Olgugi, et Homeros oma teoses liialdas, võis siiski sõda toimuda. 5) Teoses "Ilias", mis jutustab Trooja sõjast on ära mainitud ka inimesi, kes tegelikult elasid. 6) Trooja sõda toimus arvatavasti 12. või 13. sajandil eKr. Sel ajal olid kreeklased väga sõjaaltid, sest toimusid mitmed muutused riigipiiride suhtes, ning olid piisavalt sõjakad, et lahingut pidada. Vastuargumendid: 1) "Iliases" kirjeldatu on ilmselge liialdus, sest raamatus oli kirjas, et Trooja oli rahvarikas linn, kuid kohas, kus arvatakse olevat leitud Trooja linna varemed, on väljakaevatud vaid mõnikümmend maja. Seega võis seal elada vaid paarsada inimest. Ajaloolises Troojas aga elasid mitukümmendtuhat troojalast, kui uskuda Homerost. Kuna need andmed ei ole sarnased, siis võib ka kogu jutt olla väljamõeldis. 2) Trooja sõjas osalenute arv on samuti kaheldav, sest 12. ja 13. sajandil polnud nii suuri vägesid, kui oli raamatus kirjeldatud.
lähedal Suurejõel juba vaarisa Jaan ja vanaisa Juhan. Jannseni ema, kangur Agnese tütar oli pärit Kuldkeppide suguvõsast Suure-Jaani kihelkonna Vastemõisa vallast, mis paiknes Vändra naabruses. Välimuselt olevat Johann Voldemar läinud tugevuselt isa sugulastesse, iseloomult ja vaimuannetelt rohkem emasse, kes armastas laulmist, oli elurõõmus ja sõnakas naisterahvas. Johann Voldemari lemmikkohaks lapseeas oli rahvarikas veskikoda, kus veskilised jahvatusjärge oodates mõnusat juttu ajasid ja nalja tegid. Veskitoas kasvas ta kokku ehtsa rahvakeelega ja talupojahuumoriga. Hiljem said need tema kirjatööde suurteks väärtusteks. Kuid juba 1826.aastal, mil Jannsen oli vaevu seitsmene, tema isa suri. Sellega lõppes tema muretu lapsepõlv. Ema läks peagi teist korda mehele ning Jannsen koos oma õdede ja vendadega pidid leppima vaesusega. Võõrasisa Jaan
Olukord enne paneelmajade ehitust 18. saj oli suur osa Lasnamäest heinamaa, mis olid jaotatud valdavalt Toompea ja all-linna vahel. Selline heinamaade vaheldumisi kasutamise komme püsis kuni 19.saj viimase veerandini. Antud alale oli kõige lähim Kuristiku küla (vt Joonis 3), mille hulka kuulus ka endine Katleri mõis, mis oli ka selle talu suurimaks valduseks. 17. sajandi lõpul oli see Tondi raba (vt Joonis 3) ääres asunud küla suhteliselt rahvarikas. Alles pärast Põhjasõda sealne asustus kadus ja taastus märksa väiksemana uuesti alles 19. sajandil. Ala kannatas liigniiskuse all paekihi tõttu; mullakiht on väga õhuke, punase värvusega. Sellegipoolest oli muld viljakas ning mingil määral kündmiskõlblik. Paljud inimesed töötasid ka lähedal asuvas Tondi turbarabades, mis andsid linnale odavat kütet. Lasnamäe piirkond on tähtis ka oma paekivi tootmise poolest. 19.sajandil oli Lasnamäe linlaste küllaltki populaarne
Johann Voldemar Jannsen sündis 16.mail 1819 aastal Vana-Vändra vallas, kui Vana-Vändra mõisa möldril ning Tõrvaaugu kõrtsimehel Adol ja tema naisel Mallel sündis poeg, kelle nimeks pandi Jaan. Priinime Jensen sai ta paari aasta pärast. Kui ta 23-aastaselt Vändra köstriks ja kihelkonnakoolmeistriks sai, kanti ta saksa koguduse personaalraamatusse Johann Adami poeg Jannsenina. Varasemas lapseeas oli ta lemmikkohaks rahvarikas veskikoda, kus veskilised jahvatusjärge oodates juttu rääkisid ja nalja tegid. Siin kasvas ta väiksest peale kokku rahvakeelega ja talupojahuumoriga, mis said tema kirjatööde suuremateks väärtusteks. Johann Voldemar Jannsen oli 7-aastane, kui ta isa suri. Ta sai endale kasuisa, kes aga oli möldri- ning kõrtsnikuametis liiga kergemeelne ja korratu, mistõttu võeti talt 1829. a. jüripäeval veski- ja kõrtsikoht käest. Samal kevadel saadeti lapsed sugulaste juurde karjasteks.
2 Ilmselt külastas juba toona J.V.Jannsen neid üritusi ja tegi neist omad järeldused. Jannsen käis 1861 aastal Riias Balti-Saksa laulupeol, millest võtsid osa ka meie linnade koorid. Ühtekokku esines peol 700 lauljat ja see kujunes Baltimaade suurimaks ühendkooriks. Pidu kestis tervelt 6 päeva ja sealt sai Jannsen palju õppida rongkäikude, kõnede ja pidusöökide osas. Laialdast tähelepanu äratas rahvarikas Saksa laulupidu Tallinnas 1866 aasta suvel. Pidu kestis ligi nädala ja sellest võtsid osa saksa koorid kogu Baltikumist ning Peterburist. Eeskujuks olid ka lätlased, kes suuremaid kohalikke laulupidusid korraldasid juba 1864 aastast. 1864 aastal toimus Valga linnas Läti laulupidu, millest võttis osa 150 lauljat mitmest kihelkonnast. Sellega kerkis üles küsimus, et miks ei peaks eestlased sama võimekad olema.
Magama heites kattis ta enese üle pea kinni; oli kuum, lämmatav. Suletud uste vastu koputas tuul, ahjus undas; köögist kostsid õhked, kurjaennustavad ohked... Ja tal oli jube vaiba all. Ta kartis, et midagi võiks juhtuda, et Afanassi tal kõri maha lõikab, et vargad sisse tungivad, ja pärast nägi kogu öö rahutuid unesid; hommikul aga, kui me koos gümnaasiumis läksime, oli ta igav, kahvatu ja oli näha, et rahvarikas gümnaasium, kuhu ta läks, oli kohutav, vastik kogu ta olemusele, ja et temal, loomult üksildasel inimesel, oli minuga kõrvuti minek raske. ,,Liialt on hakatud käratsema klassides," rääkis ta, nagu püüdes seletust otsida oma raskele meeleolule. ,,See ei kõlba kuhugi" Ja kas võite kujutleda, see kreeka keele õpetaja, see inimene vutlaris, oleks peaaegu abiellunud." 2
2) 24 miljonit km2 – mongolite impeerium parimatel päevadel (~ 1300.a.), suurim maismaal, üle mere ei läinud 3) 23 miljonit km2 – Venemaa (enne 1905, kui kaotati Jaapan Vene-Jaapani sõjas) 4) 15 miljonit km2 – Prantsusmaa 5) 15 miljonit km2 – Hiinat ei peeta impeeriumiks, aga Mandžuuriat küll (kuigi Hiina vallutas) Selle järgi, kui suure osa moodustas maailma rahvastikust: 1) 44 % kogu maailma rahvastikust – Pärsia (rahvarikas Väike-Aasia) (enne sõdu kreeklastega) 2) 37 % – ka Pärsia, Saniidi impeeriumina (7. sajand) 3) 36 % – Rooma riik (2. sajandi lõpp) 4) 1/3 – Mauria impeerium Indias (meie ajaarvamise alguse paiku) 5) 30 % – Umenioonide kalifaat (~700.a.) Jõukuse, osakaalu maailmamajandusest järgi: 1) USA – tekkinud vallutuste kaudu, ei ole ühtlane, ei ole üherahvuseline, pärast II ms 2) 1/3 – India (100.a. Ekr) 3) ¼ – mogulid (India) 4) ¼ – Pärsia (1740)
frang, frg, frctum, ere murdma, asuma, asustama purustama haere, haes, haesum, re rippuma; kinni v frter, tris m vend kinnitatud olema; liikumatuks jääma, fraus, fraudis f pettus, kelmus tarduma; takerduma, kõhklema frequns, entis adi. arvukas, suurearvuline; haud adv. ei, mitte; sugugi mitte, mitte tihe; rahvarikas; sage kuidagi frgus, goris n külm(us), pakane I hic (värsis ka hc), haec, hoc pron. dem. see frns, frontis f (arh. m) otsaesine, laup; (siin), tema; nüüdne, praegune, käesolev väliskülg, pealispind, esikülg; välimus II hc (arh. heic) adv. siin; nüüd, siis frctus, s (arh. ) m vili; tulu, kasu hiems, hiemis f talv frmentum, n teravili, vili hinc adv. siit, siitpeale; sellest, seetõttu
muinaseestis 45 kihelkonda. 13. saj lõpust on teada Eestist 50-60 kihelkonda. Kihelkondade arv aja jooksul tõusnud. Kihelkonna jagamine raske, sest siis tuli jagada ka tulu. Suurem jaotus Muinas-Eestis oli maakond, mõne maakonna suurust adramaades me teame tänu sellele, et need arvud on fikseeritud Taani maaderaamatus. Saaremaa hinnatud 300, Harju 1200, Rävala 1600, Virumaa 3000 adramaale. Torkab silma Saaremaa suurus - 13. sajandil oli rahvarikas ja jõukas - Saare-Lääne piiskopkonna hind oli ka ebaproportsionaalselt kõrge võrreldes teiste piiskopkondadega. Hiljem maakonnad laias laastus hakkavad vastama uutele võimujaotustele, Harjumaa ja Rävala sulavad kokku Harjumaaks. Läänemaa ja Saaremaa ning 13. saj praktiliselt asustamata Hiiumaa moodustavad Saare-Lääne piiskopkonna. Pm samadel printsiipidel toimus maade jagamine ka Läti alal. Eestimaa hertsogkonda lakkas olemast 14. saj keskpiagas,
annaabi.ee 
