"Vabariigi kodanikud" (28.04.15) Saate analüüs Saade juhatati sisse ütlusega, et pagulasteema on Euroopas esil ja seda "veeretatakse nagu kuuma kartulit". Tutvustati saatekülalisi: Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper, riigikogu Reformierakondlasest liige Valdo Randpere, MTÜ Pagulasabi juht Eero Janson ning riigikogu liige Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast Henn Põlluaas. Teemaga alustati Valdo Randperest, kuna ta ise on ka olnud pagulane. Valdo Randpere otse sellele küsimusele ja teemale ei läinud, vaid hakkas rääkima pikemalt ja põhjalikumalt üldteemat ja minevikust pagulasteemal üldiselt. Endast pagulase rollis arutas ta alles, kui seda telefoni teel küsiti. Saate jooksul võttis Valdo Randpere ka kõige rohkem sõna. Temast veidi vähem kuid ka kaalukalt võttis sõna Henn Põlluaas, kel oli alati midagi vastu vaielda
kütusetööstus keemiatööstus (tänu põlevkivile) puidutööstus - Rahareform: Rahandusminister L.Sepa eestvedamisel 1928. aastast hakkas kehtime kroon 2. Sisepoliitline areng 1920. aastatel: - Erakonnad: Põllumeeste kogud - kõige parempoolsemad. Esindas rikkaid taluomanikke. Soodustati suurtalusid. Liidrid Päts, Laidoner, Teemant Eesti Rahvaerakond - Lõune-Eesti rahvuslik ringkond, haritlased. Liidrid: Tõnisson, Poska, Vestholm Kristlik rahvaerakond - eraldusid rahvaerakonnast 1919. taotlesid kiriku rolli kasvu. J.Kõpp, J Lattik.. Eesti tööerakond - kuuluti tsentrisse, baasi mood. väikekodanlus. O.Strandman, J. Kukk Asunike koondis - 1923 eraldus Tööerakonnast, esindas asundustalunikke. Usuti põllumajandusse, kui riigi rikkuse allikasse. O. Köster, O. Tief Eesti sots. tööliste partei - sotsiaal-reformistlikj partei. Parempoolsed: A. Rei.. Vasakpoolsemad: M.Martna Eestimaa kom. Partei - keelatud, juhiti Moskvast - Esimene põhiseadus: 15
Kerkisid uued talumajad, laudad ning rajati uusi külasid. Sisepoliitiline areng 1920. aastatel. Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis moodustuasid jõukamast talurahvast ja põllumajandusega seotud linnakodanlusest. Erakonna liidriteks olid K. Päts, J. Laidoner. Vanimaks parteiks oli J. Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip. Vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, sinna kuulusid tööstustöölised. 15. juunil 1920 võeti konstitutsioon vastu. Eesti kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas. Võimalus teostada oma võimu anti parlamendivalimiste ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, mille 100 liiget valiti iga 3 a tagant.
kattevara. Eesti Pank lõpetas krediteerimise, andes need ülesanded Pikalaenupangale. Sisepoliitiline areng 1920. aastatel Erakonnad: 1) Põllumeeste Kogud parempoolne, tekkis Maarahva Liidust 1917. aastal, oli jõukama talurahva ja põllumajandusega seotud, huviks oli põllumajanduse edendamine. (K.Päts). 2) Eesti Rahvaerakond mõõdukas liberaalne, vanim partei, tähtis oli rahvusluse rõhutamine. (J.Poska, J.Jaakson, J.Vestholm). 3) Kristlik Rahvaerakond eraldus 1919 Rahvaerakonnast, polnud rahul kiriku osatähtsuse ja kristliku moraali nõrgenemisega. (J.Kõpp, H.Rahamägi, J.Lottik). 4) Eesti Tööerakond moodustas väikekodanlus: õpetajad, riigiametnikud, käsitöölised, poodnikud, väikemajade omanikud. 5) Asunike koondis eraldus Tööerakonnast 1923. aastal. Ühendas väikemajapidajaid ja asundustalude omanikke. Seisukoht: riigi rikkuse ainsaks allikaks on põllumajandus. (O.Köster, R.Penno, O.Tief). 6)
§ 14 Sisepoliitiline areng 1920. aastatel. Poliitilised erakonnad Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis moodustuasid jõukamast talurahvast ja põllumajandusega seotud linnakodanlusest. Erakonna liidriteks olid K. Päts, J. Laidoner. Vanimaks parteiks oli J. Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond, mille moodustas väikekodanlus. Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip. Vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, sinna kuulusid tööstustöölised. Veel oli Eestimaa Kommunistlik Partei, mis oli sunnitud tegutsema põranda all. Esimene põhiseadus 15. juunil 1920 võeti konstitutsioon vastu. Eesti kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas
Radikaaldemokraatlik Erakond Eesti Rahvaerakonnaks. See koondas peamiselt Lõuna-Eesti rahvuslikke ringkondi nii inteligentsi, linnakodanluse kui ka talurahva hulgas. Tegemist oli mõõdukas-liberaalse erakonnaga, mis rõhutas oma täielikku toetust Ajutisele Valitsusele ja Maanõukogule, teatades, et ta peaeesmärgiks on iseseisev Eesti Vabariik. Rahvaerakonna ridadesse kuulusid näiteks J.Poska, J.Jaakson, J.Tõnisson, A.Bachmann, P.Põld, K-E. Sööt jne. Rahvaerakonnast eraldus 1919. aastal Kristlik Rahvaerakond. See ühendas rahva klerikaalsemat osa, kes polnud rahul kiriku osatähtsuse vähenemise ja kristliku moraali nõrgenemisega. Kristlastega liitus mitmeid haritlasi, sh kooliõpetajaid, kelle arvates on kristliku kõlbuse normid ainsaks ühiskonnaelu vundamendiks. Kümnendi teisel poolel hakkas kristlaste osakaal langema ning nad muutusid peamiselt kirikukoguduste varade ja õiguste kaitsjateks.
Suure südamesoojusega suhtuti Landesveeri ja Loodearmeesse. Landesveeri kaotus osutus suureks löögiks, paljud läksid Eestist ära 1919.a. 10.oktoobri 1919 maaseadus mõjus rängalt. Nihked hoiakutes, möödapääsmatu kohanemise teele. Usuelule enam tähtsust omistanud isikud, kes seni olid seotud olnud Tõnissoni juhitud erakonnaga ja kelle juhiks oli esimestel kuudel Johan Kõpp, asutasid 1919. a. veebruaris Eesti Kristliku Rahvaerakonna see oli otseselt Rahvaerakonnast sündinud uus partei- 1919 - peatada kiriku osatähtsuse vähenemine, usuõpetus koolides, konservatiivne parempoolsus, ühines 1931 uuesti Rahvaerakonnaga. Mõisate maade võõrandamine ja jaotamine maatameestele õiglase tasu eest või põlisrendile. Tööliste olukorra parandamine, sotsiaalkindlustus, hoolekanne. Poliitilises elus lähenes kõige rohkem 1919-1920 Maaliidule, kelles nähti liitu vohavale vasakmeelsusele, sotsialismile ja ateismile.
Suure südamesoojusega suhtuti Landesveeri ja Loodearmeesse. Landesveeri kaotus osutus suureks löögiks, paljud läksid Eestist ära 1919.a. 10.oktoobri 1919 maaseadus mõjus rängalt. Nihked hoiakutes, möödapääsmatu kohanemise teele. Usuelule enam tähtsust omistanud isikud, kes seni olid seotud olnud Tõnissoni juhitud erakonnaga ja kelle juhiks oli esimestel kuudel Johan Kõpp, asutasid 1919. a. veebruaris Eesti Kristliku Rahvaerakonna – see oli otseselt Rahvaerakonnast sündinud uus partei- 1919 - peatada kiriku osatähtsuse vähenemine, usuõpetus koolides, konservatiivne parempoolsus, ühines 1931 uuesti Rahvaerakonnaga. Mõisate maade võõrandamine ja jaotamine maatameestele õiglase tasu eest või põlisrendile. Tööliste olukorra parandamine, sotsiaalkindlustus, hoolekanne. Poliitilises elus lähenes kõige rohkem 1919-1920 Maaliidule, kelles nähti liitu vohavale vasakmeelsusele, sotsialismile ja ateismile.
1920 – Eesti Maarahva Liit (Lõuna-Eesti suurtalunikud) + Eestimaa Talurahva Liit (Põhja-Eesti) + kaupmehed, töösturid, poliitikud. Alates 1923–24 oli ainult maarahva partei. Eesmärk: põllumajanduse arendamine suurte ostutalude kaudu. Rahvaerakond (RE). Tõnisson, Jüri Jaakson, Jakob Westholm, Peeter Põld, Anton Jürgenstein. Ideed: rahvuslus, sotsiaalne õiglus, demokraatia, liberaalne majandus. Kristlik Rahvaerakond (1919–1931, KRE). Eraldus Rahvaerakonnast (erinev suhtumine riigi ja kiriku vahekorda). Jakob Kukk, Hugo Bernhard Rahamägi, Johan Kõpp, Nikolai Kann, Friedrich Sauer, Friedrich Akel. Suurim saavutus oli 1923 rahvahääletus usuõpetuse küsimustes, mis lülitati kooliprogrammi vabatahtliku ainena. Eesti Tööerakond (ETE). Otto Strandman, Ants Piip, Juhan Kukk. Liikmeskond: väikekaupmehed, riigiametnikud, kooliõpetajad. Eesmärk: sotsiaalsed reformid. Asunike, riigirentnike ja väikepõllupidajate koondis (ARV)
Seda 1934 aastal Inglismaa ja Saksamaa vahel sõlmitud lepingu järgi, mille kohaselt Suurbritannia viis oma laevad Läänemerelt minema ja see jäi täies ulatuses Saksamaa käsutusse. SISEPOLIITIKA. ERAKONNAD: PAREMPOOLSED Põllumeeste kogud - kasvasid välja 1917 aastal tekkinud Maarahva Liidust. Põllumajanduse edenadmine suurtalude soodustamise teel. Juhid: Konstantin Päts, Johan Laidoner, Jaan Teemant, Jaan Hürenson. Kristlik Rahvaerakond - eraldus 1919 Eesti Rahvaerakonnast. Ühendas rahva klerikaalset osa. Juhid: Johann Kõpp, Hugo Rahamägi, Jaan Lattik. 43 KESKMIKUD Eesti Rahvaerakond - lõuna-eestis levinud mõõdukas-liberaalne erakond, mis ühendas endas inteligentsi, kodanlust ja ka talunikke. Juhtideks: Jaan Tõnisson, Jaan Poska, Jüri Jaakson, Jakob Vestholm. Eesti Tööerakond - sotsiaalne partei. Ühendas väikekodanlust. Eesmärk tõsta keskkihtide elujärge. Juhid:
Martna ja Karl Asti juhitud partei, mis eraldus ülevenemaalisest parteist 1917. aastal. Tugines linna tööliskonnale, vaesemale talurahvale, osaliselt ka väikekodanlusele. EESMÄRK: Elukalliduse tõusu piiramine, maksude alandamine, võitlus tööpuudusega. 5) Saksa-Balti Erakond- Eestis tegutsenud baltisaksa vähemusrahvuse erakond - kultuurautonoomia ja tasu võõrandatud maade eest. 6) Eesti Kristlik Rahvaerakond- Rahvaerakonnast sündinud uus partei, mis soovis peatada kiriku osatähtsuse vähendamist, usuõpetus koolides, konservatiivne parempoolsus. Asutava Kogu valimistulemused: Vasak erakonnad saavutasid ülekaalu. Asutavas kogus oli 120 kohta, nendest 78 läks erinevatele sotsialistlike rühmitustele. Valimiste võitjaks said ESDTP- 41 kohta (Eesti Sotsiaal demokraatlik töölispartei). ETE- 30 kohta. ESRP- 7 kohta. Juhatusse kuulus 6 ametimeest (Esimees, 2 abimeest, sekretär, 2 abisekretäri)
annaabi.ee 
