jne. Metsas käiakse ka lihtsalt puhkamas, tervisejooksu tegemas või jalutamas. Metsamajandus Mets on küll taastuv loodusvara, kuid üleraie ja ebaõige majandamise tulemusena võivad metsad hävida. Selleks, et metsa juurdekasv ja raie oleksid tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, väetada, teha kahjurite tõrjet ja seal kus vaja hooldusraiet, varuda seemet jne. Kõige sellega tegeleb metsamajandus. Metsakultuure rajatakse kõige enam raiesmikele, peamiselt istutamise teel. Puid istutatakse ka endistele karjääridele, samuti põlendikele. Erametsades tehakse metsauuendustöid oluliselt vähem kui riigimetsades. Peamiselt imporditakse puitmööblit (30%), vineeri (19%), puidust ehitusdetaile (12%), saematerjali (12%), puitlaastplaate (10%). Puidu ja puidutoodete eksport Puit ja puidutooted on Eesti peamisi ekspordiartikleid. Selle osatähtsus kogu Eesti ekspordis on viimastel aastatel olnud 15%. Alates 1992.a
madalsoometsades. Suvise meekorje annavad sinika- ja jänesekapsa-, pohla- ja mustikametsad, kus taimed õitsevad juunis-juulis. Juulis tagavad hea korje pajulille ning ahtalehise põdrakanepi õitsemine raiesmikel ja metsa ääres, augustis aga kanarbik metsas. Meetoodang võib kanarbikumetsas olla 4044 kg/ha, rabametsas ja siirdesoos 30 36 kg/ha, pohlametsas kuni 24 kg/ha, mustikametsas 1518 kg/ha. Metsades on korjet peamiselt juunis-juulis, juulis tuleks kolida raiesmikele, kus õitsevad vaarikas, ahtalehine põdrakanep jt. Kuna looduslike meetaimede õitsemise ajas on juulis-augustis vaheaeg, tuleb ühtlase korje saamiseks meetaimi külvata. Vaid ühe liigi külvamine ei taga veel head korjet, sest mesilased vajavad taimeliikide mitmekesisust. Looduslikud meetaimed Looduslikud meetaimed on taimed, mis kasvavad metsades, niitudel, soodes, karjamaadel. Nende taimede liigirikkus ja kasvukohad sõltuvad
Mustika kkt- Palumets Naadi ja sõnajala kkt- Salumets Osja, tarna, angervaksa kkt- Soovikumets Variant B 1) Rannakoosluste tunnused - soolase vee mõju - vähearenenud muldkate - mereheide - avatud maastik - toimivad rannaprotsessid, jää mõju. - taimestumine vähene - halofiilid nitrofiilid 2) Antropogeense tekkega inimtekkelised kooslused - Tänapäeval on enamus eluskooslusi mõjutatud inimtegevusest. Euroopas on peaaegu kõik metsad kasvanud kunagistele raiesmikele, lõunapoolsed rohtlad on olnud sageli ülekarjatatud, põhjapoolsed niidud on inimtegevuse tulemus. Eestis pole inimene märgatavalt vahele seganud vaid paljude rabade arengule, muud ürgkooslused on äärmiselt haruldased. Inimtegevus on esmatähtis põldude ja linnade elustiku kujunemisel, kuid seda ei saa unustada ka poollooduslike koosluste puhul - lillerikastel aasadel või paepealsetel loodudel. Kus sellised kooslused tekivad ja millised on nendele iseloomulikud tunnused? - tekivad
keskealistes puistudes olema ühtlene. Mänd on ka tugeva juurestikuga s.t kujundab oma juurestiku vastavalt kasvukoha tingimustele. Viljakatel värsketel muldadel kujuneb sügavale ulatuv sammasjuurestik, äärmuslikel kasvukohatüüpidel, nagu nõmme-, loo- ja soometsades, aga pinna lähedane juurestik. Männikuid võib julgemalt harvendada kui kuusikud, sest tormikahjustuste oht on seal väiksem (olenevalt kasvukohast). Tänu tormikindlusele jäetakse lageraie raiesmikele männiseemne puid. 4 Puistu omadused ja kasutamine Hariliku männi puit on heade mehaaniliste omaduste tõttu väärtuslik tarbepuit. Maltspuit on kollakasvalge, lülipuit punakaspruun ja hakkab intensiivsemalt tekkima pärast 40. eluaastat. Puitu kasutatakse laialdaselt kergetes ja rasketes ehituskonstruktsioonides,
6.Mis on koridorkultuurid,kuhu tehakse? Koridorkultuurid on ühest küljest tegemattajätmiste-lootmine peapuuliigi uuendusele,kuid tegelikult toimus uuenemine hoopis teisejärguliste liikidega või kultuurides hooldamiste mittetegemine ja seejärel lehtpuude võimulepääsemine-parandamine ja teisest küljest hiliskülmahellade liikide kultiveerimisvõimalus hiliskülmaohtlikel niisketel madalatel aladel. Koridorkultuurid rajatakse väheväärtuslike lehtpuudega raiesmikele,põllu-või heinamaadele. 7.Kuidas tehakse koridorkultuure? Raiutakse halli lepa,haava-,sookase-,sarapuu- või pajuvõsasse ribad,kuhu seejärel istutatakse soovitava puuliigi ilusaid istikuid,heistreid või metsikuid taimi. 8.Metsakultuuride hooldamine. Hooldusviise on väga mitmesuguseid olenevalt kasvukohatingimustest ja kahjustajate esinemisest: · Kultuuri täiendamine · Rohu niitmine · Kulu kõrvaldamine · Põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine
tulvil. Viimasel ajal on niidud kahjuks muutumas üha haruldasemaks. Looduslikult tekivad niidud laidudele ja rannikutele, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad. Niidud võivad moodustuda aladele, kus puudel ei ole sobivaid kasvutingimusi. Niitude teke on siiski valdavalt seotud inimtegevusega. Nii võivad niidud kujuneda hüljatud põllumaadele ja raiesmikele, aga ka aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada. Minevikust olevikku, olevikust tulevikku Õitsvaid lilli täis niidud olid kunagi tavalised, seal karjatati loomi ja tehti heina. Kaasaegne põllumajandus on muutnud niidud põldudeks või kultuurrohumaadeks. Paljud niidutaimed ja loomad, kes
Niitude jaotus kasvutingimuste alusel. -aruniidud -lamminiidud -rannikuniidud -soostunud niidud Niitude tekkeviisid. Looduslik teke -laiud ja rannikud, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad -alad, kus puudel ei ole sobivad kasvutingimused -iga-aastased üleujutused (lamminiidud) -liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud) Inimtegevusega seotud teke -valdav niitude tekkimise viis -niidud võivad kujuneda: -hüljatud põllumaadele ja raiesmikele -aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada Niitude püsimise tingimused. Inimmõju Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teisega. Niitude ajalugu Eestis. Niitude leviku muutuse põhjused 20. sajandil, põhjendustega. Juba 20.saj
Samuti on rannaniitudel muutunud veerežiim. Elupaikade hävides on ka kõre suurelt osalt oma endiselt levikualalt kadunud. Meretuulte põhjustatud soolase vee üleujutamistega, sellega et rannaniidud on märjad alad. Sobilikum lindudele. Roostik probleemiks lindudel – kurvitsalised. 5. Antropogeense tekkega – inimtekkelised – kooslused. - Tänapäeval on enamus eluskooslusi mõjutatud inimtegevusest. Euroopas on peaaegu kõik metsad kasvanud kunagistele raiesmikele, lõunapoolsed rohtlad on olnud sageli ülekarjatatud, põhjapoolsed niidud on inimtegevuse tulemus. Eestis pole inimene märgatavalt vahele seganud vaid paljude rabade arengule, muud ürgkooslused on äärmiselt haruldased. Inimtegevus on esmatähtis põldude ja linnade elustiku kujunemisel, kuid seda ei saa unustada ka poollooduslike koosluste puhul - lillerikastel aasadel või paepealsetel loodudel. 5.1. Kus sellised kooslused tekivad ja millised on nendele iseloomulikud tunnused
Tõrvaajamine pakkus kohalikule rahvale võimalust elatise hankimiseks ja raha teenimiseks. Loodusele jättis tõrvaajamine väheseid jälgi peamiselt selle kaudu, et seal, kus tõrva aeti pikemat aega ja ulatuslikumalt, kahanes männikute hulk. Männikute asemele sirgusid tihtipeale kaasikud või muud lehtmetsad. Tõrvaajamise mõju metsade loodusväärtusele oli kahepidine. Ühelt poolt tõi vanade männikute kahanemine kaasa looduse vaesumist. Teiselt poolt tõi noorte lehtpuude ilmumine raiesmikele kaasa loodusliku mitmekesisuse suurenemist. Tänapäeval võib kunagiste tõrvaajamise paikkade jälgi looduses leida peamiselt säilinud kohanimede järgi. Metsas on ammune tõrvaahju asukoht mõnigi kord äratuntav varemete säilmete või lohkude järgi maapinnas. Meie päevil pakuvad nad huvi kui võimalikud pärandkoosluste objektid. Eestis on pärandkoosluste objektide arvelevõtmise metoodika parajasti väljatöötamisel. Mõnedel juba rajatud looduse
Ameerikas preeriad. Niitude kujunemine Looduslik teke -laiud ja rannikud, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad -alad, kus puudel ei ole sobivad kasvutingimused -iga-aastased üleujutused (lamminiidud) -liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud) Inimtegevusega seotud teke -valdav niitude tekkimise viis -niidud võivad kujuneda: -hüljatud põllumaadele ja raiesmikele -aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teisega. Pool-looduslikud e. pärandkooslused – põlised inimtekkelised kooslused, eelkõige puisniidud,
metsataimi. Kuidas kujunevad niidud? Looduslikult tekivad niidud laidudele ja rannikutele, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad. Niidud võivad moodustuda ka aladele, kus puudel ei ole sobivaid kasvutingimusi. Näiteks iga-aastased üleujutused (lamminiidud) ja liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud) ei lase puudel kasvama hakata. Niitude teke on valdavalt seotud inimtegevusega. Nii võivad niidud kujuneda hüljatud põllumaadele ja raiesmikele, aga ka aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada. Eestis on nii looduslikke kui pool- looduslikke niite väga vähe ja nende pindala väheneb pidevalt. Tüüpilisi niite võib näha looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Virtsu lähedal Laelatul. Mis tähtsus on niitudel? Niidutaimed annavad toitu ning varju paljudele pisikestele loomadele: putukatele, ämblikele, närilistele ja ka lindudele
annaabi.ee 
