julguse.Esimeseks seliseks rahva jõutemonstratsiooniks kujunes edukas potestimine Eestisse uue fosforiidikaevanduse rajamise vastu. Järgmiseks,veelgi radikaalsemaks algatuseks kujunes Eesti annekteerimine ja nõukogude liidu kooseisu inkorporeerimise ajendanud Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamine 1987 aastal.1988 aastal kujunes Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamisest juba massiüritus.1988 aasta aprillis perestroika toetuseks loodud Eestima rahvarindest kujunes lühikese ajaga suur rahvaliikumine.1988 aasta apillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi jälle avalikuse ette sinimustvalge rahvalipp.rahulolematu Eesti nõukogude võimu juhtkonnaga sundis partejuhi Karl Vaino välja vahetama.Vaino Väljase uueks parteijuhiks nimetamist tähistas rahvas 17.juunil lauluväljakul massimeeleavaldusega.millest võttis osa umbes 150000 inimest ja mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale,seistes Moskvas Eesti huvide eest
põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon "Eesti Muinsuskaitse Selts", mille eesmärgiks oli eesti ja Eestimaaga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine. Sellest järgneval aastal moodustati Eestis ka esimene poliitiline erakond "Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei", ning 1988.aasta Aprilli keskel moodustati "Eestimaa Rahvarinne" mille eesmärk oli perestroikat toetada ning lühiksese ajaga sai rahvarindest suurim rahvaliikumine. 1988. aasta lõpupoole oli Eestis välja kujunenud kolm arvestatavat poliitilist suunda. Rahvuslikud jõud kes soovisid omariiklikuse taastamist. Impeeriumimeelsed kes leidsid, et kõik peab jääma vanaviisi, ning Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st kes pooldasid liidulepingut, mis oleks taganud Eestile suuremad võimalused ise otsustada ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. 16. Novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV (1) http://et
nõukogude okupatsiooni tingimustes avalikud: Tartu rahu aastapäeva tähistamine 2.02.1988 Tartus, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24.02.1988 Tallinnas. 1988 aprill- toimus loominguliste liitude ühispleenum, kus kritiseeriti seniste ENSV valitsejate tegevust ning nõuti isemajandamise läbiviimist; rahvusteaduste tähtsustamist; avalikustamise süvendamist; immigratsiooni tõkestamist Eestisse jne. 1988 aprilli keskpaik- loodi Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (RR). Rahvarindest kujunes E.Savisaare juhtimisel kiiresti massiorganisatsioon, mis sai edasises poliitilises võitluses mõõduka suuna peamiseks esindajaks. 1988 juuni- toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas. EKP senine esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid Eesti ühiskonnas. Moskva lootis mõõdukama Vaino Väljasega radikaliseeruvat ning võimude kontrolli alt väljuvat rahvaliikumist Eestis maha rahustada.
andvates organisatsioonides. Demokraatia jaoks pole tähtis mitte surveguppide rohkus, vaid nende koostöövalmidus oma eesmärkide saavutamiseks. Survegurppide tähtsus sõltub: 1. valitsemiskorraldusest ja võimalusest sekkuda poliitikasse 2. kodanikuaktiivsusest 3. ühiskonna probleemidest Sotsiaalsed liikumised 20. saj alguses said sots. liikumistest tihti survegr. (nt töölisliikumisest ametiühingud) v erak. (Muinsuskaitse Seltsist Isamaaliit, Rahvarindest Keskerakond). Uute sotsiaalsete liikumiste tunnused: 1. killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid 2. laialivalguv ja kiiresti muutuv toetajaskond 3. probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi olemasolule 4. tegevus ei puuduta ega muuda otseselt osalejate sotsiaalmajanduslikku olukorda (ei tõsta palka ega pikenda puhkust), vaid edendab ideid v väärtusi (nt tervislikku eluviisi, rahu) 5. tihti üleilmsed
kilpidega). Tallinnas küll otsest vägivalda ei kasutatud ning üritati sündmuse eestvedajaid diskrediteerida ja näidata neid kui lääne luuretalituste agente. 1988 aprill- toimus loominguliste liitude ühispleenum, kus kritiseeriti seniste ENSV valitsejate tegevust ning nõuti isemajandamise läbiviimist; rahvusteaduste tähtsustamist; avalikustamise süvendamist; immigratsiooni tõkestamist Eestisse jne. 1988 aprilli keskpaik- loodi Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (RR). Rahvarindest kujunes E.Savisaare juhtimisel kiiresti massiorganisatsioon, mis sai edasises poliitilises võitluses mõõduka suuna peamiseks esindajaks. 1988 juuni- toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas. EKP senine esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid Eesti ühiskonnas. Moskva lootis mõõdukama Vaino Väljasega radikaliseeruvat ning võimude kontrolli alt väljuvat rahvaliikumist Eestis maha rahustada.
Suur kõnekoosolek, kus tuldi välja väga eriliste ettepanekutega. Nõuti, et Eestis tuleks üle minna isemajandamisele, nõuti seda, et avalikustamist tuleks süvendada, et rahvusteadused peaksid olema prioriteediks, nõuti, et küüditamine tuleb ebaseaduslikuks kuulutada, nõuti, et immigratsiooni tuleb tõkestada, nõuti ka kultuurielu detsentraliseerimist. Viimane kujutas seda, et loominguga tegelevad inimesed üritasid välja tuua valupunkte. 88 aasta 13 aprillil käidi välja idee Rahvarindest. RR see pidi olema massiliikumine perestroika toetuseks. Vähemalt esialgu iseseisvumisest juttu ei olnud. Üle Eesti tekkisid erinevates asustustes RR tugigrupid. Eesti eeskujul samalaadsed liikumised tekkisid ka Lätis ja Leedus, kus Leedus kandis nimetust Sajudis ning Lätis Tautas Fronte. Järgmisel päeval 14 aprillil toodi Tartus toimunud Muinsuskaitse päevadel välja Eesti lipp. Maid ja Juunit (suve) on nimetatud laulvaks revolutsiooniks. Ühest selgitust sellele on suhteliselt raske
7 impeeriumi lahutamatuks osaks. Vene impeeriumimeelsetele ei meeldinud keele- ja kodakondsusseadused, mida taheti Eestis vastu võtta. 1988. aasta lõpul kujunes Eesti poliitilisel maastikul välja kolm suunda. Rahvuslike jõudude ideeks oli omariikluse taastamine, kuid impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid. Kolmas suund koosnes Rahvarindest ja rahvuskommunistliku osa EKP-st, nemad lootsid saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust NL koosseisus. Väga tähtsaks peeti impeeriumi säilimist ja püüti selle eesmärgiga muuta kehtivat põhiseadust. 1988 aasta 16.novembril võttis Eesti NVS Ülemnõukogu vastusuveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati ülimlikkus seaduste ja määruste suhtes. NL keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping
Avo Mölderile, Tõnu Saarmanile ja Ants Veetõusmele. Neist kaks esimest olid Teie vanaisaga isegi ühes Indrek Toome Vaba Eesti- Sõltumatute Demokraatide saadikurühmas. Saadikurühmades toimuski esimene osa tööst- nn parteilise kuuluvuse või maailmavaate alusel. Kuna mina olin Rahvarinde saadikurühmas siis ma Unoga sellel tasandil kokku ei puutunud. Teine osa toimus komisjonides- meil nimelt Maaelu komisjonis, mille eesotsas olin alguses mina, valituna Rahvarindest. Minu põhiliseks ülesandeks oli veel Kadriorus ÜN Presiidiumi- tolleaegse kollektiivse riigipea kõige noorima liikmena istungitest osavõtt. Kuna tihtilugu toimusid ÜN Presiidiumid poole ööni või samal ajal Maaelu komisjoni istungitega - siis juhtisid paljudel kordadel Maaelu komisjoni aseesimees Ants Käärma või sekretär Tõnu Saarman. Hiljem tulid poliitiliste parteide poolt määratud ÜN Presiidiumi liikmed ja komisjonide esimehed.
endast rahvusvahelisi võrgustikke, millel on toetajaid ning aktiviste paljudes maades. 20. sajandi esimesel poolel sarnanesid sotsiaalsed liikumised tõepoolest survegruppidega. Laiemad rahvaliikumised kasvasidki üle survegruppideks, lõid oma organisatsiooni ja panid ametisse alalise juhtkonna. Näiteks kujunesid töölisliikumiste baasil ametiühingud. Mõnedest rahvaliikumistest kujunesid hiljem erakonnad (nt rohelised). Eestis pani Muinsuskaitse Selts aluse hilisemale Isamaaliidule, Rahvarindest tekkis mitu parteid, kellest tuntuim on Keskerakond. Kõigi nende rahvaliikumiste põhjused peitusid ühiskonna sotsiaalmajanduslikes probleemides või olid seotud võimu küsimustega. Seetõttu suunasid nad ka oma kriitika just valitsuse vastu. 20. sajandi viimasel veerandil kerkisid sotsiaalsete liikumiste tähelepanu keskmesse vaimsed väärtused (võrdsus, õiglus, turvalisus) ja keskkonnaprobleemid. Materiaalsed väärtused
aastapäeva tähistamine. Selleks üritati organiseerida kõnekoosolekut, kus rahule alla oli kirjutatud. Juurdepääs sellele majale oli takistatud, sest kohalikud võimuorganid olid kohale kutsunud miilitsaüksused. 24. veebruaril toimus Tallinnas EV 70. aastapäeva tähistamine, kogunemiskohaks oli Tammsaare park, tema monumendi juures. Miilitsat enam kohale ei saadetud. Aprilli alguses toimus loominguliste liitude ühis... 13. aprillil käidi välja idee Rahvarindest, idee autor oli Savisaar. Pidi olema massiliikumine perestroika toetamiseks. Üle Eesti moodustati tugigruppe, eeskujul tekkisid samalaadsed liikumised ka Lätis ja Leedus. 14. aprillil toodi Tartus toimunud EMS päevadel välja sinimustvalge lipp. Seda aega on nimetatud laulvaks revolutsiooniks. Lauldi rahvuslikke laule. Varasematel sündmustel oli valitsus kõrvale jäänud, kuid juunis 1988 toimus pööre. Asendati Karl Vaino Vaino Väljasega. Tema oli eestimeelne kommunist
räniteedist ja Liidust väljaastumisest. “Andetu ja abitu” keskus jättis nad karistamata ning näitas sellega halba eeskuju Venemaale, Ukrainale ja teistele liiduvabariikidele. Kogu see “kurbmäng” tipnes septembris 1991 Riiginõukogu “ebaseaduslike” otsus- tega Balti riikide iseseisvuse tunnistamise kohta. Balti natsionalistlikud rahvarinded asusid Rõžkovi sõnul perestroika teise, destruktiivse etapi (alates 1989. aasta kesk- paigast) kuulutajate eesotsas. Leedu rahvarindest Sajudis kirjutab Rõžkov üllatavalt palju, pisiasjadeni välja. Kompartei ja KGB poolt looduna pööras see natsionaal- radikalismi, mida soosis kahekeelne “perestroika arhitekt” Aleksandr Jakovlev. Baltikumis oli peamine kurja juur Landsbergis, kelle kõiki ettevõtmisi juhtisid lääne eriteenistused. Rõžkov tunnistab, et 13. jaanuaril 1991 saavutasid separatistid Vilniuse teletorni juures poliitilise võidu. Verised sündmused, millest Gorbatšov
annaabi.ee 
