Karli Udso, G3R Analüüs “Ilus pikk poiss tantsis kaerajaani” Mõtted: Kriitilisus Nõukogude võimu vastu Eesti rahvavaimu – “ilus pikk poiss” Tants kui tähelepanu hajutaja Purpursedteod – punase võimu ja ideoloogia kandjad Hando Runnel püüab antud luuletusega edasi anda Nõukogude võimuga kaasnenud raskusi. Selle põhisõnumiks on see, et omal ajal saabus NSVL võim vägagi ootamatult suure armeega. Luuletust läbiv metafoor “ilus pikk poiss” kujutab endast eesti rahvavaimu, mis üritab jääda isegi karmi võimuga saabunud korraga tugevaks.
Igal rahval on täita oma ülesanne, sest ta on inimsuse mõtte üheks eriliseks ja asendamatuks väljenduseks. Fröbeli arvates rahvakasvataja saab ehtselt ja tõeliselt toimida rahvakasvatuse heaks, kui ta endas kannab selle rahva kõiksust, kellele ta tahab kasvatada, ja kui ta seda tervenisti eeldab, kuigi ainult idudes ja kalduvustes, oma kasvandikus ja õpilases. Vastupidiselt oma ajastu paljudele teistele ideoloogidele, eeskätt J.G. Fichtele, on Fröbel veendunud, et rahvaelu ja rahvavaimu kõige ürgseemaks ja pidevamaks allikaks tuleb pidada tervehingelist perekonda. Ent otsustavaks asjaoluks jääb seejuures ikkagi, et tee ehtsele inimkonna kasvatusele viib ainult üle rahvusliku olemuse arendamise. Fröbeli pedagoogika teiseks haaravaks põhimõtteks on arengu idee. Selle idee mitmepalgelisus on mõistev ainult idealistliku filosoofia taustal. Tema teeneks jääb, et ta seda arengu mõistet on
Igas olendis on midagi jumalikust vaimust ja igas olendis on tegev ühe ja ühtse ürgjõud. Tema palavaimaks sooviks on viia inimesi selle eluühisuse teadvusele. Midagi pole kõrgemat sellest, et inimene aimab ja tunneb elu ja olemise lõputut kokkukuuluvust loodusega, mis väljendab sama vaimu ja inimkonnaga, milles tegev sama ürgjõud. Vastupidiselt oma ajastu paljudele teistele ideoloogidele, eeskätt J.G. Fichtele, on Fröbel veendunud, et rahvaelu ja rahvavaimu kõige ürgsemaks ja pidevamaks allikaks tuleb pidada tervehingelist perekonda. 4 Fröbeli pedagoogika teiseks haaravaks põhimõtteks on arengu idee. Tema teeneks jääb, et ta seda arengu mõistet on rakendanud pedagoogilisele küsimustikule ja sellest tõmmanud tarvilikud konsekventsid. Inimene ja inimsus pole midagi viimistletud ja lõplikult valmis kujunenud, vaid ta on kestvas ja pidevas saamises, mis ühelt arenguastmelt sammub edasi
konstrueeriva tahtena. Puhta praktilise mõistuse põhiseadus ,,tegutse nii, et maksimum sinu tahtest alati võib kehtida printsiibina ja alusena üldisele seadusandlusele" Võtab omaks Montesquieu õpetuse võimude lahususest, tõstab esile seadusandluse, riigivormidest demokraaatia ainult konstitutsionaalne demokraatia on võimeline täielikult siduvat õiguskorda looma, mis on kõigile üksikisikutele kohustuslik. 2.13. Õigus kui rahvavaimu väljendus Georg Wilhelm Hegel, ajalooline koolkond. uurib ja vaatleb õigust moraali ja kõlbluse raamides, riik kui õiguse, moraali ja kõlbluse kroon. Õigus, riik ja kõlblus on ajaloolise kujunemise väljendid, mis avaldavad ja teostavad end rahvavaimus. Friedrich Carl von Savigny (1779- 1861) rõhutab veel rohkem rahvavaimu, õiguse ja rahva vahel valitseb orgaaniline side. Rahva veendumus liidab need kokku ühtseks tervikuks, mis samaaegselt
positivistlik alge (humanistid, Bodin, Grotius). Kaks teed Õe sisustamisele: kontinendil – Õ kui võimufenomen; ja Inglismaa-printsiipidele rajatud tee (Inglismaa Õriigina), tänapäeval murdnud sisse ka Mandri-Europasse (printsiipide osakaalu suurenemine). XVII sajand: Hobbes – Õ kui käsk (Grotius, Puffendorfi mõju). XVIII sajand: utilitaristid – Õ peab kasu tooma. Hegeli kohaselt Õ kui rahvavaimu ja maailmavaimu väljendus. Savigny järgi ei piisa poliitilistest tahtest ega puhtast tehnikast. Hegeli järgi Õ on elu korrastamiseks; see peab olema järjepidev, seotud konkreetse rahvaga. XIX sajand: vastuoluline ajastu: ühelt poolt Õpositivismi võidukäik ← rahvuslike Õkordade sünd (common law mõttes ennast isegi kriisis olevat), teistelt poolt äärmuslik materialist – Marx, Engels. XX sajand: loomuÕe renessansi sajand; põhjus - „eksistentsiaalsed vapustused“
Eelkõige leiab neid printsiipe demokraatlike põhiseaduste põhiõiguste ja vabaduste osast. Põhiseadust tõlgendatakse samamoodi. Savigny: tõlgendamise ülesanne on asetada ennast mõtetes seadusandja kohale ja korrata kunstlikult tema tegevust. Nii on tõlgendus seaduse seesoleva mõtte rekonstruktsioon. Muidugi ei mõelnud Savigny nende isiklikke mõtteid korrata, vaid neid mõtteid, mida seadusandja kui ,,rahvavaimu kandja" mõtlema pidi. Selle tõlgendamiseesmärgi saavutamiseks tuleb käsitleda seaduse mõtte grammatilist, loogilist, ajaloolist ja süstemaatilist alguspunkti. 5. Lüngad õiguses ja nende ületamine Lünki on igas õiguskorras ei leita teatud hüpoteese, rakendada ei saa ka läbi tõlgendamise, tuleb kontrollida, kas õiguslikud asjaolud on sarnased õiguslikku tähendust omavate eluliste asjaoludega ehk kontrollima, ega õiguses pole lünka
2.1. Õigus kui jumala tahe 2.2. Õigus kui õigluse väljendus 2.3. Õigus kui inimese loomu väljendus 2.4. Õigus kui rahukorraldus 2.5. Õigus kui jumaliku maailmakorralduse osa 2.6. Õigus kui ajaloo fenomen 2.7. Õigus kui seadusele põhinev fenomen 2.8. Inglismaa õigusriik 2.9. Õigus kui käsk 2.10. Õigus kui õiguslik staatus 2.11. Õigus kui “puhta mõistuse” väljendus 2.12. Õigus kui rahvavaimu väljendus 2.13. Õigus kui klassiideoloogia 2.14. Õiguslik liberalism 2.15. Loomuõiguse taaselustumine 1. Süstemaatiline osa: kesksed mõisted õiguses Allikas: Taska Maailmas on olemas erinevad õiguskultuurid. Kultuurid on kujunenud väga pika aja jooksul ja neil on väga palju omast, mis on leidnud vastavad tähistused. See tekitab raskusi teineteise mõistmisel. Kesksed mõisted on vaatamata erinevatele õiguskultuuridele ühtsed. Kesksed
Veelkordne eraldumine 1886 on psühholoogia algusaasta. - Psühholoogiline ja kulturoloogiline suund, määravam sel perioodil viimane. - Wundt uuris psüühilisi protsesse (taju, mälu, mõtlemine, kõne). 1900-1920 avaldas 10 köitelise "Rahvaste psühholoogia". - William Sumner etnotsentrism (raamatus "Folways"), antakse hinnanguid teistele rahvustele lähtutes oma rahvuse väärtustest. Eurotsentrism, afrotsentrism, russotsentrism, estotsentrism... Rahvavaimu ideed on kasutatud palju rassilise ja rahvusliku vägivalla põhjendamiseks. Massipsühholoogia - Tard, 1893 "Matkimise seadused" käsitletakse mõjuülekannet, kuidas minu mõju saab kanda üle sinu peale, ehk kuidas ühe inimese tegevus mõjutab teise inimese käitumist. Oluline on loov isik so inimene, kes loob uue idee või mõtte. - LeBon, "Rahvaste psühholoogia ja mass" (1895) ja "Revolutsiooni psühholoogia"
Tähtsaks tagajärjeks on ka kirjutatud õiguse võit tavaõiguse üle. Hakati tunnetama seadusandlust tõhusa vahendina võimu kasutamisel ning ühiskonna juhtimisel. 19. saj õiguse arengu peajooned Ajalooline koolkond õiguse kohandamine rahvuse ideega, iga riigi õigussüsteem vastab tema oludele ja ajaloolisele arengule. Õiguspositivism tuletas "õiguse" kehtivast õigusest ja selle kõrval seadusandja tahtest, ei otsinud ajaloolist rahvavaimu ja looduõigust. Viidi lõpule seaduste uuendamine. Merkantistlik juhtimissüsteem asendati lepinguvabaduse printsiibile rajatud eraõigusega. 19. Saj lõpul hakkas levima lepinguvabadust kitsendav suund, mis sisaldas tööliste kaitset, sotsiaalseadusandlust ja nõrgemat lepingupoolt toetavaid sätteid. Tähtsustus õigusteadus. -- Ehhki kodif. môiste ise on valgustusaegse inglise ôigusteoreetiku Jeremy Benthami leiutatud ning kuigi kôige rohkem kodif
käitumisjuhist kõikide õigussüsteemide jaoks. Sellest lähtuvalt võib teda pidada ka võrdleva õigusteaduse klassikuks. Seaduste loomisel tuleb arvestada ka rahvavaimuga (ühiskonna tõekspidamistega, arusaamadega). Seadused peavad sündima seal ühiskonnas, mille jaoks nad mõeldud on ja seadusandja peab ühiskonna vajadustega (rahva vaimuga) arvestama ka siis, kui ta ise polegi nõus sellega. Rahvavaimu liigid: · Võrdsuse vaim - viib demokraatia tekkimisele · Ebavõrdsuse vaim viib monarhia ja türannia juurde Montesquieu uskus, et seadused peavad arvestama ka kliimat, maastikku, rahvarännet, iivet. Kui mõelda, kui erinev on see geograafiline asend, see riik, kus inimesed elavad, siis inimväärseks ja edasiviivaks selles ühiskonnas saab olla just see töö, mida seadusandja ära teeb. Nt iibe tõstmine seaduse meetmetega.
annaabi.ee 
