Avariitalitluse põhiline vorm on lühis. Kaitseaparaadid liigitus Kaitseaparaadid reageerivad elektrilistele või mitteelektrilistele suurustele. Kasutatakse maksimaal-, minimaal- ja diferentsiaalkaitset. Sulavkaitsmed Lihtsaim ja odavaim seade, mis katkestab vooluahela, kui vool selles ületab lubatud väärtuse. Selle põhiosa on sular kergsulamist traat (Zn, Cu, Ag). Elektrivoolu toimel sular kuumeneb. Rakendumisvoolu juures sulab põleb läbi. Sulavkaitsmed Sulavkaitsme rakendumisaeg sõltub voolutugevusest mida tugevam on vool, seda kiiremini sular läbi põleb. Erinevad vooluahelad vajavad erinevaid sulavkaitsmeid. Sellele vaatamata on neil sarnased põhiosad: sular, sularihoidik või kandur või kest, kontaktid ja kaarekustutusseade või kaare kustumist võimaldav keskkond. Sulavkaitsmed Sulavkaitsme olulisim tunnusjoon on rakendumistunnusjoon sulari sulamiskestuse sõltuvus voolutugevusest. Tüüpilised 16, 40 ja 100 A
Sularid valmistatakse peamiselt tsingist või hõbedast. Sulavkaitsmed täidetakse kvartsliivaga nende tööomaduste parandamiseks. Sulavkaitsme korpuseid valmistatakse erineva suuruse ja kujuga vastavalt nimipingele ning nimivoolule. Sulavkaitsmeid valmistatakse kahte tüüpi: · Ühekordse kasutusega; · Lahtikäiva korpusega sulavkaitsmed, milledele toodetakse vahetatavaid sulareid. Lühise tekkides sulavkaitse kuumeneb ja sulab. Sulamisega katkestab kaitse voolu. Rakendumisaeg sõltub voolutugevusest-mida tugevam on vool, seda kiiremini sular põleb läbi. Sulari nimivool on vool, mida ta võib kestvalt taluda. Kui koormusvool kasvab, siis sulari ja koju sulavkaitsme vool tõuseb. Suurim püsivool, mille juures sulavkaitse veel ei rakendu, sõltub sulari ristlõikest, materjalist, kujust ja pikkusest, aga ka ümbruse temperatuurist. Sulavkaitsmed paigaldatakse elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvitiga. Sulavkaitsmed minu kodus: · Arvuti
Mõõtetulemused C6 K6 Ruumitemperatuur 22º 22º Kaitselüliti nimivool 6,24 5,92 Tabel 2. Nimivoolu parandus C ja K tüüpi kaitselülitite rakendumiskarakteristikud 60 50 40 Rakendumisaeg, s C6 30 K6 20 10 0
bimetallvedruga elektrotermiline vabasti, mis katkestab liigkoormusvoolu. Liigkoormusel termovabasti kuumenev bimetallvedru paindub, seadekruvi liigutab pöörikut, kangi ots vabaneb riivistusest ja vedru-kang-lülitusmehhanismi kaudu peakontaktid lahutuvad ning katkestavad vooluahela. Lühisel tõmbub magnetvabasti plaat vastu elektromagneti südamikku ja lahutab samuti pööriku ning lülitusmehanismi kaudu peakontaktid. Kaitseseadme rakendumisaeg sõltub teda läbivast voolust, voolu suurenedes viide väheneb. Selle seose graafilist kuju nimetatakse kaitseseadme tunnusjooneks. 1 peakontakt, 2 vedru-kang lülitusmehhanism, 3 riivistuskang, 4 lülitusnupp, 5 pöörik, 6 bimetallvedruga termovabasti, 7 elektromagnetiline vabasti, 8 magnetvabasti plaat, 9 seadekruvi Rikkevoolukaitselülitid. Tavalisel kaitsemaandamisel on oluline puudus, see ei rakendu väikese voolu korral
kõikjal, kus juhi lubatav lühisvool muutub nii, et eespool olev seade enam ei kaitse. Liigkoormusel termovabasti kuumenev bimetallvedru paindub, seadekruvi liigutab pöörikut, kangi ots vabaneb riivistusest ja vedru-kang-lülitusmehhanismi kaudu peakontaktid lahutuvad ning katkestavad vooluahela. Lühisel tõmbub magnetvabasti plaat vastu elektromagneti südamikku ja lahutab pööriku ning lülitusmehanismi kaudu peakontaktid. Kaitseseadme rakendumisaeg (viide) sõltub teda läbivast voolust, voolu suurenedes viide väheneb. Selle seose graafilist kuju nimetatakse kaitseseadme tunnusjooneks. Kaitselüliteil on sulavkaitsmetega võrreldes rida eeliseid: - kasutamise lihtsus ja ohutus; - ,,iseparandamise" võimatus; - kohene sisselülitamise võimalus pärast rakendumist; - kaitsetunnusjoonte ajaline stabiilsus; - saab kasutada käsilülitina; -
maandatakse kaitsejuhi abil, mis on ühendatud kohaliku kaitsemaandusega. TT-juhistikus on maaühendusvool sedavõrd väike, et liigvoolukaitse enamasti ei rakendu. Seetõttu tuleb lisaks liigvoolukaitsele kasutada rikkevoolukaitselülitit, mille nimirakendusvoolu võib valida kaitsemaandustakistuse järgi. Rikkevoolukaitse kasutamine TT-juhistikus: Maanduse väljaehitamine TT-juhistikus ei tekita suhteliselt suure lubatud takistuse tõttu raskusi. Ka rikkevoolukaitse rakendumisaeg, mis vastavate tootestandardite kohaselt rahuldab elektriohutusnõudeid. Ajutised liigpinged võivad TT-juhistikus tekkida neutraaljuhi katkemisel. Olenevalt faaside koormusjaotusest võib ühe faasi pinge tõusta kuni faasidevahelise pingeni. Toitealajaama ülempingepoole maaühenduse korral võivad ajutised liigpinged sattuda madalpingetarbijateni neutraaljuhi kaudu ja on suuremad kui IT-juhistikus. TT-juhistike suurim eelis teiste juhistike ees seisneb kõrges
RCBO- kombineeritud lühis-, ülekoormusvabastiga + rikkevoolukaitselüliti PRCD- kombineeritud pistik ja rikkevoolukaitse SRCD- kombineeritud pistikupesa ja rikkevoolukaitse SRCBO- kombineeritud lühis-, ülekoormusvabastiga rikkevoolukaitse pistikupesas Rikkevoolukaitsme tööpõhimõte Rikkevoolu poolt tekkitatud kahjude eest kaitseb inimest ja muid loomi suure tõenäsusega vooluahelasse paigutatud rikkevoolukaitse, mille rakendumisvool on tavaliselt 10 või 30 mA ja rakendumisaeg ei ületa 20...30 ms. Rikkevoolukaitselüliti põhivabastiks on kaitselülitisse ehitatud rikkevoolurelee. Lekkevoolu suurust rikkevoolukaitsmes mõõdab kaitselülitisse sisse ehitatud mõõtetrafo, mis koosneb toroid-magnetahelast, millele on mähitud (või mida läbivad) faasijuhtmed ja neutraaljuhe ning sekundaar- ehk mõõtemähisest. Normaaltalitlusel on mõõtetrafot läbivad voolud on võrdsed, üksteist tasakaalustavad tekitatud magnetvood. Magnetvoog trafo
Vahelduwoolu magnetite kasutamisel toidetakse magnetit vahelduwooluga, seetõttu kommuteeritakse maņetit enamasti kontaktidega ( lliliti, relee ). Standardsed toitepinged on 24v, 42v l 10v, 220v 50/ 60 Iļz. ' Sele 29 _ VoolutugeĄļse muutus vaheldrrwoolumagneti sisselülitąm i seį. 5.3. t Vahelduwoolumagnetite iseloomustus Vahelduwooluma snetite eelised : 1. Lühike rakendumisaeg; 2. Suur tõmbejõud; 3. üaiurru puudub vajadus sädelemise summutamiseks: 4. Puudub vajadus aĮaldi jžirele. Vaheįduwooluma gnetite puudused : 1. Tugev mehaaniline look; 2. Kuumenemine lülirunud olekus; Suurem võimsustįįrve; 3. Lühem ekspluatatsiooniaeg; 4. Lülifumiste piiratud arv, mis sõltub ankru liikumisulatusest; 5. Vibratsioonist tekitatud müra; 6. Tundlįk ülepingele, alapingele. 28
2(A) väljavooluavasse 3(R). Juhttoimel avaneb kuulklapp, sulgedes samal ajal õhu läbivoolu tööavast 2(A) väljavooluavasse 3(R), ning avades õhu läbivoolu avast 1(P) tööavasse 2(A). 62 Sele 62-Taldrikklapiga 3/2 pneumojaoti (normaalselt suletud) Analoogiliselt funktsioneerivad ka taldrikklapiga pneumojaotid seledel 62 ja 63. Antud pneumojaotite headeks omadusteks on hea ja lihtne klappide tihendus. Samuti on nende rakendumisaeg lühike ja vaatamata tõukuri lühikesele liikumisulatusele ka hea õhu läbivoolavus. Analoogiliselt kuulklappidele ei ole nad eriti tundlikud õhu puhtuse suhtes ning omavad pikka tööiga. Antud pneumojaotid võivad olla kahte eri tüüpi: normaalselt suletud ja normaalselt avatud. Normaalselt suletud pneumojaoti puhul (sele 62) on juhttoime puudumisel suruõhu läbivool tööavast 2(A) väljavooluavasse 3(R) avatud, õhu läbivool sissevooluavast 1(P) tööavasse 2(A) aga suletud.
2(A) väljavooluavasse 3(R). Juhttoimel avaneb kuulklapp, sulgedes samal ajal õhu läbivoolu tööavast 2(A) väljavooluavasse 3(R), ning avades õhu läbivoolu avast 1(P) tööavasse 2(A). 62 Sele 62-Taldrikklapiga 3/2 pneumojaoti (normaalselt suletud) Analoogiliselt funktsioneerivad ka taldrikklapiga pneumojaotid seledel 62 ja 63. Antud pneumojaotite headeks omadusteks on hea ja lihtne klappide tihendus. Samuti on nende rakendumisaeg lühike ja vaatamata tõukuri lühikesele liikumisulatusele ka hea õhu läbivoolavus. Analoogiliselt kuulklappidele ei ole nad eriti tundlikud õhu puhtuse suhtes ning omavad pikka tööiga. Antud pneumojaotid võivad olla kahte eri tüüpi: normaalselt suletud ja normaalselt avatud. Normaalselt suletud pneumojaoti puhul (sele 62) on juhttoime puudumisel suruõhu läbivool tööavast 2(A) väljavooluavasse 3(R) avatud, õhu läbivool sissevooluavast 1(P) tööavasse 2(A) aga suletud.
!ärgnevait esitattrd säteįe al_vr'äättusį
vaid kui võirrraļįkke variante.
Moototi kaitse programļneerirrriseļ on vaja kõigepealt nräär'ata püsitaiitlLrsel rtlaksįttraalsclt
ļubattrcļ vciol ehk rrn. täiskoortrrusvool iįr: (0,5...1,5) 1,7' kus 1r, on nrootori nintį,,'ocrļ.
Lühiseks ļoetakse reziirni, kus mootot'i staator'ivool 1 ', ln' Lühisekaitse t'aļ
6. Väike sisetaksitus et sagedusmuunduri pingelang ei mõjuta mootori tunnusjooni 7. Muundi võimsus peab olema vastavuses mootori võimsusega. Kontaktivabad lülitid Elektoromehaaniliste kontaktidegsa lülitusseadmed on terve rea puudustega, mis tulenevad eelkõige kontaktide olemasolust ja nimelt: 1. Lülituste arv on piiratud kontaktide kulumise tõttu 2. Kontaktide sädelemisest tekivad häired 3. Kontaktide põrutustundlikus 4. Küllalt pikk rakendumisaeg Nimetatud puuduste kõrvaldamiseks on välja töötatud kontaktivabad lülitid, mis on ettenähtud asendama releesid ja kontaktorlibueid ning nedest kasutatakse kontaktide asemel lüliti toimega pooljuhtseadiseid. Kontaktpedeivabu lüliteid tüüritakse loogikasignaalidega ja sisend- väljundaahelad on sisetatud valgusvoo abil. Lülitselementideks on vahelduvvoolu korral kas sümmistor. Vastulülitatud türistoride paar või dioodsild koos türistoriga. Dioodsilla
Seepärast vaadeldagu järgnevalt esitatud sätete arvväärtusi kui võimalikke variante. Aluseks on võetud firma ABB kaitseaparaatide sätete väärtused. Mootori kaitse programmeerimisel on vaja kõigepealt määrata pidevrež iimil maksimaalselt lubatud vool ehk nn täiskoormusvool I υ = (0,5...1,5) I n, kus I n on mootori nimivool. Lühiseks loetakse reziimi, kus mootori vool I >> In. Lühisekaitse rakendumislävi valitakse piirides I L = (2...12) I n. Kaitse rakendumisaeg peab sel juhul olema väiksem kui 50 ms. Ülekoormus fikseeritakse juhul, kui mootori vool on suurem täiskoormusvoolust, s. t I > 1,05 I υ. Seejuures arvestatakse käivitusprotsessi eraldi. Enne käivituse algust mootor seisab ning vool I < 0,12 I υ. Käivitamisel kasvab vool 60 ms jooksul mitmekordseks I > 2,5 I υ. Käivituse võib lugeda lõppenuks, kui vool 100 ms jooksul järsult väheneb I < 1,75 I υ. Käivitusprotsessi alguse ja lõpu järgi fikseeritakse käivituse toimumine ning
annaabi.ee 
