Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rahvapensionit" - 10 õppematerjali

Ühiskond - nüüdisühiskond
4
docx

Ühiskond - nüüdisühiskond

Peamiseks heaolu pakkujaks on riik. Et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetuseks, kehtestatakse kõrged maksud. Selle abil vähendatakse varanduslikke erinevusi Tugevad küljed: * võrdselt saavad toetust, ka need kel on väike sissetulek. *vähendab varanduslikke erinevusi * pensioniikka jõudnu saab rahvapensionit, isegi siis kui ta pole elu jooksul palgatööl käinud. * kõik on valitsuse silmis võrdsed * pakutakse lastetoetust ka nendele, kellel on väike sissetulek Nõrgad küljed: * rikkamatel suuremad kulutused * rikkamad saavad tarbida rohkem erinevaid sotsiaalhüvesid *kõrged maksud, mida ei saa madala sissetulekuga inimene endale lubada - Liberaalne heaolumudel (Austraalia, Eesti, Suurbritannia jne)

Ühiskond → Ühiskond
33 allalaadimist
Rahanduse teooria arvestus
13
docx

Rahanduse teooria arvestus

Kindlustussumma - summa, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma piirmääraks 63. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus I sammas ­ riiklik solidaarsusprintsiibi pension II sammas ­ kohustuslik kogumispension III sammas ­ vabatahtlik kogumispension 64. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65 13

Majandus → Rahanduse alused
33 allalaadimist
Rahanduse arvestuse konspekt
8
docx

Rahanduse arvestuse konspekt

1. Rahandus Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vajel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on arvestusühik, maksevahend ja rikkuse akumulatsioonivahend. 3. Raha liigid Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara. 6. Kullastandard ja selle olemus Selle puhul oli ringluses olev paberraha täielikult kaetud kullareservidega. Süsteem eeldas inflatsiooni puudumist. Kestis 1919-1939. 7. Bretton woodsi süsteem ja selle olemu...

Majandus → Rahanduse alused
76 allalaadimist
Rahanduse Kontrolltöö
16
docx

Rahanduse Kontrolltöö

· äratuntavu Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Pikaajalised riigi võlakirjad Eesti pensionisüsteemi Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed kitsaskohad. tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65 Eesti Panga ülesanded · ühtse rahapoliitika väljatöötamises, · sellega seonduvate otsuste tegemises ja nende elluviimises. Nimetage rahapoliitika · majanduse üldine kasv; eesmärgid (4) · hindade stabiilsus; · kõrge tööhõive; · maksebilansi tasakaal.

Majandus → Rahanduse alused
152 allalaadimist
RAHA JA RAHASÜSTEEMID
11
docx

RAHA JA RAHASÜSTEEMID

RAHA JA RAHASÜSTEEMID(11-48) 1. Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Väärtuse mõõt-mingi kaup on niipalju väärt,kui palju saab teda turul vahetada teiste kaupade vastu Maksevahend-maksete teostamise vahend Akumulatsioonivahned-väärtuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha-raha,mis on väärtuslik ka muul moel kui raha (nt ehted,relvad,karusnahad,kariloomad e. kõik mis inimesel võiks vaja minna) Metallraha-metallkangid,metallmündid(täisväärtuslik-hõbedast vermitud mündid). Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a) Paberraha-keisril vaja sõ...

Majandus → Raha ja pangandus
14 allalaadimist
Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused
12
docx

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”

piirmääraks 74. Kindlustuse olemus. 75. Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)? I sammas ­ riiklik solidaarsusprintsiibi pension II sammas ­ kohustuslik kogumispension III sammas ­ vabatahtlik kogumispension 76. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65 77. Raha ajaväärtusega seotud mõisted (lihtintress, liitintress, tuleviku väärtus, hetkeväärtus, annuiteet, annuiteedi nüüdisväärtus, annuiteedi tulevikuväärtus, perpetuieet, NPV) Lihtintress (simple intrest) ­ intress, mida arvestatakse laenu või investeeringu põhisummalt. Liitintress (compound intrest) - intress, mis arvutatakse laenu või investeeringu põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt.

Majandus → Rahanduse alused
113 allalaadimist
Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused-
24
docx

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”.

piirmääraks 74. Kindlustuse olemus. 75. Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)? I sammas ­ riiklik solidaarsusprintsiibi pension II sammas ­ kohustuslik kogumispension III sammas ­ vabatahtlik kogumispension 76. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65 77. Raha ajaväärtusega seotud mõisted (lihtintress, liitintress, tuleviku väärtus, hetkeväärtus, annuiteet, annuiteedi nüüdisväärtus, annuiteedi tulevikuväärtus, perpetuieet, NPV) Lihtintress (simple intrest) ­ intress, mida arvestatakse laenu või investeeringu põhisummalt. Liitintress (compound intrest) - intress, mis arvutatakse laenu või investeeringu põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt.

Majandus → Rahanduse alused
81 allalaadimist
Raha ajalugu ja rahasüsteemid
50
docx

Raha ajalugu ja rahasüsteemid

neile inimestele, kel ei ole õigust tööpanusest sõltuvale pensionile) ja vanaduspension II sammas – kohustuslik kogumispension III sammas – vabatahtlik kogumispension 82. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. 24 Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staažiga inimesed saavad vaid rahvapensionit. Vananeva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensioneid kinni maksaksid. 25

Majandus → Raha ja pangandus
61 allalaadimist
Kordamisküsimused õppeaines rahandus
14
docx

Kordamisküsimused õppeaines rahandus

Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. III sammas Vabatahtlik kogumispension. Vabatahtlikud sissemaksed III pensioni fondi, sissemakse suuruse määrad ise. 71. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. - Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65. - Finantsturgude ebastabiilsus ja kõrged halduskulud söövad ära inimeste kogumispensioni. - Vananeva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensionid kinni maksaksid. · III samba hoiused sööb inflatsioon või fondide valed otsused.

Majandus → Rahanduse alused
97 allalaadimist
Põhjamaade ajalugu
38
docx

Põhjamaade ajalugu

Harald V (1991- ) kuningas (Norras praegugi) Tähtsaimad parteid Töölispartei- sotsialistliku ilmavaatega; Hoyre- paempoolsed; Kristlik Rahvapartei- kirikuuid; Keskpartei- Progressipartei- Andres Preivik (külastas töölispartei noortelaagrit, püstoliga) xd Sotsialistlik Vasakpartei - Rootsi Jätkus sotsiaaldemokraatide valitsemine Viidi läbi uusi reforme. Pensionireform­ suurendati rahvapensionit (inimesed, kes isegi tööd ei tee, saavad pensionit,aga Eestis nõutakse 5 aastat elamist siinses riigis) Haldusreform­ vähendati omavalitsusi. Haridusreform­ 9-klassiline ühtluskond Kuningad Gustav VI Adolf (1950­1973); Carl XVI Gustav (1973-) eelmise järglane; Välispoliitika Neutraliteedipoliitika. Liituti ÜRO-ga, kuid mitte NATO-ga. 1994 liituti EL-ga. Dag Hammaskjöld oli ÜRO peasekretär 1953 ­ 1961

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun