Teistsugused valitsusmudelid Prantsusmaa oli suureks eeskujuks paljudele, kuigi teised nägid selles pigem hoiatavat märki Euroopa allakäigust: rahvas on muutunud orjameelseks ning eliit lipitseb kuninga ees. Absolutismi vastased pidasid eeskujuks Madalmaid, kus kehtis vabariiklik riigikord. Madalmaad koosnesid 7 provintsist, kus valitsesid enamjaolt linnade esindajad. Kolmandaks riigivormiks oli parlamentaarne monarhia. Kuninga võimu piirasid rahvaesindused, millele kuulus õigus ise seadusi välja anda, selline oli 17. sajandil Inglismaa, Kokkuvõttes võib öelda, et 17. ja 18. sajandi Euroopas ei peetud ühtegi valitsemismudelit ainuõigeks. Nii monarhial kui ka vabariigil olid omad plussid ja miinused. Kasutatud materjalid Õpik https://www.google.com/search?q=Louis+XIV&client=firefox- b&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwjs9L-a9IjeAhVC1SwK HYtXBdgQ_AUIDigB&biw=1920&bih=954#imgrc=8hCB86ptBoPeDM : (pilt) https://upload.wikimedia
Eestlaste kätte läks võim ka maakonna ja linnavalitsuses. Tsaariaegset politseid asendas miilits, formeeriti rahvusväeosi, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Seega olid autonoomia raames võimalikud tulemused saavutatud. Muudatused, mida teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Riigistati pangad, tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid. Maa kuulutati riigiomandiks, mõisatest moodustati sotsialistlikud ühismajandid. Aeti laiali valitud rahvaesindused, likvideerit miilits ja kohtuasutused. Poliitiliste vastaste tegevus keelustati, nende organistsioonid ja ajalehed suleti, arreteeriti juhtivaid tegelasi. Repressioone viisid läbi relvastatud Punakraadi salgad. Iseloomusta Eesti Vabariigi valitsemist 1920. aastatel. Rajati väga demokraatlik riik.Kõik parteid olid lubatud. 1924.a. suruti maha enamlaste riigipöörde katse. 1929.a algas majanduskriis. Valitsemine läks ummikusse. Seadused: Maaaseadus. Väga suur
1917. aasta Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Samal ajal tulid enamlased võimule ka Eestis. Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kuid tegelikult tulid kõik olulised käsud Petrogradist. Eraomandid (pangad, suurärid, hotellid) riigistati, aeti laiali valitud rahvaesindused, mõisatest moodustati sotsialistlikud ühismajandid, likvideeriti miilits ja kohtuasutused, poliitiliste vastaste tegevus keelustati, nende organisatsioonid suleti, juhtivaid tegelasi arreteeriti. Repressiioone viisid läbi relvastatud Punakaardi salgad. Enamlaste tegevus vähendas nende populaarsust ja suurendas poolehoidu rahvuslikele jõududele. Enamlased eitasid Eestimaa iseseisvust ja nägid Eestit tulevikus Venemaa koosseisus. 15
kogus kiiresti toetajaid, kuna taheti majandust madalseisust välja tuua ja Itaalia võimsaks muuta ning seda just fašistide esimees Benito Mussolini lubaski. 1925. aastal algas fašistliku diktatuuri kinnitamine. Enamustes riikides võtab juhtimise üle üks isik, sellepärast on ka palju riike, kus valitseb diktatuur. Selliseid liite on näiteks Nõukogude Liit, kus enamlaste poolt likvideeriti kõik demokraatlikud rahvaesindused ja poliitilised erakonnad ning kehtestati üheparteisüsteem ehk kommunistlik partei. Enamlaste tegevuse ja poliitikaga ei olnud rahul teised poliitilised jõud. Sellepärast puhkes kodusõda, mis kestis 2 aastat, mille võitsid rahvahulkade toetusel enamlased. Tänu enamlaste võidule kehtestatigi NSV-s kommunistlik partei ja kaotati demokraatia. Kommunistliku partei esimene esimees ja juht oli Lenin, kes rajas ka sotsialistliku riigi. Ka Saksamaal kehtestati diktatuur
Kuningal oli piiramatu võim. Kõige parem näide on Louis XIV aegne Prantsusmaa. Tema valitsusajal muutus Prantsusmaa Euroopa võimsamaks riigiks, seepärast proovisid paljud Euroopa riigid seda jäljendada. Vabariik – Oli Madalmaades, kus valitsesid enamjaolt linnade valitud esindajad. Kõige tähtsamad otsused otsustati esinduskojas. Parlamentaarne monarhia – oli absolutismis ja vabariigi vahepealne vorm. Seal piirasid kuninga võimu rahvaesindused, millele kuulus õigus seadusi välja kuulutada või kuninga antud seadusi kinnitada. Oli Inglismaal. 5. Versailles ja Louis XIV õukond Louis XIV pidas Pariisis asuvaid keskaegseid kuningalosse kitsaks ja vanamoodsaks ning hakkas uut residentsi ehitama Pariisi lähedal asuvasse Versailles külla. Lossis oli kokku 2300 ruumi ning 67000 m² põrandapinda. Kõige uhkem ruumid oli peeglisaal, kus laemaalingutes kujutati kuninga võidukaid lahinguid
polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. 1917. a. Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Enamlased tulid võimule ka Eestis. Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kuid tegelikult tulid kõik olulised käsud Petrogradist. Eraomandid (pangad, suurärid, hotellid) riigistati, aeti laiali valitud rahvaesindused, mõisatest moodustati sotsialistlikud ühismajandid, likvideeriti miilits ja kohtuasutused. Enamlaste tegevus vähendas nende populaarsust ja suurendas poolehoidu rahvuslikele jõududele. 15. nov. 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused, Maapäev aeti jõuga laiali. Sakslased olid juba oktoobri algul vallutanud Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu, uus pealetung algas 18. veeb
Hakkavad kujunema poliitilised parteid. Seadusandlikus kogus on 745 saadikut. · Montanjaarid ehk ultravasakpoolsed · Zirondiinid ehk vasakpoolsed (136) varakas kodanlus; vabariiklased ja föderalistid; pooldasid revolutsiooni süvendamist · Monarhistid ehk parempoolsed (264) · Sõltumatud ehk soo (435) ilma selge poliitilise programmita Poliitiliste klubide kujunemine Revolutsiooni käigus tekkisid poliitilised klubid ja rahvaesindused. Mõjukaim neist oli jakobiinide klubi, mis käis koos Püha Jakobi kloostris ja sinna kuulusid alguses nii montanjaarid kui ka zirondiinid. Hiljem hakati jakobiinide all silmas pidama ainult montanjaare. Nende juhiks kujunes Maximilien Robespierre. Väga mõjukas oli ka kordeljeeride klubi, mille liikmed olid samal ajal ka jakobiinide klubi liikmed. Klubi nimetus tulenes frantsiskaanide vöö nimetusest corde ning koos käidi frantsiskaanide kloostris.
Parlamendivalimised o 14.juulil kuulutati välja parlamendi valimised, kus seati üles ainult valitsuse pool kinnitatud kandidaadid. Tulemusi võltsiti ja valijaid mõjutati. o 17. juulil tulemused avalikustati ja väideti, et antud kandidaatide poolt hääletas 92,9% valijatest. Samal õhtul korraldatud miitingutel nõudsid kommunistlikud kõnemehed esimest korda Leedu, Läti ja Eesti ühendamist NSV Liiduga. o 21.juulil kokkukutsutud ,,rahvaesindused" kuulutasid Leedu, Läti ja Eesti Nõukogude Sotsialistlikeks Vabariikideks ning palusid need võtta NSV Liidu koosseisu. o Samas otsustati natsionaliseerida suurettevõtted ja teostada maareform. o Augustis võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Leedu, Läti ja Eesti NSV Liidu koosseisu. o Sovetiseerimine o Augustis kehtestati uued konstitutsioonid. Nende kohaselt nimetati parlamendid ümber ülemnõukogudeks, millest pidid kujunema uute liiduvabariikide seadusandlikud võimuorganid
ning jagasid teostamatuid lubadusi). 1917. aasta Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Samal ajal tulid enamlased võimule ka Eestis. Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kuid tegelikult tulid kõik olulised käsud Petrogradist. Eraomandid (pangad, suurärid, hotellid) riigistati, aeti laiali valitud rahvaesindused, mõisatest moodustati sotsialistlikud ühismajandid, likvideeriti miilits ja kohtuasutused, poliitiliste vastaste tegevus keelustati, nende organisatsioonid suleti, juhtivaid tegelasi arreteeriti. Repressiioone viisid läbi relvastatud Punakaardi salgad. Enamlaste tegevus vähendas nende populaarsust ja suurendas poolehoidu rahvuslikele jõududele. Enamlased eitasid Eestimaa iseseisvust ja nägid Eestit tulevikus Venemaa koosseisus. 15. novembril 1917 kinnitas
Aadlike seisuses: kuningas, erinevate aadlitiitlitega isikud (krahvid, vürstid, markiid, vabahärrad), rüütel. Kolmandal seisusel privileege ei olnud, olid ainult kohustused. Inimeste olukord üle Euroopa oli üldiselt sama. Kui tekkisid linnad, siis mõningates riikides räägiti juba neljast seisusest: vaimulikud, aadlikud, linnakodanikud ja talupojad. See neljaseisuseline mudel ei saanud üldiseks. Linnakodanikud arvestati tavaliselt kolmandasse seisusesse. Kui tekkisid rahvaesindused ehk parlamendid (Inglismaal 1265. aastal, Prantsusmaal 1302. aastal generaalstaatide nime all), siis need seisused kinnistusid veelgi, sest parlamenti valiti inimesi seisuse järgi. Inimene esindas parlamendis oma seisust. 20. KESKAJA HARIDUS JA TEADUS Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli vaimulik, kuid õpilaste hulgas oli üha enam selliseid poisse, kes ei kuulunud vaimulikku seisusesse. Tasapisi tekkis ka koole,
Aadlike seisuses: kuningas, erinevate aadlitiitlitega isikud (krahvid, vürstid, markiid, vabahärrad), rüütel. Kolmandal seisusel privileege ei olnud, olid ainult kohustused. Inimeste olukord üle eruoopa oli üldiselt sama. Kui tekkisid linnad, siis mõningates riikides räägiti juba neljast seisusest: vaimulikud, aadlikud, linnakodanikud ja talupojad. See neljaseisuseline mudel ei saanud üldiseks. Linnakodanikud arvestati tavaliselt kolmandasse seisusesse. Kui tekkisid rahvaesindused ehk parlamendid (Inglismaal 1265. aastal, Prantsusmaal 1302. aastal generaalstaatide nime all), siis need seisused kinnistusid veelgi, sest parlamenti valiti inimesi seisuse järgi. Inimene esindas parlamendis oma seisust. 14. FEODAALEKSPANSIOON Kuni 11 sajandini tõrjusid Eurooplased väljast poolt tulevaid rünnakuid, kuid alates sellest ajast hakkasid nad ise peale tungima. See on tingitud rahvastiku- ja agresiivsusekasvust, aga agressiivsus
Balti sõjaline hõivamine valmis 21.06. Venemaa saatis Balti riikidesse: Est Andrei Zdanov, Lät Andrei Võsinski, Lit Vladimir Dekanozov. Ülesandeks: 1) määrata uute valitsuste koosseisud (Johannes Vares, Lat Augusts Kirhensteins, Lit Justas Paleckis). Kohalikud komparteid 150/500/1400 liiget, palju juute + post 1940 oportunistid 2) valikuta parlamendivalimised, valimisnimekrjas Est/Lat/Lit Töötava Rahva Liidu kandidaadid 3) 21.07 võtsid rahvaesindused vastu otsuse liituda NSVL-ga 4)saadikud NL-i 5) augusti alguses Balti riikidest NL-i liikmed 6) uued põhiseadused, parlamentÜlemnõukogu. Uued valitsusjuhid Johannes Lauristin, Vilis Lacis, Mecys Gedvilas , aga tegelik võim kompartei I sekretäri kätte: Karl Säre, Janis Kalnberzins, Antanas Snieckus. 7) Sovetiseerimine: nationaliseeriti pangad, tööstus, eramajad (max eramaa 30ha), maa jagati välja, tööliste-riigiametnike palku suurendati, elatustase langes
annaabi.ee 
