käigus kuj ühiskonnaliikmetes väärtusi ja hoiakuid pol süsteemi kohta. Agendid: perekond, kool, eakaaslaste grupid, massimeedia, kodanikuharidusega tegelevad riiklikud või kolmanda sektori institutsioonid. Survegrupid- Kategooriakaitse grupid(ametiühingud), kes võitlevad elutingimuste parandamise eest. Edendamisegrupid-püüavad kaitsta teatud väärtusi mis on kasulikud kogu ühiskonnale. Lisaks eristatakse sotsiaalseid liikumisi:naisteliikumine, rahuliikumine. Sotsiaalse liikumise tunnusjooned: killustunud võrgustikud, mitte kindla ülesehitusega organisatsioonid, toetajaskond laialivalguv, probleemipõhised(tekivad ja kaovad vastaval probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele) , nende tegevus ei puuduta ega muuda otseste osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni(ei tõsta palka, ei pikenda puhkust) vaid edendab ideid või väärtusi (tervet eluviisi , rahu) , nad eelistavad otseseid
4. Selgita mõisted: ad hoc- ajutine survegrupp, looduud mingiks kindlaks otstarbeks klerikalism-riik ja kirik on ühte kasvanud despootia-idamine diktatuur. Hiigeliku territooriumiga riikide valitsejatele sobiv valitsusvorm. Üks mees kasutab ja käsutab kõike ja kõiki. Liberalism- vabameelsus. Tunnusjooned: individualism, parlamentalism, võimaluste võrdsus, antiklevikalism, reformism. Majanduses vabadus. Patsifism- sõja vastased Inglismaal e rahuliikumine 5. nimeta kolm kasutusel olnud valimistsensust ealine tsensus, kodakondsus tsensus ja teovõimelisuse tsensus 6. loetle konservatismi kolm iseloomulikku joont orgaanilisus, traditsionalism, klevikalism 7. too välja kolm erinevust erakonna ja survegruppi vahel Erakonna eesmärk on luua poliitikat, survegrupi eesmärk mõjutada poliitikat. Erakonna vahend eesmärgi saavutamiseks tulla võimule, survegrupil aga avaldada survet võimulolijatele.
valdkondi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Näited IRL, SDE, Reform, Kesk. Ametiühingute liit SOTSIAALNE LIIKUMINE ERINEB nii erakonnast kui survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase liikmeskonna poolest. Näiteks: naisliikumine, gei- ja lesbiliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine. Kuidas saadakse Eesti kodakondust? *Kodanikuks sünnitakse kodanik on see, kellel vähemalt üks vanem on Eesti kodanik. *Kodakondsuse võib saada naturalisatsiooni korras, võib anda riik järgmistel juhtudel: *Kui isik abiellub kodanikuga. *Kui isik lapsendab kodaniku. *Kui isik on osutanud erilisi teeneid riigile. *Kui isik taotleb kodakondsust. Millised on Eesti kodaniku õigused ja kohustused? *Õigus ja kohustus teenida kaitseväes. *Õigus ja
Nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti. Nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele. Nende tegevus ei puuduta ega muuda otseselt osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni, vaid edendab ideid või väärtusi. Nad eelistavad otseseid aktsioone, mitte lobismi. Nad on sageli riigiülesed, vahel isegi üleilmse ulatusega. Nt: naisliikumine, gei- ja lesbiliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine. Poliitiline kultuur ja kodakondsus: Kultuurile omased tunnused: kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul, on omane suurele sotsiaalsele grupile (rahvusrühmale, ühiskonnaklassile, kogu rahvale), mitte üksikutele indiviididele; on jäik poliitiliste muutuste suhtes; suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral. Poliitilise kultuuri spetsiifilised jooned: hõlmab mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, mida läheb vaja igal kodanikul ühiskonnas elades.
erakonnaga Helle Pondre 2010 Sotsiaalsed liikumised Erineb erakonnast ja survegrupist Pole võimalik liikmeskonda kindlaks teha. Probleemipõhised (kui lahenevad, siis kaob) Kujutab rahvusvahelist võrgustikku 20. saj viimasel veerandil kerkisid esile vaimsed väärtused võrdsus, turvalisus, õiglus ja keskkonnaprobleemid. Ei mõjuta osalejate sots.-maj. positsiooni Naisliikumine, homoliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine jne. Edendatakse ideid ja väärtusi Helle Pondre 2010 Võrdle erakonda, survegruppi ja sotsiaalset liikumist. Kasuta järgmist loetelu: hajuv liikmeskond, selgepiiriline liikmeskond, tegevuse eesmärk on tulla võimule, tegevuse eesmärk ei ole tulla võimule, programm katab kõiki poliitika valdkondi, programm tegeleb ühe valdkonnaga, nõudmiste realiseerimine poliitikas, eesmärgiks on
teatavatest hüvedest ja naudingutest ning tegeleb praktiliste vabastavate Passivism- mõttelaad, mille esindajad ei püüa mõjutada ühiskonna arengut harjutustega ega muuta selles midagi Ateism- jumalasalgamine, mõtteviis, mis eitab jumalat Patsifism-rahuidee, rahuliikumine, mõtteviis, mis eitab relva kasutamsit ja Deemonlik- saatanlik, kurjast tulenev relvastatud võitlust Deism- seisukoht, mille järgi Jumal on maailma loonud, aga ei sekku selle Polüteism- usk paljude jumalate olemasolusse tegemistesse Profaanne- pühitsemata, ebapüha, ilmalik
tippametnikke. Iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe Sotsiaalsed liikumised. Nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid; Toetajaskond laialivalguv ja muutub kiiresti; Nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; Nende tegevus edendab ideid või väärtusi (tervis, eluviis, rahu); Eelistavad otseseid aktsioone; Vahel üleilmse ulatusega. Nt naisliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine. Sidususe mehhanismid- poliitiline kultuur ja kodakondsus . Idenditeet e ühtekuuluvustunne- samastumine, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Poliitiline kultuur. Koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul; On omane suurele sotsiaalsele grupile (rahvusrühmale, kogu rahvale); On jäik poliitiliste muutuste suhtes;
kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsing. Eesmärgid on lahendada probleeme. Neid moodustatakse ülesehituse ja tegevuspõhimõtte alusel. Mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud. 2. Mis on kodanikuosalus? Näited? Kodanikuosalus on inimese omaalgatuslik kaasalöömine mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks. Näiteks keskkonna- ja rahuliikumine, heategevusüritused. 3. Milliste tunnuste põhjal võib väita, et demokraatia on tugev? Näit. Kui kodanikud oma õigusi kasutavad ning tunnevad kohustust neid kaitsta. Näiteks kodanikualgatused. 3.3 Õiguskaitse ja kohus. 1. Milline on õigussüsteemi peamine eesmärk tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas? Piirata vägivalla ja kuritegevuse lokkamist. 2. Millised on õiglase kohtupidamise põhimõtted?
nende tegevus ei puuduta ega muuda otseslt osalejate sotsiaal- majanduslikku positsiooni( ei tõsta palka, pikenda puhkust), vaid edendab ideid või väärtusi ( tervislik eluviis, rahu) nad eelistavad otsesid aktsioone, mitte lobismi nad on sageli üleriigilised, vahel isegi üleilmse ulatusega Nüüdisaja enamtuntud sotsiaalsed liikumised: Naisliikumine Gei ja lesbiliikumine Rahuliikumine Keskkonnaliikumine Sidususe mehhanismid poliitiline kultuur ja kodakondsus Vaimsed väärtused ja tõekspidamised aitavad kujundada inimeste ühtekuuluvustunnet ehk identieeti. Identiteet vormib kultuuri ja leiab kultuurimärkides ka oma väljenduse. Poliitiline kultuur võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks. Poliitiline kultuur moodustab osa üldisest kultuurist. Poliitiline kultuur:
2) ületati sõjajärgsed raskused 2) suur osa majanduslikust juurdekasvust läks sõjatööstuse 3) algas kiire majanduslik areng arendamiseks, mitte tarbekaupade tootmiseks 4) baasid NATO maades, kust võidi ohustada NSVL'i 3) madal elatustase 5) elavnes vasakpoolselt meelestatud massiline rahuliikumine, 4) 1949 loodi aatomipomm; 1950 II pooleni puudusid mida toetas ka NSVL tuumarelvakandjad 6) siseolukord pingestus: eriti USA's; levisid kommunismivastased 5) Sõjahüsteeria tekitamine meeleolud markatism. 6) jätkus võitlus lääne ees lömitamise vastu
paarsada meetrit edasi-tagasi. Kaevikute õudusi ei ole võimalik sõnadega kirjeldada. Mehed on elu lõpuni vaimsed invaliidid. Varsti hakkavad ka tagala tsiviilelanikud kannatama: tekib puudus kõigest (toidust, küttest, riietest jne). Sõjapõgenikud, õhurünnakud. Naised peavad mehi asendama ja töötama tehastes haiglates, transpordis. Tulemus: Üldine sõjaväsimus. 1917 patsifism levib Prantsusmaal. Venemaal suur sõjaväsimus (rindelt lahkumine jne). Sotsialistide rahuliikumine elavneb (keskus Sveitsis). Sotsialistide rahukonverentsid (toetavad eelkõige prantslased ja venelased). Psühholoogiline efekt: kui sõda on pikaajaline ja täis kannatusi, igas riigis arvatakse, et sõja lõpptulemus peab olema soodne ja kompenseerima aastate ohverdused ja kannatused. Sõjakompensatsioonide küsimus: - Prantsusmaal: Ohtliku Saksamaa oluline nõrgestamine (poliitiliselt, majanduslikult, vaimselt). Piiri muutmine Prantsusmaa kasuks. Saksamaa
annaabi.ee 
