Tants Eestis läbi aegade Koostas: Juhendas: 1 Sissejuhatus Tants on läbi aegade andnud erinevatele rahvastele võimaluse salvestada oma kogemusi, tundeid ja olemust. Inimene, kes oma keha tunnetab ja oskab tema vajadustega toime tulla, on ka ise rõõmsam ja teotahtelisem. Professionaalne ja heatasemeline tantsukoolkond rikastavad riigi kultuurielu ning tõstavad tema mainet maailma silmis. 2 Esimesed märgid 12.sajandil Esimene kirjalik vihje eesti tantsulaadsele liikumisele Saxo Grammaticuse kroonikas "Gesta Danorum", kus vihjatakse sõdalaste rituaalsele rütmilisele liikumisele tapluse eel. 1777 eesti geograafia, majanduse ja kultuurielu uurija A.W.Hupel on oma raamatus "Topograafilised teated" peale muu iseloomustanud ka eesti rahvatan...
korvpallitreening, lastekoor, puhkpilli ansambel ja-orkester, mudilaskoor. Traditsiooniliselt korraldatakse ka juba aastaid mitmeid üritusi: rahvakalendris olevate pühade tähistamine, erinevad koolitused, tervisepäev, jõululaat. Kultuuriline tegevus on meie vaimupärand. On oluline kultuurilist tegevust arendada ja toetada, seda igas valdkonnas. Kultuuritegevus on olnud Ääsmäe piirkonnas väga pikkade traditsioonidega. Rahvatantsuga on tegeldud üle 60. aasta. Samuti tegutsevad koolis pikka aega laste- ja mudilaskoorid. Käsitöö on eestlaste igapäevase elu lahutamatu osa olnud juba aastaid. Käsitööd on tehtud enda tarbeks, käsitööd on müüdud, et elatada oma perekonda. Eesti käsitöö on väga hinnatud. Ääsmäe Külaseltsil on olemas kangasteljed, mida saavad kasutada lisaks täiskasvanutele ka õpilased. Osula piirkond on positiivse mainega, meeldiv elukeskkond, kus on elanikel hea elada ning
''Saatana muusika'' Jazz on muusikastiil , mis sai alguse 19.sajandi algusaastatel ameerika lõunaosariikides, ning 1910-ndate aastate lõpus jõudis see ka Chicagosse. Jazz kujutas endast vabameelset muusikat, mis levis eelkõige Chicagos, New Orleansis ja New Yorgis.Esimene suur jazz'i keskus oli Punase laternate tänaval. Jazz'is olid segunenud mustade rütmi tunnetus ja valgete meloodia tunnetus. See muusikastiil muutus suureks kontrastiks teiste stiilide kõrval.Tähtsaimaks talaks uue stiili loomisel oli bluus, sest jazz toetub bluus'i heliredelile. Jazz'ile on iseloomulikeks erinevad sünkoogid, swing ja muidugi ka improvisatsioon. Jazz on selline muusikastiil, mida ei saa täpselt noodistada. Inimesed, kellele see muusika ei meeldinud hakkasid seda tol ajal maha tegema ja ütlesid, et see muusika on keelatu (tänu zz- idele). See aga ei kõigutanud eriti inimesi ja seetõttu 60 Ameerika osariiki keelustasid...
spordiring, korvpallitreening, lastekoor, puhkpilli ansambel ja-orkester, mudilaskoor. 4 Traditsiooniliselt korraldatakse ka juba aastaid mitmeid üritusi: rahvakalendris olevate pühade tähistamine, erinevad koolitused, tervisepäev, jõululaat. Kultuuriline tegevus on meie vaimupärand. On oluline kultuurilist tegevust arendada ja toetada, seda igas valdkonnas. Kultuuritegevus on olnud Osula piirkonnas väga pikkade traditsioonidega. Puhkpilliorkester on tegutsenud 73 aastat. Rahvatantsuga on tegeldud üle 60. aasta. Samuti tegutsevad koolis pikka aega laste- ja mudilaskoorid. Käsitöö on eestlaste igapäevase elu lahutamatu osa olnud juba aastaid. Käsitööd on tehtud enda tarbeks, käsitööd on müüdud, et elatada oma perekonda. Eesti käsitöö on väga hinnatud. Osula Külaseltsil on olemas kangasteljed, mida saavad kasutada lisaks täiskasvanutele ka õpilased. Osula piirkond on positiivse mainega, meeldiv elukeskkond, kus on elanikel hea elada ning turistidel puhata
seda hästi vastu see polnud liiga teistsugune, kuid ka mitte liiga tavapärane. Tüüpiline Denishawni esinemiskava koosnes kolmest osast: muusika visualisatsioon, mis tugines suuresti Delsarte'i liikumispõhimõtetele; mitmesugused etnilistest tantsudest koosnevad kavad ning viimaseks nn orientaalia ehk St. Denis' ja Shawni ettekujutus idamaistest tantsudest. Öeldi, et Denishawni looming on romantiline tants, mis seob õhulise ja sentimentaalse erinevate kultuuride lavastatud rahvatantsuga. Kahjuks 1931. aastal läks Denishawni trupp lahkhelide tõttu laiali. 1933. aastal ostis Ted Shawn Massachussettsi osariigis Jacob's Pillow' talu, kuhu asutas tantsukooli ja kus valmis esimene ainult meestantsijate osalusega tantsukava. Sellest sündis trupp Ted Shawn and His Men Dancers. Sai alguse ka Jacob's Pillow' Tantsufestival, mis toimub tänaseni igal suvel. Seal talus toimusid trupi treeningud ning seal ka elati. Shawn lootis tõsta meestantsu mainet Ameerikas
hakkavad õppima tantse, mis sümboliseerivad meie kultuuri, on see siis võetud vanadest rituaalidest või täiesti ise välja mõeldud. Mõned tantsivad puhtast rõõmust, mõndadel on aga kindlad eesmärgid ja sihid, näiteks saada eesti suurimale tantsuüritusele, Laulu- ja tantsupeole. Me oleme küll terve koolipäeva koos, aga miks ei võiks peale kooli natuke aega maha võtta ja veidike tantsida. Mina olen rahvatantsuga tegelenud peaaegu 9 aastat, kindlasti tantsin ka edaspidi. Mul on olnud päris palju selliseid päevi kui ma ei taha või ei viitsi tantsima minna. Vaatamata sellele ei ole ma minemata jätnud ning seetõttu on näha ka tulemusi. Tantsijad saavad esineda nii koolile kui ka kooli esindada. Meie üle tuntakse rõõmu ja õpetajad kiidavad. Järgmisel aastal on taas üks suur tantsupidu, kuhu on meie rühmal kindel plaan minna. Kas teist on keegi kunagi tantsupeol käinud
Nõukogulik kultuuripoliitika Eesti nõukoguliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine, mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Inimestel lubati tegeleda rahvatantsuga, käia laulukoorides või rahvamuusikaansamblites, kuid samal ajal jälgiti kogu aeg, et see tegevus ei oleks liiga rahvuslik ja ei tekiks vastupanu nõukogude korrale. Peale selle oli üheks osaks eelnevate põlvkondade poolt loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Jälle sellepärast, et ei tekiks valitsevale korrale vastupanu õhutavat meeleolu. Lisandus veel tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada rahvast valitseva reziimi kontrollile
tegelemas. Jõhvi kultruuri elu areneb iga aastaga paremuse poole.On ka ehitatud Kontserdimaja . Rahvas muutub aina aktiivsemaks keskuse külastajaks. On loodud mitmeid näiteringe ja huvirnge nii noortele kui ka vanadele. KODUKOHA KULTUURI TEGELASI · Einar Iila Kaalukas osa Jõhvi kultuuriloos on Einar Iilal, kes on sündinud 1942 aastal Erra vallas. 45 aastat oma elust on olnud hõivatud taidlustegevusega,rahvatantsuga,laulukoorides laulmisega ja paljude teiste tegevustega mis talle huvi pakkusid. · Kaarin Veinberg Tuntuim kultuuritegelane Kaarin Veinberg alustas Jõhvi linnast oma eluratast veeretama viiekümmnendate algupoolel.Mitmekülgset kultuuritegevust alustas ta Kohtla-Järve Kultuurimajas direktorina, edasi juhatajana Tammiku klubis.Tema poolt kehtestatud rolle Jõhvi draamaringis mäletatakse siiani.Praegu töötab ta kultuuriministeeriumis. KODUKOHA KULTUURI TEGELASI
aastal alustas Jõhvis tööd koolmeistrina. 1928-44 aastail Jõhvi algkooli juhataja.1923-1943. aastail juhatas Jõhvi Haridusseltsi laulukoori. Juhatas Jõhvi Haridusseltsi tegevust ja osales näitetrupi töös, mängis sümfooniaorkestris.Oli mitu korda ka kohalikel laulupidudel kooride üldjuhiks. · Kaalukas osa Jõhvi kultuuriloos on Einar Iilal, kes on sündinud 1942 aastal Erra vallas. 45 aastat oma elust on olnud hõivatud taidlustegevusega, rahvatantsuga,laulukoorides laulmisega ja paljude teiste tegevustega mis talle huvi pakkusid. · Tuntuim kultuuritegelane Kaarin Veinberg alustas Jõhvi linnast oma eluratast veeretama viiekümmnendate algupoolel.Mitmekülgset kultuuritegevust alustas ta Kohtla- Järve Kultuurimajas direktorina, edasi juhatajana Tammiku klubis.Tema poolt kehtestatud rolle Jõhvi draamaringis mäletatakse siiani.Praegu töötab ta kultuuriministeeriumis.
oli palju. Küsitletu 3: Koolidesse saamine oli väga lihtne: tuli kirjutada avaldus ning sai sisse ilma konkurssita. Õpilades elasid ühiselamutes. Õpitungimused olid väga meeldivad. Huvitegevusega tegeleda sai palju: sai laulda laulukooris, olid tantsuringid ja muud. Küsitletu 4: Koolidesse saamine oli väga lihtne. Õpiti üldiselt õpetajatele mitte iseendale. Koolist välja kukkuda oli väga raske. Võimalik oli tegeleda orjenteerumise, võrkpalli, laulmise ja rahvatantsuga. Õpitingimused olid suhteliselt head. 2) Töö ja töökoht Küsitletu 1: Tööd otsida polnud vaja, kuna õppima minek oli kolhoosi poolt organiseeritud ning peale lõpetamist sai kohe kolhoosi tööle. Töökohal püsimine oli väga lihtne. Palk oli suhteliselt hea, (umbes 250 rubla) ning selle palga eest elas väga hästi ära. Küsitletu 2: Kõrgkooli lõpetades suunati kolmeks aastaks tööle, töökoht oli kindlustatud
kutse" ning tantsupeo lõpetas traditsiooniline ,,Oige ja vasemba", mis oli kõigi ühistants. Tantsupeol osalesid erinevait tantsurühmi: õpetajate rühmad, neidude rühmad, erinevate klasside tantsurühmad, võimlemisrühmad, noorte segarühm ja valikrühmad. Noorte laulu- ja tantsupidude üld- ja aujuhid Tantsupeod Ullo Toomi (aastani 1935 Ulrich Taumi) sündinud 1902. aastal Tallinnas. Rahvatantsupidude üks algatajaid, rahvatantsupedagoog ja koreograaf-lavastaja. Rahvatantsuga seotud 1924. aastastast algul pillimehe, sisi tantsija ja tantsujuhina. Töötas tantsuõpetajana Tallinna Võimlemise Instituudis, Tallinna Kehakultuuri Tehnikumis, Tallinna Koreograagiakoolis, juhtis erinevaid tantsukollektiive. Asutas ENSV Riikliku Filaharmoonia rahvatantsurühma, mille juhiks oli aastani 1962. Kogunud, seadnud ja loonud palju tantse. 1953. aastal ilmus tal raamat ,,Eesti rahvatantsud". Ta oli mitmeid aastaid üldtantsupeo üldjuht ning aastaid peo aujuht.
liigitamine õpilase tegevuse alusel( vaatlus, jutustus, joonistamine, voolimine, lugemine, kirjutamine, mäng jne...). (Eisner 1985:18) Käis toob kasvatuse sihtidena esile järgmised: aktiivse tegevuse loomine lastele, mis hoiab eemale pahedest, tahtekasvatuse soodustamine, iseseisvuse kasvatamine, ettevalmistamine ühiskondlikuks eluks ja iseloomu kasvatamine kui lõppsiht. (Eisner 1985: 20) Praegu on kehalise kasvatuse algõpetus seostatud rütmilise liikumise ja rahvatantsuga. Mänge saab igas tunnis kasutada nii, et see oleks antud ainega seotud. Rütmiline liikumine peab kuuluma igasse koolipäeva muude tegevustega põimunult, andma võimaluse lapsi ergutada kui ka rahustada. (Müürsepp 2001: 15) Paljudes lasteaedades on ette nähtud ainult paar laulu ning liikumise tundi nädalas. Rääkisin tuttavate õpetajatega ning küsisin, kuidas neil liikumine ja laul organiseeritud on. Õpetajad
laulu (Teabags) - ,,Push the Button". Ka see esinemine lõppes samade tulemustega. 7. klassis võtsime hoogu, aga kahjuks üritus jäi ära, kuna väga vähe osavõtjaid oli. Foto 15. Kõige ees on Sander Lebreht, seljataga Tauri Lebreht, taga vasakult Ardi Kaaristo,Maario Hõimla, Sander Nool ja Sander Kronberg. Pildistatud Pikakannu Põhikoolis. Fotograaf Riina Antson. Foto pärineb Riina Antsoni fotokogust 28 Ma tegelesin väiksena rahvatantsuga, 2005. aastal astusin Võrumaa Poistekoori ja laulan siiani, 2007. aastal otsustasin minna breik-tantsu trenni ja üks aasta hiljem läksin ka judosse. Nendel treeningutel käin ma ka siiani. Ma olen judos võistlustel mitmelgi korral saavutanud medali kohti ja olen ka saanud Võrumaa meistriks oma kaalukategoorias. Tänu Võrumaa Poistekoorile olen saanud ka kahel korral osa võtta Tallinna Laulupeost. Mulle on väga meeldinud seal ja ma loodan, et ma saan kunagi veel seal esineda. Foto 16
Tänan vastamast! 31 Lisa 2 Intervjuu Maire Udrasega Nimi ja sünniaeg: Maire Udras, s. 13.09.1959 Elukutse/amet: Võrusoo Katlamaja juhataja assistent, Võru tantsukooli direktor Tere! Tere Kui kaua oled tegelenud tantsuga ja mis stiilid? Alustasin põhikoolis rahvatantsuga (seega rohkem kui 35 aastat), keskkoolis lisandusid estraadi- ja karakter-, showtants ( seega rohkem kui 35 aastat). Räägi enda vigastustest, millised on raskemad, millised kergemad? Olen korra tõsiselt vigastanud hüppeliigest, kuid täpsemalt tookord seda ei uuritud. Eks ma hoidsin ise jalga teatud aja ja jääknähud olid aastaid. Jalg tahtis justkui "alt ära minna". Õigem oleks öelda, et jalalaba. Millegipärast ei tunnetanud mingil hetkel seda ja kontroll kadus
annaabi.ee 
