Surnuid kardeti ja austati. Külastati erinevatel aegadel matmispaiku ja käidi haudasid hooldamas. Lähedus esivanematega väljendus ka selles, et lapsed jätkasid oma esivanemate elutööd. 7. Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete olulisemad indikaatortunnused Tänapäeva linnastuvas kultuurkeskkonnas väheneb inimeste seotus teiste inimestega ja inimestevaheline kokkukuuluvus. Üks inimene on teisele järjest rohkem kaubaks ehk teise vajaduste rahuldaja. Teistele osutatakse teeneid seepärast, et oodatakse neilt ka vastuteeneid. Inimeste vahel valitsevad kaubalised suhted, mis on palju pealiskaudsemad ja nõrgemad. Matused on kujunenud tänapäeval peamiseks suguvõsa kokkusaamiskohaks. Inimesed ei tööta enam sageli koos, tänapäeva maailmas on võimalik üksi hakkama saada (perekond tuuakse ohvriks karjääri nimel, abielude lahutuste arvu kasvamine). Mittekaubalised suhted: - teadmiste hulk teiste inimeste kohta
jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usutakse, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte (müüritakse näiteks kiriku seina sisse inimene jne). 6. Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete olulisemad indikaatortunnused Tänapäeva linnastuvas kultuurkeskkonnas väheneb inimeste seotus teiste inimestega ja inimestevaheline kokkukuuluvus. Üks inimene on teisele järjest rohkem kaubaks ehk teise vajaduste rahuldaja. Teistele osutatakse teeneid seepärast, et oodatakse neilt ka vastuteeneid (individualiseeruvas kultuuris). Inimeste vahel valitsevad kaubalised suhted, mis on palju pealiskaudsemad ja nõrgemad kui suhted kooskondlikus kultuuris. Matused on kujunenud tänapäeval peamiseks suguvõsa kokkusaamiskohaks. Inimesed ei tööta enam sageli koos, tänapäeva maailmas on võimalik üksi hakkama saada (perekond tuuakse ohvriks karjääri nimel, abielude lahutuste arvu kasvamine).
Surnuid kardeti ja austati. Külastati erinevatel aegadel matmispaiku ja käidi haudasid hooldamas. Lähedus esivanematega väljendus ka selles, et lapsed jätkasid oma esivanemate elutööd. 7. Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete olulisemad indikaatortunnused Tänapäeva linnastuvas kultuurkeskkonnas väheneb inimeste seotus teiste inimestega ja inimestevaheline kokkukuuluvus. Üks inimene on teisele järjest rohkem kaubaks ehk teise vajaduste rahuldaja. Teistele osutatakse teeneid seepärast, et oodatakse neilt ka vastuteeneid. Inimeste vahel valitsevad kaubalised suhted, mis on palju pealiskaudsemad ja nõrgemad. Matused on kujunenud tänapäeval peamiseks suguvõsa kokkusaamiskohaks. Inimesed ei tööta enam sageli koos, tänapäeva maailmas on võimalik üksi hakkama saada (perekond tuuakse ohvriks karjääri nimel, abielude lahutuste arvu kasvamine). Mittekaubalised suhted: 1. teadmiste hulk teiste inimeste kohta, 2
põhifunktsioone täitma. Ta peab end keskkonnaga sobitama e. kohandama (A), oma eesmärgid formuleerima ja need realiseerima (G), oma elemendid integreerima (I) ja oma väärtused hoidma (L). Seda teevad need allsüsteemid oma allsüsteemide kaudu. AGIL süsteem korrastab meie mõtlemist ja suunab meid mõistma majandust kui ühiskonna üht allsüsteemi, millel on küll äärmiselt tähtis funktsioon - olla ühiskonna kohandaja, meie vajaduste rahuldaja ja ühiskonna heaolu alus, kuid mis saab seda funktsiooni täita ainult siis kui arvestab teiste allsüsteemide huvide ja võimalustega ning seeläbi laseb neil täita nende funktsioone. · Mida mõistad sotsiaalsete institutsioonide all? Mis neid iseloomustab? Miks ühiskond vajab sotsiaalseid funktsioone? · Mis on Sinu arvates Eesti teravaim sotsiaalne valupunkt? Miks see, põhjenda!
23) Sotsialiseerumine on kahepoolne protsess. See on indiviidi aktiivne valiv kohanemine ühiskonnaga, milles ta elab ja tegutseb. Sotsialiseerumise agendid on need ühiskonna institutsioonid ja inimkooslused, kelle ülesandeks on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale või kujunevale isiksusele. Perekond - olulisim sotsialiseerumise agent. Perekonna roll sotsialiseerumisel · kasvatuslik · miljöö kaudu mõjutamine · ühiskonna vahendamine · vajaduste rahuldaja Eakaaslased ( isiksusel aktiivne roll, võimusuhted vabamad) Kool · akadeemiliselt teadmisi edastav, aga ka varjatud õppekava kaudu õpetaja · oluliste teistega lävimise koht · iseseisvalt tööl toime tulemiseks ettevalmistamise koht ,"stardiplats" · sotsiaalse kontrolli koht (klassiväline tegevus) Massiteabevahendid (on vahendatud teiste agentide poolt) · avardavad silmaringi · kujundavad eeskujusid (referentgruppe) Kaks seisukohta massimeedia kohta:
Surnuid kardeti ja austati. Külastati erinevatel aegadel matmispaiku ja käidi haudasid hooldamas. Lähedus esivanematega väljendus ka selles, et lapsed jätkasid oma esivanemate elutööd. 7. Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete olulisemad indikaatortunnused Tänapäeva linnastuvas kultuurkeskkonnas väheneb inimeste seotus teiste inimestega ja inimestevaheline kokkukuuluvus. Üks inimene on teisele järjest rohkem kaubaks ehk teise vajaduste rahuldaja. Teistele osutatakse teeneid seepärast, et oodatakse neilt ka vastuteeneid. Inimeste vahel valitsevad kaubalised suhted, mis on palju pealiskaudsemad ja nõrgemad. Matused on kujunenud tänapäeval peamiseks suguvõsa kokkusaamiskohaks. Inimesed ei tööta enam sageli koos, tänapäeva maailmas on võimalik üksi hakkama saada (perekond tuuakse ohvriks karjääri nimel, abielude lahutuste arvu kasvamine). Mittekaubalised suhted: - teadmiste hulk teiste inimeste kohta
· parataks (parataxic mode) - lapsel kuni 3 eluaastani - põhjuslike seoste omistamine sündmustele, mis toimuvad üheaegselt; irratsionaalne ja maagiline mõtlemine · süntaks (syntaxic mode) - kooskõlastatud sümboolne aktiivsus (kommunikatsiooni alus) nii verbaalne kui pildiline; loogiliste põhjuslike seoste tuletamine; järelduste kontroll c. personifikatsioonid (personifications) kujutlused endast ja teistest ema personifikatsioon - good mother (vajaduste rahuldaja) - bad mother (ärevuse tekitaja) rakendub suhtumises teistesse seos keha ja mina vahel (my body) - hea mina (good-me): ärevust vähendavad omadused, suhete kogemus - halb mina (bad-me): ärevust suurendavad omadused, suhete kogemus - mitte-mina (not-me): parataks, primitiivne personifikatsioon, teiste ambivalentsed emotsionaalsed reaktsioonid lapsele. stereotüübid IV. Psühhoteraapia. patsiendi harimine, alateadvusest teadvusse
· parataks (parataxic mode) - lapsel kuni 3 eluaastani - põhjuslike seoste omistamine sündmustele, mis toimuvad üheaegselt; irratsionaalne ja maagiline mõtlemine · süntaks (syntaxic mode) - kooskõlastatud sümboolne aktiivsus (kommunikatsiooni alus) nii verbaalne kui pildiline; loogiliste põhjuslike seoste tuletamine; järelduste kontroll c. personifikatsioonid (personifications) kujutlused endast ja teistest ema personifikatsioon - good mother (vajaduste rahuldaja) - bad mother (ärevuse tekitaja) rakendub suhtumises teistesse seos keha ja mina vahel (my body) - hea mina (good-me): ärevust vähendavad omadused, suhete kogemus - halb mina (bad-me): ärevust suurendavad omadused, suhete kogemus - mitte-mina (not-me): parataks, primitiivne personifikatsioon, teiste ambivalentsed emotsionaalsed reaktsioonid lapsele. stereotüübid IV. Psühhoteraapia. patsiendi harimine, alateadvusest teadvusse
Tihe seos sotsioloogiaga. Keskendutakse kunstiteose vastuvõtu uurimisele. Retseptsiooniteooria on etenduse vastuvõtuprotsessi üldistamine. Etenduse vastuvõttu mõjutavad sotsiaalne ja majanduslik ruum, kultuuriruum, etenduse ruum. Etendust võetakse vastu kui - Sotsiaalset sündmust sündmuslikkuse, sotsiaalse sidususe, erilise aegruumi looja. - Kunstilist sündmust meelelahutus, emotsionaalsete, esteetiliste ja intellektuaalsete vajaduste rahuldaja Ootushorisont vastuvõtja suhe teksti või teosesse enne vastuvõtuprotsessi. Esteetiline objekt vastuvõtja individuaalne kunstiteos, mis sünnib suhtlusprotsessis teose ja vastuvõtja vahel. Etenduse vastuvõtt: · Meeleline taju · Konkretiseerimine vaataja/lugeja vastuvõtuprotsessis moodustuv tervikkujutlus tekstist/etendusest, kus vastuvõtja täidab autori jäetud tühikuid. · Tõlgendus interpretatsioon
Näeb kõikjal sõnumeid ja põhjuslikkust. Süntaks (syntaxic mode) - kooskõlastatud sümboolne aktiivsus (kommunikatsiooni alus) nii verbaalne kui pildiline; loogiliste põhjuslike seoste tuletamine; järelduste kontroll.Sümbolite kasutamine teatud seisundite kirjeldamisel. Osatakse näha järeldusi, luuakse loogilisi seoseid. Personifikatsioonid: Kujutlused endast ja teistest. Ema personifikatsioon. Good mother (vajaduste rahuldaja), bad mother (ärevuse tekitaja). Rakendub suhtumises teistesse. Seos keha ja mina vahel (my body). Egos tekib 3 erinevat mina vormi: hea, halb, mitte mina. Hea mina – ärevust vähendavad omadused, suhete kogemus. Halb mina – ärevust suurendavad omadused, suhete kogemus. Mitte mina – parataks, primitiivne personifikatsioon, teiste ambivalentsed emotsionaalsed reaktsioonid lapsele. ”liigutan kätt, aga seda ei tee mina
annaabi.ee 
