaugust pöörlemisteljest. Jõu õlg on alati jõu mõjusirgega risti. Kui jõud ei mõju puutujua sihis, siis avaldub jõu õlg kujul l=rsina, kus r on pöörlemistelje O kaugus jõu rakenduspunktist ja a on nurk jõu mõjusirge ja lõigu r vahel. Staatika 2) Rõhk- näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule. Rõhku p arvutatakse valemiga p=F/S, kus S on pindala, millele jõud on rakendatud, F-jõud (1N), p- rõhk( 1 Pa). Rõhk on skalaar. Rõhu ühikuks on 1N/m²= 1Pa. 3) Pascali seadus: kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühteviisi. 4)Rõhk vedelikus sõltub raskusjõust
ap Joonis 11.9 · analüüsides alati lõike vasakut poolt, sisaldub iga koormus (nii aktiivne kui ka reaktiivne) paindemomendi avaldises vaid siis, see lõige paikneb vastava koormuse rakenduspunktist paremal; 0, kui < 0 · kasutades Heaviside'i funktsiooni H( ) = ; 1, kui 0 · saab varda paindemomendi avaldada üldjuhu (vabalt valitud koordinaadi x) jaoks: (x - ap )
8) z Valem ei ole kehtiv pingete määramiseks vahetult jõu rakenduspunkti lähedases alas, kus koondatud koormus annab lõpmatult suure pinge. Koondatud jõud on idealisatsioon ja tegelik koormus antakse pinnasele ikkagi mingi kindla suurusega pinna kaudu. (EMÜ vastustest) Boussinesq' andis lahenduse paigutiste arvutamiseks koondatud jõu P mõjumisel ühtlase lineaarselt deformeeruva isotroopse poolruumi pinnal. Punkti, mis asub jõu rakenduspunktist kaugusel R ja sügavusel z, vertikaalpaigutus on P(1 + ) z 2 1 W= [ 3 + 2(1 - ) ] 2E R R Mindlin Mindlini lahendus vertikaalse koondatud jõu mõjul tekkivate vertikaalpingete kohta P (1 - 2)( z - c) (1 - 2)( z - c) 3( z - c) 3 z = - + - - 8(1 - ) R 13 R 32 R 15
* Nurgaühik on 1 radiaan [1 rad] -) Ühes täisringis on 2 rad. (6,28rad = 3600) * Joonkiirus on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. * Nurkkiiruse tähis = ; ühik [1rad/s] -) = /t = l/tr = v/r * Perioodi tähis = T; ühik [1sek] -) Periood ja sagedus on seotud nurkkiirusega. * Sageduse tähis = f; ühik = [1Hz] * Kiirus on suunatud piki puutujate risti raadiusega. -) Kesktõmbekiirendus on kiirusega risti. -) Jõu mõju sõltub ka rakenduspunktist. -) Jõuõlg on risti jõu mõjusirgega. * L = p*r; F = M/r; p p0 = Mt/r; L =mvr = pr * Suure keha impulsimoment on tema osade impulsimomentide summa. -) Kui jõumoment puudub, siis impulsimoment ei muutu. * Võnkumine on liikumine, mis kordub perioodiliselt edasi-tagasi sama trajektoori mööda. -) Võnkumised võivad olla vabad ja sunnitud, sumbumatud ja sumbuvad. -) Võnkumisel kordub liikumine võrdsete ajavahemike tagant.
Kahe jõu koosmõjul surutakse meid vastu auto väliskülge. Massi asemel kasutataksegi pöörlemise korral füüsikalist suurust inertsimoment, mis on seda suurem, mida suurem on keha mass ja mida kaugemal pöörlemisteljest asub mass. Katsed näitavad, et pöörlemine toimub seda kergemini, mida suurem on mõjuv jõud ja mida kaugemal pöörlemisteljest asub jõu rakenduspunkt P, aga ka sellest, mida rohkem on jõu mõjumise siht risti rakenduspunktist teljeni tõmmatud sirgega (PO). Seda mõtet saab kirjeldada lühidalt valemiga M = F .l , kus M on jõumoment, F jõud ja. l jõu õlg , kus l = OP . sin. Jõumomendi mõõtühikuks on N . m (njuuton korda meeter). Pöörduda võiva keha tasakaalu tingimuseks on: M1 = M2.. Siit järeldub, et kangi kasutades on võimalik väiksema jõuga teha ära sama töö kui suurema jõuga. Tasakaalu nimetatakse püsivaks, kui tasakaaluasendist väljaviidud süsteem pöördub sellesse asendisse tagasi.
8) z Valem ei ole kehtiv pingete määramiseks vahetult jõu rakenduspunkti lähedases alas, kus koondatud koormus annab lõpmatult suure pinge. Koondatud jõud on idealisatsioon ja tegelik koormus antakse pinnasele ikkagi mingi kindla suurusega pinna kaudu. Sen-Venant' printsiibi kohaselt võib seda valemit kasutada pinge määramiseks ka pinnale jaotatud jõu mõjust, juhul kui vaadeldav punkt asub rakenduspunktist küllalt kaugel võrreldes pinna mõõdetega. Kui koormatud pind on suur ja on vajadus leida pinget väikeses sügavuses sellest, saab alati jaotada pinna väiksemateks osadeks ning summeerida nende mõjul tekkivad valemiga 6.7 leitud pinged. Lihtsa kujundi, ristküliku või sõõri, korral on võimalik tuletada valem pinge määramiseks, asendades summeerimise integreerimisega.
Juhul c=0 läbib piirsirge koordinaatide alguspunkti: sin=m/m=(1-3)/ Terastikulise koostise ja plastsusomaduste abil määratakse pinnase kaudu. Seda valemit võib kasutada pinge määramiseks ka pinnale (1+3), pärast teisendamist saame tugevustingimuse: 3/1=(1-sin)/ põhinimetus. NSVL aegades on kasutusel pinnaste liigitus:1)kaljupinnased, jaotatud jõu mõjust, juhul kui vaadeldav punkt asub rakenduspunktist (1+sin)=tan'2(/4-/2) 2)jämepurdpinnased, 3)liivpinnased, 4)savipinnased, 5)eripinnased, küllalt kaugel võrreldes pinna mõõdetega. Kui koormatud pind on suur ja Seega tekib pinnase purunemise teatud sisehõõrdenurgast oleneva peapingete 6)tehispinnased
tõstetakse vaalust veokile vastava laaduriga. Juurmismasinad Juurimismasinad on ette nähtud puu maapealse osa ja juurte eemaldamiseks. Võsastunud- metsastunud ala juurimine võib olla valikuline ja täielik. Valikuliselt juuritakse maa-ala pärast laastamist võsalõikuriga. Kõige rohkem jõudu kulub värskete kändude juurimisel. Vanadel lankidel tulevad kännud suhteliselt kergesti maast välja ning juurte külge jääb vähem pinnast. Kännule rakendatav jõud sõltub rakenduspunktist ja suunast. Juurimismasinad oma toimelt jagunevad passiivse ja aktiivse toimega seadmeteks. Oma ehitus ja jõu rakendusviisi järgi jaotatakse passiivse toimega juurimismasinad järgmistesse gruppidesse: · trossveoga juurimismasinad; · kihvade ja kangidega rookurid, mis töötavad kombineeritud liikumisega ; · rookuräkked, mis juurivad edasiliikumisel; Aktiiv juurimismasinaid siin ei käsitleta, sest nende kasutamine on võimalik turvaspinnases
T¨ahistades xk = xk - xk-1 ja yx = yk - yk-1 , 5 on vektori koordinaadid ---- Pk-1 Pk = (xk ; yk ). ---- Vektori Pk-1 Pk pikkuse t¨ahistame sk , st sk = x2k + yk2 J~ouvektori suund ja suurus s~oltuvad selle rakenduspunktist, st selle m~ole- mad koordinaadid on rakenduspunkti funktsioonid - F = (X(x, y); Y (x, y)). Valime kaarel Pk-1 Pk suvalise punkti Qk (k ; k ) ja loeme osakaarel Pk-1 Pk j~ouvektori konstantseks, st oletame, et j~ouvektori pikkus ja suund on osakaa- rel v~ordsed j~ouvektori pikkuse ja suunaga punktis Qk , st - Fk = (X(k , k ); Y (k , k ))
annaabi.ee 
