teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks. Ta käibib nüüdiskeeles otsetähenduses ega lisa keelele värvi, küll aga viitab mingile ajastule. Nt klarett, killing, kneht, oldermann. Rohkesti on historisme Jaan Krossi ajaloolistes romaanides, kus nad annavad tekstile ajastu hõngu. Juhtub aga ka eksimusi keelendi mingisse aega paigutamisega. Neid vääralt kasutatud sõnu kutsutakse anakronismideks. Nt lauses „1923. aastaks oli Eesti võrkpall jõudnud linnadest rajoonidesse” on rajoon anakronism, sest tollases Eesti Vabariigis olid maakonnad. Riigikogu saadikud on Nõukogude aja anakronism: tollal olid ülemnõukogu saadikud, praegu on riigikogu liikmed. Arhaism on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna (aga ka väljend või vorm), mis aitab nüüdiskeeles luua ajaloolist koloriiti. Nt heris (= petis, nurjatu, kelm), hüüs (= vara, hüvis), joht (= teps, küll mitte), amak (= kuni), kuumatõbi (= palavik), väekargamine (=
Viidet palun sellegipoolest! Aga koolid närvi- ja psüühikahäiretega õpilastele (nt. Vastseliina EIK), raskete kõnepuuetega lastele (nt. Tartu 1. EIK), sanatoorsed koolid erinevate tervisehäiretega lastele (nt. Keila-Joa SIK) jne. Õige sõnastus: Loodi koole kuulmis-, vaimu- ning nägemispuudega lastele. Tol perioodil loodi ka teisi koole. Märkimisväärse erandina olid Tartu ja Tallinna rajoonid, kus oli rohkem vastavaid koole. Üldiselt loodi puuetega lastele suurematesse rajoonidesse umbes kolm kooli. ENSV Haridusministeeriumi haldusse kuulus seitse sanatoorset raskete tervisehäiretega laste kooli, nende seas Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool, Kose-Lükati Sanatoorne Metsakool, Helmme Sanatoorne Internatkool, Haapsalu Sanatoorne Internaatkool, Vastselinna Eri- Internaatkool, Piusa Eri-Internaatkool. [2] Koolides oli rõhk teadmistel, mis pidid aitama hilisemas elus paremini toime tulla. (Nii võiks
aasta raportis, et probleem on endiselt tõsine. Uuringus tuli tol aastal välja, et 38,7% inimestest peavad tulevase abikaasa valikut tehes vereliini tähtsa prioriteedina (Priestley 2009). Võiks arvata, et vabam liikuvus (mille mitte-olemasolu neid varem eemal hoidis 'tava'ühiskonnast) viib lähimate aastakümnete jooksul täieliku assimileerumiseni (Kristof 1995). Teisalt pakub ka abikätt majandus ja selle võimalik langus, mil tekib hoopis sisserändamine buraku- rajoonidesse ning mis omakorda võib viia selleni, et burakusid ei peetagi enam burakudeks. Kui eriraportöör külastas suure burakumini elanikkonnaga Nishinari rajooni Osakas, oskasid sealsed linnaosa vanemad arvata, et „rassism ja ksenofoobia on põhiliselt mitteteadlikkuse tagajärg, ning et naabrusrajoonidest kajastub palju vähem diskriminatsiooni kui nendest, mis asuvad kaugel“. Seega on linnaosa eesmärk näha vaeva buraku ja mitte-
V: Maaelanikke jääb aina vähemaks, sest põllumajandus on muutunud tootlikumaks. Vähem arenenud riikides on linna kolimise ajendiks eeskätt majanduslikud põhjused, arenenud riikides mõjutavad aga rändeotsuseid näiteks parem haridus ja arstiabi, samuti mitmekülgsemad võimalused ennast teostada ja vaba aega veeta. 37. Miks on linnade piiritlemine tinglik? V: Sest raske on määratleda piiri linna ja mitte linna vahel, kui inimesed on asunud elama suurtesse rajoonidesse linna ümber. Eri riikides määratletakse linnu ja iseäranis linnastuis eri põhimõttel. 38. Millised probleemid kaasnevad intensiivse linnastumisega? V: Teede ülekoormus, elamispinna nappus, reostused, töökohtade puudus. 39. Mille poolest erinevad linnaline ja maaline elulaad? V: Maal on inimestel võimalik endale ise süüa kasvatada, aga linnas mitte. Linnas on võimalik tarbida rohkem teenuseid.
Meeste keskmine eluiga on 20-39, naistel aga 15-34. Need näitajad väga madalad. Põhjused arvatavasti samad mis eespool juba mainitud (meditsiin, haigused). 20120. Aasta sündimuse kordaja oli ~16 promilli ja suremuse kordaja ~2 promilli. Viimastel aastatel on sündimus suurenenud ning suremus vähenenud. Linnastumine Saudi Araabia suurimad linnad Linnades elab ligikaudu 75% rahvastikkust. Linnad on tekkinud peamiselt rannikutele või rajoonidesse, kus leidub naftat ning maagaasi. Asustus on kõige tihedam kolmes piirkonnas: Punase mere rannikul, Pärsia lahe rannikul ning Rijadis. Linnade arv kasvab kiiresti võõrtööjõu arvel. Rijad õhtul päikeseloojangu ajal Energiamajandus Saudi Araabias leidub kasutatavatest maavaradest naftat ja maagaasi. Allpool oleval joonisel on näha, et enamus varadest asuvad Pärsia lahe rannikul või siis natuke rohkem sisemaal.
müüdud. Kõigil korteritel on avarad rõdud, mis sobivad hommikupäikese nautimiseks, keskpäevaseks lõõgastuseks ja õdusaks grilliõhtuks- Kõrgemate korruste galeriimaja eksklusiivsed mitmetasanduselised korterid on ehitatud läbi kolme korruse. (Merirahuresidentsid). 5 2.3. Selise 26 Merevaatega eksklusiivne korterelamu Kakumäel. Arhitektideks on Meelis Press ja Aivar Viller, kelle mitmed Tallinna prestiizikatesse rajoonidesse projekteeritud majad on pälvinud suurt tunnustust. Klaasi, valge trafarett-betooni ja spooniga lamineeritud vineeri kombinatsioon annab majale kordumatu välisilme. Arhitekt on vähendanud hoone üldilme massiivsust, mitmekesistades fassaadi väljaulatavate rõdukonsoolidega ja eraldades üksteisest selgelt puit-, betoon- ja klaastasandid. Maja kütab autonoomne gaasikatlamaja, külma ja kuuma veega varustamiseks
aega hiljem korraldati võistlusi juba Tallinna hipodroomil ning sama aasta sügisel osalesid Eesti sõitjad Moskvas esimestel üleliidulistel võistlustel. Järgnevad aastad kulgesid Eesti motoradadel suhteliselt rahulikult ja alles 1960-aastatel hakkas suurem tegevus uuesti peale (Kaldmaa, „Krossirajal“ lk 9). 1960. aastaks oli Eesti mootorisport hoogsasti arenenud ja areng jätkus ka edaspidi. Selleks ajaks oli motoklubide võrguga ühinenud kõik linnad ja rajoonid. Samal ajal loodi rajoonidesse „ALMAVÜ“ tehnikaspordiklubisid, mille põhiline ala oli mootorisport. Krossi aga arendas jõudsasti edasi sel ajal juhtivaks spordiühinguks kujunev „Jõud“, seda sellepärast et nelja aastaga olid maanoored asutanud 16 motoklubi, kus tegutses üle 600 inimese. Majandite jõukuse kasv võimaldas uutele ettevõtmistele muretseda varustust. Selleks ajaks koosnes „Jõu“ motoklubide tehnika 4
oma ettevõtted ja firmad üle andma aarialastele.6 6http://www.hmk.ee/vana/holokaust/index2_est.htm 12 2.3 Elu Getodes Keskajal elasid Euroopa linnade juudid tavaliselt omaette kvartalites. Getodeks hakati neid linnaosi nimetama alates 16. sajandist. Saksamaal likvideeriti getod Napoleoni sõdade ajal 19. sajandi alguses. Pärast Poola okupeerimist 1939. aasta septembris käskisid natsid juutidel kiiremas korras kodust lahkuda ja kolida linnades selleks ette nähtud rajoonidesse. Esimesed getod loodi 1940. aasta alguses. Suure hulga juutide kogumine väikestele maa-aladele tehi holokausti järgmised sammud tunduvalt lihtsamaks. Saksa võimud olid otsustanud, et tavalised ühiskondliku elu normid getode puhul ei kehti. Varsti muutusid elutingimused väljakannatamatuks. Getodest said surmalõksud. Tahtlikult tekitati ränk ülerahvastus. Sageli elas ühes toas 15 või isegi enam inimest. Kütte hankimine
NL-s. Kõik tunnistasid end süüdi, mõisteti surma, lasti maha. Osales ka August Gork, eesti päritolu. Kõik need protsessid olid avalikud, räägiti palju ajakirjanduses-raadios jne, tegelikult oli see vaid pisitilluke osa vallandunud repressioonidest. Moskva protsessidega läks käima Suur Terror täiega. Avalikele kohtuprotsessidele toodi välja kõige juhtivamad tegelased, samal ajal käisid kogu riigis massilised arreteerimised, ka keskustest jõudsid kohtadele, oblastitesse, rajoonidesse, linnadesse jne. Tavaline tööinimene eriti ei kannatanud, pigem juhtivad isikud. Stalin tahtis vabaneda endistest kaasvõitlejatest, kelle vastu tal puudus usaldus. Suur Terror toimus plaanimajanduslikus õhkkonnas. Öeldi, et kogu NL-is peab leiduma 4,5% rahvavaenlasi kõigis linnades, asutustes, institutsioonides, oblastites, rajoonides jne. Rahvavaenlasi hakatigi tegema. Tegemist oli sadade tuhandete inimestega. Ei tulnud senised kohtuorganid enam asjadega toime. Oblastites-linnades jne
annaabi.ee 
