Kasutati tõlketekste, meloodia oli meloodilisem. Lauldi koos, sageli pilli saatel. Kõige vanemad pillid on sarvepillid ,pajupill,parmupill,kannel,mollpill,jauram,põispill,lõõtspill. Rahastati kirikuhooneid ja kabeleid, on ehitatud ka kloostreid ja ordulinnuseid.Kirikutes hakas kõlama 1häälne Gregoriuse koraal. Koolide õppekavas oli ka kirikulaul. 1329 orel kirkikus. 1319 foiniiklaste kloostrikoolis õppisid esimesed Eesti poisid. Kirik suhtus vaenulikult rahvamuusikasse aga nt. Eesti kalendri laulude hulgas on üsna palju kristlike pühadega seotud laulud. Ilmaliku muusikaga Eestis tegeldi maal.13.saj lõpus on Baltazar Russov kirjeldanud oma kloostris Jaanipäeva pühitsemist. 16.saj jõudis Liivimaale Martin Lutheri usundus.Kirikus hakas kaasa laulma ka kogudus 17.saj hakati edendama Eesti keelset haridust. 19.saj mitmehäälse koorilaulu tekkimine Eestis 1857 eestikeelse ajalehe Pärnu Postimees.
Johannes Brahms Elu Sündis hamburgi lähedal. Isa oli keskpäärane keelpillimängija ja ema õmblejanna, rahamured. Vanemad soovisid et pojast saaks ka keelpillimängija, kuid ise tahtis klaverit. Suur samm selles siimnas sai astutud kui poega hakkas õpetama pedagoog E. Marxer. Pärast aastatepikkust tööd ajaviitemuusikuna hamburgi kõrtsides ja õukondades sai unelm teoks. 1851 tutvus viiuldaja E. Remenyga kes pakkus koostööd klaverisaatjaks. Remeny kavas on palju Ungari tantse, mida Brahms hiljem kasutab. Kavandatakse suurt kontsertturneed. 1853 see algab. Turnee läbib ka Hannoveri, kus peale 1. Kontserti kohtub Brahms J. Joachimiga. Brahms lööb temaga käed ja katkesteb turnee. Brahmsi võlusid Joachimi sidemed ja positsioon Euroopas. Aastatepikkune Remeny alustatud kohtutesaaga lõppeb eimillegagi. Peale lühikest koostööd Remenyga sõidab Weimarisse, kus sel ajal töötas ka Lizst. Kohtumine Lisztiga sisendas poosit tundeid ja usku tulevikuks. Pe...
Tekivad ka rahvuslikud koolkonnad Franz Shubert 17971828 Elu Tema nooruse kohta on vähe andmeid, elas avalikkuse eest varjatult. Sai kuulsaks pärast surma. Isa oli talupoeg, töötas kirikukoolis õpetajana. ema oli kodune luksepatütar. Perel oli oma ansambel. Tema stiili iseloomustas siirus, avatus, väljendusvabadus ja maitsepuhtus ning tõsidus. Schubert oli õukonnas koorilaulja ja viiuldaja. Tsehhist orkestrijuht sisendas temasse armastust rahvamuusikasse. 13 aastasena tegi oma esimesed eksperimentaalsed teosed. Loobus abiõpetaja tööst isa koolis, ta ei talunud absoluutselt rutiini. Ta elas seetõttu pidevas vaesuses, sõprade almusest. Ammutas inspiratsiooni viini tänavamuusikutelt restoranides, kõrtsides jne. Oli väga produktiivne kirjutas lühikese elu jooksul u 1500 teost. Tema muusikat ei tunnustatud, läbi aegade üks vaeseim helilooja. Looming Muusika temaatika elu ja surm, traagiline üksindus
mis oli polsterdatd kollase siidiga ning seal oli veel diivan, toolid, kollased seinad. Lapsepõlve tugevaimad muljed sai ta Kaukaasiast Noore Lermontovi viis Kaukaasiasse vanema, seal kohtas poiss üheksa aastast tüdrukut ning see oli esimene kord kui temas ärkas ebatavliselt sügav tunne, mis jättis tem ellu ebaselge ja lahendamata mälestuse..Seal sai ta seal sai ta teada Kesk-Vene silmapaistmatust ilust ning see andis talle ispiratsiooni luulete kirjutamiseks.Seal armsu ta rahvamuusikasse ning legendidesse, mis olid Volga röövlitest ning ka Stenka Razinesse ja Pugashevi. Kahe aasta hiljem kirjutas ta luuletuse'' Geenius'', mille kirjutamiskes entusiasmi sai ta Kaukaasiast. Esimena lahutamatu armastus on seotud allasurumistega kaukaasias.'' Mäed mulle Kaukaasias'' kirjutas ta nede kõikide sündmuste kokku kombineerides, ta oli väiksest saati hingelt poeet. Lermontovi ema suri 1817 aastal ning peale suurenesid tülid peres. Isa pidi pojast loobuma, et
IV osa - ''Rongkäik tapalavale'' V osa - ''Öine unenägu nõidade sabatil'' (Sabat - pidulik ja püha õhtusöök) V-tund FREDERIC CHOPIN (1810-1849) Sündis Varssavi lähistel Zelazowa Wola külas. Isa prantslane ; ema poolatar. Isa mängis viiulit ; ema laulis. 5-aastaselt oskas Chopin lihtsamaid klaveripalju. 7-aastaselt oli I kontsert pianistina. 7-aastaselt komponeeris ka esimese teose. Ta joonistas samuti hästi ja ka näitles hästi. ANDEKAS VEND. Kiindunud oli ta poola rahvamuusikasse ja see kujunes aegadejooksul ka alustalaks talle. Kodumaal toimunu sundis teda kirjutama etüüdi : ''Revolutsiooniline etüüd'' (KUULAME) Prantsusmaale jäi ta eluksajaks . Poola tagasi ei läinud. Enne surma oli ta sooviks, et ta süda viidaks kodumaale tagasi. Süda on hetkel Poola maetud ja keha Pariisis. Ta elas koos prantsuse kirjanikuga Aurore Dudevant (kirjanikunimi: George Sand) 1) Loomingu üldised jooned: Ta on oma teosed loonud peamiselt klaverile ;
Hiljem lisandus soome ja mõnevõrra ka rootsi muusika. Oma heliloojaid eestlastel veel polnud, sest profesionaalsete muusikute rühm oli alles tekkimas. Rahvaviise oli mingil määral kogutud, kuid rahvalaulu veel eriti ei hinnatud, nagu Jannseni sõnavõttudest on välja loetud. Peale Jannseni oli kodumaal muusikaga tegelevaks inimeseks veel õieti ainult K.A.Hermann, temagi autodidakt, kes suhtus siiski mõistvamalt rahvamuusikasse. Laulupeod Laulupeo korraldamise mõte lähtus Jannseni ja ,,Vanemuise" seltsi ringkonnast, mille esimees ta oli. Kuna venestuse perioodil oli rahvusliku ürituse korraldamine alati kahtluse all olnud, tuli laulupeo korraldamiseks leida sobiv tähtpäev, mida tähistada ja selleks sai Liivimaa 1819. aasta talurahva 50. aastapäev, s.t. talupoegade vabastamine. See liitus lähedalt
Väideti, et publikum pole veel tema teosteks valmis. Ajapikku hakkas ilmuma ka väga kiidvaid ja ülistavaid artikleid. 1910.aastal toimunud seitsmenda eesti üldlaulupeo kavas olid ka kolm Saare koorilaulu ja kaks pala sümfooniaorkestrile. 1915.a oli Mart Saar ka kaasategev kammetmuusika ning Tsaikovski, Rimski-Korsakovi, Skrjabin ja Glazunovile loomingule pühendatud õhtutel, kus oli tihti kavades ka tema enda muusikat. Saar jätkas intentsiivselt loomingulist tegevust ja pühendumist rahvamuusikasse. Ta õhutas selleks teisigi ning saatis oma sõbrale Peeter Südale kirju kus innustas teda rahvamuusikat kirjutama. 1914.aastal ilmunud Mart Saare teises koorilaulude kogumikus oli juba sees kolmrahvalauluseadet. Uus kogumik sisaldas lihtsamaid ja meloodilisemaid laule, kuna eelmiseid oli kooridel väga raske esitada. 1919.aastal, pärast muusikaõpetjaks olemist Tartu Õpetajate Seminaris, asus ta õppejõuna tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Viljakamaks muutus ka ta loominguline tegevus
koorijuhiks tuli äsja Peterburi konservatooriumi lõpetanud Juhan Aavik. Juba järgmisest aastast hakati Tartus esitama kuulsatel heliloojate loomingule pühendatud õhtuid. Kaunis järjekindlalt esitati suuri vokaalsümfoonilisi teoseid. Korraldati ka kammermuusika õhtuid. Kõike seda aitas teostada energiline dirigent J. Simm. Vahetevahel oli neil kontserditeil kaasategev M. Saar. Tihti oli kavades tema teosed. Saar jätkas intensiivselt loomingut ja süvenemist rahvamuusikasse. Ta õhutas selleks teisigi. 1914. a. kirjutas ta oma vanale sõbrale Peeter Südale: "Võta nüüd oma jõud kokku ja tee jälle midagi, rahvaviisid, rahvaviisid käsile, nendega pääle ja pärastpoole selles vaimus edasi." 1914. a. lõpus ilmus Saarelt teine koorilaulude kogumik- "Neliteistkümmend laulu segakoorile". Selles on kolm rahvalauluseadet. Visa järjekindlusega püüab Saar luua lühikesest arhailisest rahvaviisist orgaaniliselt arenevat terviklikku koorilaulu. Ta
äsja Peterburi konservatooriumi lõpetanud Juhan Aavik. Juba järgmisest aastast hakati Tartus esitama kuulsatel heliloojate loomingule pühendatud õhtuid. Kaunis järjekindlalt esitati suuri vokaalsümfoonilisi teoseid. Korraldati ka kammermuusika õhtuid. Kõike seda aitas teostada energiline dirigent J. Simm. Vahetevahel oli neil kontserditeil kaasategev M. Saar. Tihti olid kavades tema teosed. Saar jätkas intensiivselt loomingut ja süvenemist rahvamuusikasse. Ta õhutas selleks teisigi. 1914. a. kirjutas ta oma vanale sõbrale Peeter Südale: "Võta nüüd oma jõud kokku ja tee jälle midagi, rahvaviisid, rahvaviisid käsile, nendega pääle ja pärastpoole selles vaimus edasi." 1914. a. lõpus ilmus Saarelt teine koorilaulude kogumik- "Neliteistkümmend laulu segakoorile". Selles on kolm rahvalauluseadet. Visa järjekindlusega püüab Saar luua 17
rahvalaulude esitamise traditsioone, nagu näiteks eeslaulja ja koori vaheldumist. Tekstid võttis ta enamasti rahvaluulest, kasutades aga ka kaasaegsete luuletajate, Koidula, Jakobsoni ja Faehlmanni värsse. Thomsoni laulude temaatika piirdus peamiselt armastus- ja looduslüürikaga. Lüüriline tundelaad valitses samuti tema isamaalistes lauludes. Thomson taotles oma loomingus rahvuslikkust ja saavutas selle varem, kui nii mõnigi parema muusikalise haridusega helilooja. Rahvamuusikasse süüvimine andis rahvuslikku värvingut ka tema originaalloomingule ("Kannel", "Laula, laula, suukene", kus rahvaluuleline on üksnes tekst). Eestist eemal elades ei saanud Thomson siiski kuigi palju teha oma laulude ja tõekspidamiste levikuks. Üksikutel lauludel, mida laulma hakati, oli tema kaasajale väiksem mõju kui nad oleksid väärinud. Karl August Hermann- Hermann on olnud väga viljakas helilooja. Parim osa tema loomest on
Järgnevail päevil näitas ta mulle uhkuse ja vaimustusega oma metsi ja puid, käisime rabas käsikäes, sest ta kartis, et teen ettevaatamatu sammu ja vajun laukasse, istusime metsas mahalangenud puudel, rääkisime, aga rohkem vaikisime." 19431956 töötas Saar kompositsiooniprofessorina Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Pedagoogina oli Mart Saar väga põhjalik ja inspireeriv. Lisaks tugevale tehnilisele aluspõhjale andis ta õpilastele edasi oma kiindumuse rahvamuusikasse. Tema juures on õppinud Ester Mägi, Harri Otsa, Valter Ojakäär ja teised. Helilooja Harri Otsa kirjutab Mart Saarest kui pedagoogist nõnda: ,, Kuna professor andis tollal kondervatooriumis valitsenud ruumikitsikuse tõttu tunde kodus, tegutsesime sõna otseses mõttes väljaspool aega. Alates kolmandast kursusest hakkasid me tunnid õhtul kella 7-8 paiku ja kuigi ametlik lõpp oleks pidanud olema paari tunni pärast, lõpetasime
annaabi.ee 
