1842 TÜ eesti keele lektor ,, Eestlane tehti orjaks, hoiti vaimupimeduses, hävitati tema kultuuri" 1839 ülevaade Kalevipoja-lugudest, fikseeris idee Ühtne kirjakeel Müüdid (nt ,,Koit ja Hämarik") Muistendid FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD (18031882) Kreiskool ja algkooliõpetaja Õpingud Peterburis ja koduõpetaja TÜ arstiteaduskond 44 aastat Võru linnaarst Kirjavahetus Koidulaga Rahvavalgustuslikud ja õpetlikud raamatud Allegoorilis-satiirilised jutud ,,Reinowadder Rebbane" à J. W. Goethe Romantilised ja olustikulis-realistlikud jutud Luulelooming Rahvaluule Pöördumine rahva poole ,,Kalevipoeg" (18571861) Tsensor Kalev (om.s tugev, jõuline)
Sanna..." il mu mine 1739. aastal. Esi mene teadaolev e e stikeelne ladinakeelse pealkirjaga pul malaul, mille autor on Reiner Brockmann, il mus 1637. Aastal. Esi mene eestlase loodud luuletus on Käsu Hansu 1708. aastast pärinev kaebelaul ,, Oh! ma waene Tardo Liin". 18. sajandi teisel poolel hakkasid il mu ma esi m esed rahvavalgustuslikud raamatud ja ajalehed, populaarseks said p õn süzee ga m e elelahutuslikud rahvaraamatud. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul panid estofiilid aluse e e sti ke ele, kirjanduse ja rahvaluule uuri misele.
Kreutzwald (1803 1882) Kalevipoja koostaja, Eesti keele terminite kasutuselevõtt, rahvavalgustuslikud teosed ( ,,Viinakatk"), eesti rahva kultuuripärandi jäädvustamine ( Eesti rahva ennemuistsed jutud) Faehlmann (1798 1850) Kalevipoja idee looja, Õpetatud Eesti Seltsi loomine, müütilised muistendid( Koit ja hämarik, Vanemuise laul) 1846. Kirjutas uues kirjaviisis luuletuse ,,Püha jutt". Peterson( 1801 1822) Ühendas antiikluule ja rahvaluule elemendid, tõi eesti kirjandusse oodi ja pastoraali.
Rosenplänteri arvates oli eesti keel oskus vajalik kõigile sakslastele, kes maarahvaga pidevalt suhtlesidmitte ainult pastoritele, vaid ka kohtunikele, arstidele ja kaupmeestele. Rosenpänter alustas esimesena ka eestikeelsete ja eesti keelt puudutavat käsikirjade kogumist. Tänu temale on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamat, Otto Wilhelm Masingu kirjad ju muud Faktid ja väited: 18.sajandi teisel poolel hakkasid ilmuma esimesed rahvavalgustuslikud raamatud ja ajakirjad. 19.sajandil sai populaarseks põneva süzeega meelelahutuslikud rahvaraamatud. 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi alguses panid estofiilid aluse eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule uurimisele. Estofiilide ideed ja algatused said 19.sajandi II poolel sündinud rahvusliku liikumise lähtekohaks.
kinnistas kirikliku kirjakeele traditsiooni. Poolilmaliku jutukirjanduse algus: 1740 „Wiis head jutto Ühhe Öppetaja ja usklikko Tallopoia wahhel”. Valgustusliku sisuga õpetlik-moraliseerivad raamatud, nt August Wilhelm Hupeli nädalakiri „Lühhike öppetus” (1766–1767) ja „Arsti Ramat” (1771). 1782 Friedrich Wilhelm Willmanni „Juttud ja Teggud” ning Friedrich Gustav Arweliuse „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” – populaarsed rahvavalgustuslikud juturaamatud. 1781 esimene kokaraamat, „Köki ja Kokka Ramat”, mille on rootsi keelest tõlkinud Johan Lithander. 1821–1823; 1825 Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Leht”. 1813–1832 Johann Heinrich Rosenplänteri eesti keele ja kultuuri küsimustele pühendatud ajakiri „Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache” (20 numbrit). 1838 luuakse Õpetataud Eesti Selts – estofiile koondav kultuuriselts. Olulisemad keeleõpetused:
laulujumal Vanemuise poole. F suri 22.04.1850 Tartus, maetud Raadi kalmistule. Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882) K sai eesti rahvuseepose looja, lauluisa, Viru laulik, vana targa mehe võrdkuju. Rahvapärimuse uurimise tööd alustas folkloristi ja etnoloogina. Eluajal oli ta Venemaal, Soomes ja Saksamaal vaieldamatult tuntuim eesti literaat. Aimeteosed K populaarteaduslik almanahh ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" jätkas Masingu alustatud aimekirjanduse traditsiooni. Rahvavalgustuslikud väljaanded olid ka ristisõdade ajalugu tutvustanud ,,Risti-sõitjad", tõlketeos ,,Ma- ja Merre- piltid"jmt. Jutulooming K jutud olid kirjutatud tema kaasaegsetele eesti lugejatele. Lugudes oli palju õpetlikkust ja kasvatuslikkust(,,Winakatk"). Rahvaraamat ,,Kilplased". K ,,Reinowadder Rebbane" esindab saksa rahvaraamatutes ja teiste Euroopa rahvaste traditsioonis levinud jututüüpi. K võttis eestikeelsete Rebase-lugude eeskujuks saksa kirjanik Goethe ja Hoffmanni vastavad teosed.
ajakirjanduses .. ? 7.mai kell 16.00 Loeng 09.04 Esimestest väljaannetest järjepideva ajakirjanduseni Järjepideva ajakirjanduse algus – Perno Postimees 1857, kaastööliste kaasamine, iganädalane ilmumine, rahva harimine, suhtlus lugejaga. 1864. a Eesti Postimees – Jansen , 1878. a Sakala - Jakobson , 1879. a TES / Virulane - Jakob Järv , jne jne toimetaja keskne ajakirjandus, rahvavalgustuslikud persoonid andsid väljaandele, mida nad juhtisid, oma näo ja hinnangulise olemuse, nad olid juhtfiguurid. Kui tekkis eestikeelsete väljaannete paljusus, taipasid ka baltisakslased, et oleks vaja väljaannete teel eesti rahvani jõuda ning hakkasid ise püüdlema selle poole, kuid nende eesmärk polnud rahvavalgustuslik vaid pigem ühele või teisele poole „kangutamine“, oma põhimõtete juurutamine, jumalasõna? Võrdlusjooned ja kiiremad muutused
Teos sisaldab valme ja pikema pealkirjata jutustusi, mille esiosas astub autor välja mitmesuguste pahede- joomise, mõisavarguse, petmise vastu. hiljem koondub ta tähelepanu noorte armastuse ja abiellumise probleemidele ning rahvakombestikule. Tema teiseks põhiteoseks on karskuseteemaline jutt ,,Willem Nawi ello-päwad". Erinevalt eelmisest on selles enam õpetlikkust. Teoses on värvikaid karaktereid, keda on osatud mahlakalt kõnelema panna. Sentimentaalne kirjavara- kui estofiilide rahvavalgustuslikud teosed käsitlesid põhiliselt siinseid olusid, siis sentimentaalne kirjandus on vahendanud ainult võõrast ainestikku. Kõnealused haleduslood jõudsid meie mugandajate-tõlkijate kätte saksa rahvaraamatuist, mis omakorda laenasid neid keskaja rüütli- ja legendikirjandusest. Nende juttude liigutav sündmustik pakkus lihtlugejale tugevat meeleerutust. Ehkki lihtsakoelised ja naiivsed, oli ometi tegemist uudse laadiga, mis vähemnõudlikku lugejat köitis. H. Stahl
Ramat Lastele” oli üks esimesi ilmalikke jutte sisaldav eestikeelne aabits, sh metoodilised juhised lapsevanematele, juhend sakslastele eesti k omandamiseks. Rahvavalgustuslik teos “Pühhapäwa Wahhe-luggemissed” (1818) kandis eesmärki äratada talupojas välismaailma ja looduse vastu huvi – pildid teiste rahvaste ja loomade elust jne. Andis välja ajalehte „Marahwa Näddala-Leht” (1821–1823, 1825), kus avaldati kriitikat ja uut infot kirjandusest. Rahvavalgustuslikud artiklid, populaarteadus, aga ka uudised kodu- ja välismaalt. Õpetlikud tähendused. Käsitleb Baltimaade geograafiat, ajalugu, loodusteadust, tervishoidu. Võitleb rahvahariduse eest ja ebausu vastu. Ilukirjandust kirjutab vähem. Ilukirjanduses on allegoorilised vormid, iroonia ja satiir. Masing pani aluse eesti populaarteaduslikule kirjandusele, andis välja esimest sisukat ajalehe, laiendas sõnavara nõudliku esseistika suunas. Tema tegevus ärgitas Faehlmanni, Kreutzwaldi ja Jannsenit.
Kirjaoskusele ja trükisõnale rõhku panev luterlus pani alguse eestikeelsele kirjasõnale ja talurahvakoolile. Ka luterlikku tööeetikat peetakse eestlastele omaseks. Esimene eestikeelne raamat trükiti 1535. aastal, selleks oli Tallinna pastorite Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus (Wanradt-Koelli katekismus). 18. sajandil levis baltisakslastest valgustajate kaudu Eestis ratsionalism, hakkasid ilmuma esimesed ilmaliku sisuga rahvavalgustuslikud trükised. Linnades rajati barokkehitisi, mille üheks väljapaistavamaks näiteks on Kadrioru loss Tallinnas. Samal ajal levinud herrnhuutlaste liikumisel oli oluline osa vanade rahvausundi ning rahvakultuuri elementide väljatõrjumises ning kristluse tugevas juurdumises maarahva teadvuses. 18. sajandi teisest poolest on pärit klassitsistlikud hooned Tartu vanalinnas. Ärkamisaeg Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele
Kõik see lõi soodsa vaimse õhkkonna huvi tekkimiseks eesti keele ja kirjanduse, rahvaluule ja kultuurilise omapära vastu ka baltisakslaste seas. Kerkis esile hulk estofiile, peamiselt kirikuõpetajaid, kelle arvates talupoegade vaimsel ja kõlbelisel arendamisel, nende maailmapildi avardamisel on eluline tähtsus. Kehtiva seisuliku ühiskonna tingimustes leidsid nad, et olukorra muutmine on ühtviisi kasulik nii talupoegadele kui ka mõisnikele. Rahvavalgustuslikud ideed leidsid tee õpetlik-moraliseerivatesse kirjanduspaladesse: mõistukõnelistesse juttudesse, valmidesse, luuletustesse ja dialoogidesse. Kirjanduses peituvate „kaunistuslike“ mõjutusvahendite abil loodeti rahva vaimu äratada ja teda kõlbeliselt kasvatada. Niisugusest taotlusest tuleneb ka mõiste didaktiline kirjandus, mis avaldub ilmekalt ühes pealkirjaski: „Jut on se Koroke, Öppetus on se Iwwa“ (O. R. v. Holtz).
Hurt seadis ajakirja jaoks sisse mahuka vihiku, kuhu märkis teemasid, mida Eesti Koidus tuleks käsitleda. Ajakiri pidi olema puhtkultuuriline rahvavalgustuslik väljaanne, mis poliitika teemasid ei käsitle. Muus osas pidi ajakirja sisu hõlmama peaaegu kõiki teadus- ja eluvaldkondi. Programmis oli Hurt Eesti Koidu sisu liigendanud nelja suurde ossa, mis omakorda sisaldasid üksikasjalikke alajaotusi. Esimene osa oli kõige ulatuslikum pealkirjaga Õpetliku sisuga rahvavalgustuslikud kirjutised. Siin kavatseti tuua artikleid 7 valdkonnast: loodusteadused, arstiteadus (põhiliselt rahva tervishoid), põllumajandus ja tehnoloogia, geograafia ja etnograafia, ajalugu (eriti kuulsate inimeste biograafiad), pedagoogika (artiklid nii laste kasvatamisest kui kõlblusõpetusest) ja viimaks "kohaliku lihtrahva elu mitmesugustel teemadel, kiiduväärsetest ja halbadest kommetest, talupoegade ja linnaeestlaste mitmesugustest institutsioonidest. Teine osa
annaabi.ee 
