Politoloogia seminar VII: valimissüsteemid Mis on Eestis oleva (Riigikogu) valimissüsteemi eelised teiste valimissüsteemide ees? Valimissüsteem on süsteem, mille alusel toimuvad rahvaesindusorganite valimised (riigikogu, volikogu). Nii parlamentaarses kui ka presidentaalses riigis valivad hääleõiguslikud inimesed parlamendi ehk seadusandliku võimu. Nagu teada, on valimissüsteeme 3: majoritaarne, proportsionaalne ja hübriidne, mis on segu majoritaarsest ja proportsionaalsest valimissüsteemist. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem. Majoritaarne valimissüsteem on vanim ning see on kasutusel USA-s, Suurbritannias, Indias,
- seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses otseste · Vabariik (riigipea kindlaksmääratud tähtajaks valitav valimistega valitud rahvaesindus president) · Nõukogude vabariik tekkis pärast 1917a. Revolutsiooni Venemaal - riigi kõikidel tasanditel rahvaesindusorganite ülesandeid täitev Presidentaalne vabariik (prem.-ministrit pole; ministrid on nõukogude süsteem presidenti juures USA; president on valitsuse juht - nõukogudesse valimised olid üldised, ühetaolised Venemaa, Prantsusmaa) - riigipea puudus - riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab vüimu koondumine riigipea ülesandeid täitis kollegiaalne riigiorgan
b. Demokraatlik vabariik kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud. G. Sotsialistlik vabariik seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille kooseisus olid täidesaatva võimu organina täidesaatev komisjon. H. Nõukogude vabariik seda iseloomustas riigi kõikidel tasanditel rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. I. Rahvademokraatlik vabariik J. Presidentaalne vabariik kujutab endast riigivalitsemise vormi, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte (nt. USA) K. Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. (nt Eesti) Riiklik korraldus. Unitaarriik ja föderatsioon.
valitav president. Ajalooliselt jaguneb vabariik orjanduslikuks (demokraatlik – võim kuulus rahvale, aristokraatlik – võim kuulus kitsale eliidile), feodaalseks (linnvabariik – eelkõige majanduslikult tugevates tööstus- ja kaubanduskeskustes, kes suutsid end vabastada senjööri võimu alt) ja sotsialistlikuks (kommuun – sotsialistliku vabariigi esimene katse; nõukogude – tekkis 1917. aastal Venemaal; riigi kõikidel tasanditel oli rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem, üheparteiline süsteem; rahvademokraatlik – peale II maailmasõda, kes jäid NSV Liidu mõjutsooni; säilis tihti suuremas või väiksemas osas senine riigiorganite süsteem parlamendi ja valitsuse näol; mõnes riigis oli ka ainuisikuline riigipea) Tänapäevani on säilinud rahvademokraatlik vabariik – Põhja-Koreas, Hiinas ja Kuubal. Nüüdisaja vabariigid jagunevad kaheks:
võib olla täitevvõimu ( valitsuse) juht. ·Parlamentaarne vabariik presidendi võim on võrdlemisi nõrk (täidab peamiselt esindusfunktsiooni), valitsusjuht on peaminister. Valitsus vajab parlamendi usaldust. ·Sotsialistlik vabariik esinenud nõukogude vabariigi ja rahvademokraatliku vabariigi vormis, seadusandlik organ ja parlament on otseste valimistega valitud rahvaesindus ·Nõukogude vabariik tekkis 1917. a ning seda iseloomustas kõikidel tasanditel rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem, valimised olid üldised ja ühetaolised, täidesaatvad organid olid nõukogude juures, riigipea ülesandeid täitis kollegiaalne riigiorgan, ainuisikuline riigipea puudus, vorm lõppes 1991. liidu kokkukukkumisega ·Rahvademokraatilik vabariik tekkis Euroopa ja Aasia riikides, mis jäid peale II maailmasõda NSVL mõjutsooni, võis jääda osas vana riigiorganite süsteem, kuid võis
loetakse Pariisi Kommuun-i (kestis 1871. a vaid enam kui kaks kuud, pideva sõjaolukorra tõttu ei jõudnud end riigina täielikult kujundada). Seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille koosseisus olid täidesaatva võimu organina täidesaatev komisjon. Sotsiaalsed programmid jäid põhilises osas ellu viimata. Nõukogude vabariik tekkis pärast 1917. a revolutsiooni Venemaal. Seda iseloomustas eelkõige riigi kõikidel tasanditel rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. Valimised olid üldised ja ühetaolised, täidesaatvad organid olid nõukogude juures ja neile aruandvad. Riigipea ülesandeid täitis kollegiaalne riigiorgan (Ülemnõukogu Presiidium), ainuisikuline riigipea puudus. Rahvademokraatlik vabariik tekkis nendes Euroopa ja Aasia riikides, mis pärast II maailmasõda jäid NSV Liidu mõjutsooni. Säilis suuremas või väiksemas osas senine riigiorganite süsteem parlamendi ja
Demokraatlik vabariik kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud. G. Sotsialistlik vabariik seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille kooseisus olid täidesaatva võimu organina täidesaatev komisjon. H. Nõukogude vabariik seda iseloomustas riigi kõikidel tasanditel rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. I. Rahvademokraatlik vabariik J. Presidentaalne vabariik kujutab endast riigivalitsemise vormi, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte (nt. USA) K. Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. (nt Eesti) Parlamentaarse vabariigi president omab esindusfunktsiooni, tal puudub normaalses olukorras
Seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille koosseisus olid täidesaatava võimu organina täidesaatev komisjon. Ulatuslikult kavandatud radikaalsed sotsiaalsed programmid jäid aga põhilises osas ellu viimata. Nõukogude vabariik sotsialistliku riigi vormina tekkis pärast 1917.a revolutsiooni Venemaal. Seda iseloomustab eelkõige riigi kõikidel tasanditel (külast kuni liitriigi kesktasandini välja) rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. Nõukogudesse valimised on (1936. aasta põhiseadusest alates) üldised ja ühetaolised, täidesaatvad organid (täitevkomiteed) on nõukogude jauures ja neile aruandvad. Riigipea ülesandeid täidab kollegiaalne riigiorgan (Ülemnõukogu Presiidium), ainuisikuline riigipea puudub. Kehtib üheparteiline süsteem. Nõukogude vabariik lakkas olemast.NSV Liidu lagunemisega iseseisvateks riikideks 1991.aastal
pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus b. Demokraatlik vabariik kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud. G. Sotsialistlik vabariik seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille kooseisus olid täidesaatva võimu organina täidesaatev komisjon. H. Nõukogude vabariik seda iseloomustas riigi kõikidel tasanditel rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. I. Rahvademokraatlik vabariik J. Presidentaalne vabariik kujutab endast riigivalitsemise vormi, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte (nt. USA) K. Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. (nt Eesti) Parlamentaarse vabariigi president omab esindusfunktsiooni, tal puudub normaalses olukorras
annaabi.ee 
