- igatahes oli see väga värskendav. 7. Raamat ütles mulle kui lugejale, et iial ei või teada, mis toimub ühe kiusaja peas ning mis on tema motiivid – inimesed ei pruugi alati olla need, kes esmapilgul paistavad; enda eest tuleb seista ka siis, kui see on raske ja paistab lootusetuna. Ülesanne 2 „Keskkooli jõudes lakkas kool olemast naljamäng. Nüüd oldi lahus nendest, kes käisid rahvakoolis ega pidanud elus kuhugi jõudma.“ (J.Guillou „Kurjus“,lk 12) Jutustaja meenutab direktori tervituskõnet, milles viimane rääkis keskkooli tähtsusest. Ta rääkis, et gümnaasiumis on raske, justkui rahvakoolis saaks pingutamatagi hakkama. Nimelt oldi arvamusel, et rahvakoolis käivad need, kellele ei ole piisavalt mõistust antud, et astuda gümnaasiumisse. Usuti, et rahvakoolis õppivatel noortel ei ole võimalust elus kuhugi jõuda.
M. Lutherilt ilmusid spetsiaalsed piltidega katekismused. Tänu emakeelsele piiblile jäid rahva mõte ja kool siitpeale samuti seotuks. Koolitati pastoreid ja ametnikke, reformiti ülikoole ja keskastme koole. Hakati tähelepanu pöörama õpetajale, tema elutingimustele ja palgale. Kasvatusküsimustes võeti vaatluse alla uued probleemid: milline on õige haridus, kes on õige õpetaja, kuidas tuleb õpetada. Haridussüsteem reformatsiooni ajal: Rahvakoolis - lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul ladinakoolis - seitse vaba kunsti esimene aste gümnaasiumis - seitse vaba kunsti ülemine aste ülikoolis - kunstide õpingud ja arsti/usu/õigusteaduskond Jumaliku tõe allikaks sai emakeelne jumalateenistus. Et anda kogudusele võimalus kuidagi osaleda teenistuses, viis M. Luther teenistuse läbiviimiseks sisse vaimuliku laulu. Üks jesuiit
jutustajat, kuid romaani kõigis jutustustes on 1 peategelane- Petsorin. Novellid ei ole kronoloogilises järjekorras. Neid ühendab raamjutustus Maksim Maksimõtsi oma kujutusega Petsorini isikust. Jutustused ,,Vürstitar Varja" ,,Salakauba vedajad" ,,Bela" ,,Lask". Viimane lõpetamata teos on ,,Vadim". Nikolai Gogol 1809-1852 *ukrainlane, väikeaadlike perest pärit *isa oli ametnik *teda mõjutasid tugevasti tema vagadus ja kalduvus tegeleda müstiliste rahvauskumustega *õppis Poltava rahvakoolis ja Nezini gümnaasiumis *pärast koolide lõpetamist siirdus ta sooviga hakata näitlejaks, Peterburi. Seal loobus ta poolapärasest nimeosast. Näitlemisest ei tulnud midagi välja ning ta otsustas hakata kirjanikuks. *35-a alates pühendas G kogu aja kirjutamisele *elas aastaid Itaalias ja Venemaal *psüühiline ebastabiilsus tegi ta elu raskeks *1848. aastal käis Gogol palverännakul Pühal Maal. Naastes Venemaale, töötas Nikolai Gogol ka "Surnud hingede" teise osa kallal. See ei saanud
endale kindlaks.) 6. Nikolai Vassiljevits Gogol · 1. aprill 1809 4. märts 1852 (sündis 1. aprillil 1809 Poola kubermangus Ukrainas ja suri 4.märtsil 1852 Moskvas. Pärast surma maeti Nikolai Gogol Danilovi kloostri kalmistule, 1931. aastal maeti ta ümber Moskva Novodevitsje kalmistule.) · Haridus: Poltava rahvakool ja Nezini gümnaasium( Ta õppis Poltova rahvakoolis ja Nezini gümnaasiumis. Viimases aastatel 18211828. Pärast koolide lõpetamist siirdus ta sooviga hakata näitlejaks, Peterburi. Seal loobus ta poolapärasest nimeosast. Näitlemisest ei tulnud midagi välja ning ta otsustas hakata kirjanikuks) · 1834-1835 õppejõud(Aastatel 1834 kuni 1835 töötas ajaloo õppejõuna Peterburi ülikoolis. Pärast lühiajalist riigiteenistust asus Gogol tööle tütarlaste gümnaasiumi
komöödia viies vaatuses. Töö eesmärk on anda ülevaade raamatu sisust, autori elust ja loomingust ning anda omapoolne hinnang. 3 Nikolai Gogol 1. aprill 1809 4. märts 1852 Nikolai Gogol sündis Poltava kubermangus Bolsije Sorotsintsos Ukraina mõisniku Vassili Gogol-Janovski peres. Tema ema oli poja sündides alles 18-aastane. Nikolaid mõjutasid tugevasti tema vagadus ja kalduvus tegeleda müstiliste rahvauskumustega. Nikolai Gogol õppis Poltava rahvakoolis ja Nezini gümnaasiumis (18211828). Pärast koolide lõpetamist siirdus ta sooviga hakata näitlejaks, Peterburi. Seal loobus ta poolapärasest nimeosast. Näitlemisest ei tulnud midagi välja ning ta otsustas hakata kirjanikuks. Aastal 1892 ilmus anonüümselt tema esimene teos, idülliline lugu värssides "Hans Küchelgarten". Suurema tähelepanu saavutas ta 1831/1832 aastal ilmunud novellidega ,,Õhtud külas Dikanka lähedal
raamatule omapoolne hinnang. Samuti annan ülevaate sellest, kas tegu on romantilise või realistliku teosega. 3 Nikolai Gogoli elulugu Nikolai Gogol sündis Poltava kubermangus Bolsije Sorotsintsõs ukraina mõisniku Vassili Gogol- Janovski peres. Tema ema oli poja sündises alles 18-aastane. Nikolaid mõjutasid tugevasti tema vagadus ja kalduvus tegeleda müstiliste rahvauskumustega. Nikolai Gogol õppis Poltava rahvakoolis ja Nezini Gümnaasiumis aastatel 1821-1828. Pärast koolide lõpetamist siirdus ta Peterburi, sooviga hakata nätljekas. Seal loobus ta poolapärasest nimeosast. Näitlemisest ei tulnud kahjuks midagi välja ning ta otsustas hakata kirjanikuks. Aastatel 1834-1835 töötas ajaloo õppejõuna Peterburi ülikoolis. Pärast lühiajalist riigiteenistust asus Gogol tööle tütarlaste gümnaasiumis õpetajana ja üritas saada ajalooprofessori kohta Peterburi ülikoolis, aga ei õnnestunud
huvi poliitika vastu tekkis kuna isa kuulas korrapäraselt uudiseid. Kui Lennarti perekond kolmekümnendatel Prantsusmaale siirdus elasid nad väga vaeselt. Alguses polnud võimalik isegi mitte Pariisi kolida.ainus, kes töötas oli isa, ema oli lastega kodus. Bussisõidu jaoks neil raha puudus, enamasti käisid nad linnas jalgsi. Juba lapsena hakkas Lennart prantsuse keelt rääkima. 1934 siirdus perekond Berliini. Seal asus ta õppima katoliiklikus rahvakoolis nii tuligi Lennartil õppida selgeks ka saksa keel. 1941 küüditadi perekond koos kümnete tuhandete eestlaste, lätlaste ja leedukatega Siberisse. Perekonnad lõhuti ja perekonnapead suleti kontsentratsioonilaagritesse, kust vähesed eluga pääsesid. Lennart alustas kaheksateistaastaselt oma karjääri metsatöölisena, samuti töötas noormees kartulikoorija ja metsaparvetajana. Merede perekond pääses Siberist eluga ning naasnud 1946 aastal Eestisse lõpetas Lennart 1953.
Lennart Georg Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja Shakespearei tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmanni pojana. 1.1 Abielud Regina Meriga (Ojavere, 1932), kellega sündisid pojad Mart (15. veebruaril 1959) ja Kristjan-Aapo (1966). Helle Meriga (aastani 1992 Pihlak, 1949), kellega sündis tütar Tuule (1985). Vend: Peeter-Hindrek (sündinud 21. märtsil 1934. aastal Berliinis). 1.2 Haridus: Aastast 1935. õppis Berliini 164. rahvakoolis. Aastast 1938 õppis Pariisis Janson de Sally lütseumis. Aastal 1948 lõpetas Tallinna 10. keskkooli. Aastal 1953 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena cum laude. 1.3 Karjäär: 1941.1946. aastani oli Lennart Meri koos perega küüditatud Siberisse. Alustas kaheteistaastaselt töömeheteed metsatöölisena. Hiljem oli kartulikoorija ja metsaparvetaja. Ülikooli lõpetamise järel töötas 19531955 Tartus Vanemuise teatris
aastal. Huvi poliitika vastu tekkis, kuna isa kuulas korrapäraselt uudiseid. Kui Lennarti perekond kolmekümnendatel Prantsusmaale siirdus, elasid nad väga vaeselt. Alguses polnud võimalik isegi mitte Pariisi kolida. Ainus, kes töötas oli isa, ema oli lastega kodus. Bussisõidu jaoks neil raha puudus, enamasti käisid nad linnas jalgsi. Juba lapsena hakkas Lennart prantsuse keelt rääkima. 1934. aastal siirdus perekond Berliini. Seal asus ta õppima katoliiklikus rahvakoolis ja nii tuli selgeks õppida ka saksa keel. 1941. aastal küüditati perekond koos kümnete tuhandete eestlaste, lätlaste ja leedukatega Siberisse. Perekonnad lõhuti ja perekonnapead suleti kontsentratsioonilaagritesse, kust vähesed eluga pääsesid. 12-aastaselt alustas Meri oma karjääri metsatöölisena, samuti töötas noormees kartulikoorija ja metsaparvetajana. Meride perekond pääses Siberist eluga ning naasnud 1946. aastal Eestisse, lõpetas Lennart 1953
eesti murdenäiteid ja teoreetilisi kirjutisi keelest. Tähtsamaid keeleküsimusi, mille üle Beiträge lehtedel diskuteeriti, oli ühtse kirjakeele probleem. Ajaloolis-võrdleva keeleteaduse teke, soomeugrilisus. Keeleteadus hakkas huvituma sellistest teemadest nagu inimkeele päritolu, keele ja mõtlemise, keele ja kultuuri, keele ja ajaloo vahekord, keelesugulus, ühine ja erinev igas keeles. Rosenplänter rõhutas eesti keele tähtsust: seda peaks õpetama ka gümnaasiumis, mitte ainult rahvakoolis. 4. Eduard Ahrens. 1843 ,,Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" : esimene, kus oli ulatulikult kasutatud rahvasuust kogutud ehtsat keeleainest. Kõige laiemalt on tuntud ettepanek minna üle uuele ehk soomepärasele kirjaviisile. Esimese osa lõpus etümoloogiline sõnastik esimene süstemaatiline katse selgitada eesti ja soome keele ühist sõnavara 1848 ,,Zur Ehstnischen Declinationslehre": käänamisõpetus 5. Ferdinand Johann Wiedemann.
Põhiliselt räägiti eestimaal tallinna keelt, tegelikult väga vähestes kihelkondades tartu keelt. Piibelgi oli olemas ainult põhjaeesti keelsena. Samas levis aga kirjandus liivimaa alal (lõunaeesti keele alal) paremini. Tekkis võrdlev-ajalooline keeleteadus, hakati vaatlema keele seotust teiste keelte, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise vahel. Tegevad olid Peterson ja Masing. Igapäevases suhtluses kasutati eesti keelt, seda hakati kasutama ka rahvaluules, kirikus, rahvakoolis, ilukirjanduses, tarbetekstides. Ilmusid ka esimesed ajalehed ja ilukirjandusteosed. Kõik see avardas eesti kirjakeele piire. Arenesid mõlemad kirjakeeled, tuli juurde uusi sõnu. 19 sajandil kui Eesti kuulus täielikul Vene tsaaririigi koosseisu, hakkasid levima eestlane ja eesti keel. Beiträges mainiti esimest korda ka soomeugrilisust. See tekkis koos keeleteaduse arenguga. Toodi välja ühiseid tunnused soome ja eesti keele vahel.
Aga kesksel kohal on ,,oma aja kangelase", haige ajastu poja Petsorini vastuoluline kuju, kes ühteaegu veetleb ja tõukab eemale. Pilet nr 5. Nikolai Gogoli (1809-1852) elu ja looming. Nikolai Gogol sündis Poltava kubermangus Bolsije Sorotsintsõs ukraina mõisniku Vassili Gogol- Janovski peres. Tema ema oli poja sündides alles 18-aastane. Nikolaid mõjutasid tugevasti tema vagadus ja kalduvus tegeleda müstiliste rahvauskumustega. Nikolai Gogol õppis Poltava rahvakoolis ja Nezini gümnaasiumis (18211828). Pärast koolide lõpetamist siirdus ta sooviga hakata näitlejaks, Peterburi. Seal loobus ta poolapärasest nimeosast. Näitlemisest ei tulnud midagi välja ning ta otsustas hakata kirjanikuks. Aastal 1829 ilmus anonüümselt tema esimene teos, idülliline lugu värssides "Hans Küchelgarten". Suurema tähelepanu saavutas ta 1831/1832 aastal ilmunud novellidega "Õhtud külas Dikanka lähedal". Pärast novellide ilmumist sõbrunes Gogol Aleksandr Puskiniga
1934. aastal sündis Lennarti vend Hindrek. Samal aastal sai Georg Meri lähetuse Berliini, kus ta oli esialgu saatkonna atasee ja seejärel nõunik. Eesti oli noil aegadel majanduslikult vaene ja lihtne riik. Riigiametnikud ei elanud luksuslikult ei kodu- ega välismaal. Näiteks 1920. aastatel oli Eesti riigiaparaadi käsutuses kokku vaid kolm autot. Ka Eesti saatkonnahoone Berliinis oli tagasihoidlik. Berliinis alustas Lennart oma kooliteed katoliiklikus rahvakoolis, kuigi samas hoones tegutses ka protestantlik kool, mille klasside seinu kaunistasid suured haakristid. Katoliiklikul poolel neid ei olnud. Tõenäoliselt otsustas kooli valiku just see detail. Lapsepõlves puutus Lennart Meri kokku ka totalitarismiga. Mälestuspiltide hulka kuulub hetk Siegesalleelt, kus Adolf Hitler kohtus Saksamaal visiidil olnud Itaalia diktaatori Benito Mussoliniga. Meril on meeles,
annaabi.ee 
