· Rahvakohtunikukandidaadid valib omavalitsusüksuse volikogu. Rahvakohtunikukandidaatide arv peab olema võrdeline omavalitsusüksuse elanike arvu ja kohtu tööpiirkonna elanike arvu suhtega. Rahvakohtunikukandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon, mille koosseisu kinnitab kohtu esimees. Komisjon nimetab rahvakohtunikukandidaatide seast rahvakohtunikuks selle kohtu jaoks kindlaks määratud arvu isikuid. Rahvakohtunikku nimetades arvestab komisjon kandidaadi sobivust, kandidaadi kohta esitatud põhjendatud vastuväiteid ning seda, et rahvakohtunike hulgas oleks eri soost ja vanusest, erinevatest sotsiaalsetest rühmadest ning eri tegevusvaldkondades tegutsevaid isikuid.
Kohtuvõim eraldatud. Järgitakse seadusi,iga juhtum eraldi. KOHUS EI LOO ÕIGUST. Kontrollib seaduskuulekust,aluseks seadused. Eestis pole pretsedendiõigust.avalik-eraõigusel tehakse vahet. Õigunormid on grupeeritud e kodifitseeritud. Rooma õiguse mõju suur. Õigussüsteem Õigusharu Õigusinstituut-varavastased,isikuvastased kuriteod KOHTUD: 1. 1 2. Maakohus tsiviilasi(perekonnaga seotud jne,laenud,töövaidlused),kriminaalasjad(kuritegu,1 kohtunik,1 kohtunik ja 2 rahvakohtunikku),väärteo asjad(1 kohtunik,kergem rikkumine) ERAÕIGUSe juhtumid 3. Halduskohus-ainult haldusasjad(avaliku teenistusega seonduvad vaidlused,kodakondsus ja migratsiooniga seotud,riigi varaga seotud vaidlused) AVALIK ÕIGUSe juhtumid 4. Riigilõiv 2. Ringkonnakohus-riigilõiv 2.1 Vaidlustamine-3 kohtunikku(tsiviil,kriminaal ja haldusasjad) 3. Riigikohus-kassatsioonikautsjon-makstakse riigikohtu arvele-tagastatakse-1. Kui rahuldatakse nõue,täielikult 2. Nõue rahuldatakse osaliselt
Rahvakohtunikuks ei või nimetada inimest, kes on süüdi mõistetud kuriteo eest, pankrotivõlgnik, kaitseväeteenistuses, kuulub mõne õiguskaitseasutuse või institutsiooni kooseisu, linna- vallavolikogu liige, maavanem, tervise tõttu sobimatu. Rahvakohtunikukandidaadid valib omavalitsusüksuse volikogu. Rahvakohtunikukandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon. Rahvakohtunikku nimetades arvestab komisjon kandidaadi sobivust, kandidaadi kohta esitatud põhjendatud vastuväiteid ning seda, et rahvakohtunike hulgas oleks eri soost ja vanusest, erinevatest sotsiaalsetest rühmadest ning eri tegevusvaldkondades tegutsevaid isikuid. Maa- ja halduskohtud Maakohus Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtud on: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus.
7 8 29) Tsiviilkohtupidamise üldpõhimõtted (kohtud, keel, avalikkus, esindus) Tsiviilandsju lahendavad maakohtud ja ringkonnakohtud, riigikohus. Tsiviilasjad on kõik tsiviilõiguslikud vaidlused, sh tööalased vaidlused. Koosseisud - Maakohtus lahendab kohtunik ise Hagita menetlus kohtunik Hagiga menetlus kohtunik võib kaasata 2 rahvakohtunikku, kui üks pooltest seda nõuab või kohtunik ise seda tahab. Ringkonnakohtus kollegiaalselt vähemalt 3e liikmeline kohtu koosseis. Tsiviilkolleegium. Võib kaasata ka maakohtu kohtunikke. Riigikohus ainult kollegiaalselt. Võidakse lahendada ka terve tsiviilkolleegiumiga. Erikogu kutsutakse kokku kui muidu ei saa lahendatud, sis 2 kohtunikku tsiviilkolleegiumist ja vähemalt 2 muu kolleegiumi kohtunikku. Riigikohtu
kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Eesti kohtusüsteem Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus (vastavalt ringkonnakohtu kriminaal-, tsiviil- ja halduskolleegium). Eesti kohtusüsteem Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas
äravõtmine. Arest- isikult vabaduse võtmine kuni 30p ja seda kohaldab ainult kohus. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid).
ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Maakohtute - tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Kui esimese astme kohus (maa- või halduskohus) on teinud kohtuotsuse, on poolel/pooltel õigus see edasi kaevata teise kohtuastmesse ringkonnakohtusse, mis vaatab asju läbi apellatsiooni korras õigusega tõendeid ümber hinnata. Ringkonnakohus .- arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt
kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid).
Kohus on eeskätt kohtuvõimu institutsiooniline kandja ja seega pigem riigi- kui menetlusõiguslik subjekt. Kriminaalmenetluse subjektiks on tegelikult hoopis kohtukoosseis – kohtunik või kohtunike kogu, kes lahendab konkreetset kriminaalasja. Kuid kohtukoosseisust rääkides kasutatakse sageli terminit „kohus“. Võimalikud kohtukoosseisud kriminaalmenetluses: * I astme kohtu e maakohtu koosseis: - esimese astme kuritegude kriminaalasju lahendatakse koosseisus: eesistuja ja 2 rahvakohtunikku; - ainuisikuline koosseis: a) teise astme kuritegude kriminaalasjad ja lihtmenetluse kriminaalasjad; b) eeluurimismenetluses; c) täitmiskohtunik kohtulahendi täitmisel. * Ringkonnakohtu koosseis: - reeglina arutab kriminaalasja kolm ringkonnakohtunikku; - eelmenetlust toimetab ringkonnakohtunik ainuisikuliselt. * Riigikohtu koosseis: - kriminaalasja vaatab läbi vähemalt kolmest riigikohtunikust koosnev koosseis.
annaabi.ee 
