Lämmastikku siseneb depotsitsioonid, sümbiontne sidumine, translokatsioon (enne kui lehed lahti lastakse võetakse hea ja parem ning viiakse juurde/koorde/võrasse). Väheneb: erosioon, ammoniaagi lendumine, leostumine, denitrifikatsiooni tagajärjel. Gaasiliselt suur osa N 2, osa ka N2O (kasvuhoonegaas). Oluline roll on lämmastiku sidumisel sümbiontselt, sest aastane netomineralisatsioon ei kata lämmastikuvajadust. 37. Kuidas määratakse Eestis puistu raievanus? Raievanus küpsusvanus on selline vanus, mille ajal on majandusolusid, puuliiki, kasvukohta arvestades kõige otstarbekam teha puistus uuendusraiet. Suurim kogus kvaliteetset puitu saadakse kui puistu on raieküps. Määratakse puistu täiuse, temasse kuuluvate puuliikide raievanusest ja kogustest lähtuva keskmise järgi. Kuuse raievanus nt 81-100 aastat. .Osadele liikidele (mänd, kuusk, arukask) on määratud küpsusdiameeter ja neid võib raiuda juba varem, kui
erametsades ilma igasuguse planeeringuta) kuusikuid 180% ning teoorias kuusikute üleraiet kompenseerivaid männikuid lausa 200% arengukavas kokku lepitud mahust [7]. Ühiskonnale peale surutud ning soodsa pinnase leidnud käsitlus metsast kui tomatipõllust kui täna ei korja, on homme mäda! ei pea päris paika. Nagu näeme jooniselt 7, suudab mets säilitada ka oma rahalise väärtuse tunduvalt pikemat aega, kui on kokkulepitud raievanus (männi puhul keskmiselt sada aastat), ning raiet võib seega õigustada vaid sama või veelgi suurema tulutootlusega metsapõlve rajamine [10]. Mida tähendab aga rahalises mõttes okaspuualade iseeneslik uuenemine lehtpuuga, seda näitab veenvalt joonis 8. Lihtsast aritmeetikast hoolimata kuuldub aina sagedamini väljaütlemisi, mis õigustavad tegemata tööd metsade sihipärasel taastamisel [5]. Erinevalt okaspuumetsadest langeb lehtpuumetsade põhiline
Emasurvad paikneva võrsetel moodustuvad kevadel ja on 1.5-2 cm pikad. Vili on kahe laia tiivaga pähklike. Paljunevad enamasti seemnetest. Kasvab pemiselt koos teiste lehtpuudega ja kuusega. On täiesti külmakindel aga valgusnõudlik. Eelistab kasvamiseks värskeid ja kergeid liivsavimuldi. Leidub enam parasniisketel muldadel. Juurestik on tugev ja on küllaltki tormikindel puuliik. Võib saada kuni 150 a vanuseks, raievanus 60- 70 a. Arukase keskmine boniteet on I-II. Aastane juurdekasv 4.8 tm/ha/a. Puit on tugev, elastne läikiv ja tihe. Puitu kasutatakse saetööstuses, mööblit, vineerit, paberit, kütteks ja söetööstuses. Mahla joogiks. Sookask kuni 20 m kõrge, koor on valge ilma korbata. Võrsed ja pungad on tihedald hallkarvased. Lehed on munajad, 4-6 cm pikad 3-4 cm laiad. Noored lehed on karvased, vanematel lehtedel on karvad vaid lehe allküljel. Õitseb mais. Emasurvad kuni 3 cm pikad
Areaal lai. Põhjas, Norras kuni 67 põhjalaiust, lõunas mustmullavööndi põhjapiirini. Kuusk Eestis kasvab areaali keskosas, seetõttu kliimatingimused kuuse kasvatamiseks on soodsad. Noorelt aeglase kasvuga. Kasvukiirus suureneb 15-20 (30) aasta vanuses. Soodsates tingimustes võib kuusk saada kuni 250 a. vanaks. Järvseljal kasvab ca 200-250 a. puid. Tavaliselt aga üle 100 aasta vanuseid puid on harva, kuna raievanus kuusel on enamasti 80-100 aastat. Ka on kuused tundlikud juurepessu suhtes. Eriti suure riskiteguriga on karbonaatide rikkad mullad (paepealsed, sinilille kkt., leostunud mullad, endised põllumaad). Külma ja pakasekindel. Noores eas tundlik aga hiliskülmade suhtes. Külmaoht on suur madalamatel ja niiskematel kasvukohtadel, kus kuusk tavaliselt ilma lehtpuuvõsa turbeta ei uuene
Okkaid on palju (20-40-75 kaupa lühivõrsetel, maksimum (10-20a. vanuses), kuid mitte Moodustab metsi viljakatel märgadel pikkvõrsetel ühekaupa, 1-5 cm pikad, 0,5- eriti pikaealine, võib saada kuni 150 a. muldadel. Tüüpiliseks sanglepa 1,5 mm laiad. vanaks. Raievanus (50) 60-70 a. kasvukohaks on lodud (kõrge, liikuv ja Lehised on varapuhkevad (aprillis, mai alguses). Arukaasikud on reeglina tootlikud, keskmine hapnikurikas põhjavesi). Kaasliikideks Käbid valmivad õitsemisaasta sügisel, boniteet I-II. Kaasikute suhteliselt madal saar, kask, harvem haab ja kuusk.
Juba 1955. aastaks oli küpsete puistute pindala kõikide puuliikide osas peale kuuse langenud madalamale normaalseks peetavast. Uuesti ületati okaspuistute arvestuslank perioodil 1961-75, seda suuresti seoses 1967. ja 1969. aasta tormikahjustuste likvideerimisega. Lehtmetsades jäi arvestuslank sel ajal ja ka aastail 1976-90 täies ulatuses raiumata. Tabelist nähtub, et lõppraiete maht on pidevalt langenud seoses raieküpsete puistute pindala vähenemisega ja kaitsealade laiendamisega, kus raievanus on kõrgem või on lõppraied üldse keelatud. 1979. aastal kulus 18 % riigi metsamaast sellisesse kaitsekategooriasse, kus oli lubatud üksnes hooldus- ja sanitaarraie. Väike tõus aastail 1966-75 seostub tormikahjustuste likvideerimisega: 1967-71 raiuti 5,6 miljonit tihumeetrit tormist kahjustatud metsa. Kuna harvendusraiete mahtusid samal ajal piirati, jäi raiutud puidu üldkogus tavalisele tasemele. 3. Riigi- ja erametsanduse areng ja metsade kasutamine taasiseseisvunud Eestis
seotud mitmesuguste nüanssidega. Lahendus on lihtsam, kui vaadata toodanguna ainult puitu ja sellest saadavat tulu. Käesoleval ajal väärtustatakse üha enam ka metsa mittepuidulisi hüvesid ja vastuse leidmine osutub komplitseeritumaks. See näitab, et küpsusvanus sõltub metsa majandaja (inimese, ühiskonna) soovidest ja eesmärkidest. Sõltuvalt sellest, millised need on ja millised on soovidele vastavad operatsionaalsed eesmärgid, tuleb leida ka optimaalne raievanus. Küpsusvanuse valik on probleem, mille juures arvestatakse nii bioloogilisi kui majanduslikke seoseid pikas perspektiivis. Raieringi pikkuse valik sõltub ka varem tehtud (või tegemata jäetud) otsustest. Otsust mõjutab puuliik, puistu varasem majandamisreziim, puistu seisund jne. Otsust saab teha erineval viisil: optimaalne küpsusvanus valitakse mingi kriteeriumi alusel erinevaid vanuseid "katsetades". Arvutustes on tarvis ennustada tulevasi tulusid ja kulusid.
sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Mädanik väga levinud, esineb juba 20-30 a. vanustes puudes. Raieküpsetest puudest on sageli nakatunud kuni 90-95%. Mädanik nooremates puudes levib pisut aeglasemalt. Kuni 50 aastastel puudel ületab iga-aastane juurdekasv mädaniku levikukiiruse, vanemas eas aga mädaniku levik on kiirem kui puude juurdekasv, siit ka tänapäeval haavikute madal raievanus. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Eestis esineb väga ulatuslikult. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab olulist majanduslikku kahju ja on üheks olulisemaks probleemiks haavikute kasvatamisel. Mittemädanikulised tüvehaigused Männi-koorepõletik (Peridermium pini). Noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi
Valmiv mets - so. mets mis takseerimise hetkel ei vasta küpsusvanuse tingimustele, kuid saavutab selle lähema 10 aasta jooksul. 65 7. Küps mets - so. mis vastab kehtestatud küpsusvanuse tingimustele. Küpsusvanus - 2003. aasta juulist kehtib määrus, kus männi küpsusvanuseks kehtestatakse 100 aastat ja kuusel 80 aastat. (Varem sõltus puistu küpsusvanus boniteedist). Kaasikute raievanus on 70 aastat, kuid teatud juhtudel võib küpseks lugeda ka nooremaid kaasikuid, kui nad on saavutanud vajaliku sihtdiameetri (vt. tabel). Diameetrit, mis lubab metsa küpseks arvata küpsusvanust saavutamata, nimetatakse küpsusläbimõõduks ehk sihtdiameetriks. Mida kõrgem on boniteet, seda parem on aastane juurdekasv ja seda rutem saavutab vajalikud mõõtmed. Seetõttu suureneb ka küpsusvanus koos boniteediklassi halvenemisega. Küpsusläbimõõdud e. sihtdiameetrid
annaabi.ee 
