31. Millised olid (prostituutide) jaoks 1887. aastast. tuntumad Seegid Eestis ja 37. Millal algas avatud Naised said sealt peavarju ja mida seal tehti? rahukohtud? meeleparandust. Pühavaimu seek Tallinnas aastast 19. juunil 1925. aasta vastuvõetud 1334, Jaani seek (Püha Johannese hoolekanne sätestas. Kogu sotsiaal- leprosoorium) aastast 1237 ja tervishoiukorraldus hakkas 44. Kes vastutas Tallinnas, seekidest said inimesed toimuma hoolekandeseaduse, hoolekande korraldamise eest
Lisaks teostab valitsus täitevvõimu ja seaduskuulekust. Kohtusüsteem Hispaanias on kaheastmeline kohus. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. Riigikohtu president on ametisse valitud 20 Kohtu Üldnõukogu kohtuniku poolt ning ametisse kinnitatud kuninga poolt. Hispaania on kohtute osas territoriaalselt jagatud linnadeks, ringkondadeks, provintsideks ja autonoomseteks piirkondadeks, kus kohtuvõimu teostavad rahukohtud, esimese astmeja eeluurimise kohtud, halduskohtud, sotsiaalasjade kohtud, kohtuotsuse täitmise kohtud ja noorsookohtud, provintsikohtud ja kõrgema astme kohtud. Kogu riigi territooriumil teostavad kohtuvõimu riigikohus ja ülemkohus ning eeluurimise keskkriminaalkohtud ja halduskohtud. Lisaks territoriaalsele aspektile on kohtutel erinev pädevus vastavalt kohtuasjadele, mida nad arutavad, ja selle järgi jagunevad kohtud neljaks. 4 Kättesaadav internetist: http://en.wikipedia
Kohtunike ametisse nimetamise kord muutus taas 1933.a. koos põhiseaduse muutmisega. Siis nõuti keskvõimu tugevdamist ja kõigi kohtunike ametisse nimetamine anti põhiseaduse §-de 69 ja 70 alusel riigivanema kätte, kellele Riigikohus esitas selleks 2 kandidaati igale vabale kohale. 1938.a. põhiseadus ja uus kohtute seadustik märkimisväärseid muudatusi selles valdkonnas ei teinud. 1921. aastal tegutsesid Eesti Vabariigis järgmised kohtud: · Rahukohtud, kus kehtisid omad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja trahvi-seadustik ning administratiivprotsessi seadus; · Rahukogud kui I ja II astme kohtud, kus I astmes kehtisid rahukohtutes kehtivatest erinevad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja II astmes samad, mis rahukohtutes, samuti kehtis administratiivprotsessi seadus, mis oli ühine rahukohtu omaga, samuti kehtisid 2 nuhtlusseadust. Rahukogud said omale alalised liikmed ning lisaks
Kohtunike ametisse nimetamise kord muutus taas 1933.a. koos põhiseaduse muutmisega. Siis nõuti keskvõimu tugevdamist ja kõigi kohtunike ametisse nimetamine anti põhiseaduse §-de 69 ja 70 alusel riigivanema kätte, kellele Riigikohus esitas selleks 2 kandidaati igale vabale kohale. 1938.a. põhiseadus ja uus kohtute seadustik märkimisväärseid muudatusi selles valdkonnas ei teinud. 1921. aastal tegutsesid Eesti Vabariigis järgmised kohtud: · Rahukohtud, kus kehtisid omad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja trahvi- seadustik ning administratiivprotsessi seadus; · Rahukogud kui I ja II astme kohtud, kus I astmes kehtisid rahukohtutes kehtivatest erinevad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja II astmes samad, mis rahukohtutes, samuti kehtis administratiivprotsessi seadus, mis oli ühine rahukohtu omaga, samuti kehtisid 2 nuhtlusseadust. Rahukogud said omale alalised liikmed ning lisaks
Kriminaalseadustiku loomiseks. Olemas olid: surmanuhtlus, sunnitöö (4-15aastat), asumisele saatmine, kindlustusvangla (kuni 6 kuud), arest, vangla ( kuni 2 a.), parandusmaja (kuni 8a), trahv. Vanas seadustikus oli ka ihunuhtlus. 1864 Rahukohtute Nuhtlusseadustik, see kehtis samuti EV-i ajal. 22. Kohtukorraldus Veneaegses Eestis. 1889 a. muutus Eesti kohtukorraldus täielikult, tsiviilasjade ja suuremate krim. asjade arutelu 3-e astmelises kohtus. I aste Rahukohtud (34 jaoskonda), arutas väiksemaid ja lihtsamaid asju. Venemaal valiti rahukohtunik, Baltimaal määras kohtuminister. Puudus juriidiline haridus. II aste 3-e liikmelised rahukohtunike kogud Rahukohtud. Moodustasid rahukogu ringkonnad, neid oli 4. III aste Vene Keisririigi valitsev senat, asukohaga Peterburis. Raskemate süütegude puhul: I aste Ringkonnakohus (Tallinnas, Riias); II aste Peterburi kohtupalat; III aste Senat
nagu Eesti Vabariigi I ja II astme kohtutele kohustuslik Riigikohtu seisukoht mõne asja 27 lahendamisel. Kahe süsteemi vahel on ülisuured erinevused ka kohtukorralduse osas.Kui Eesti tunneb maa-, linna-, haldus-, ringkonnakohtuid ja Riigikohut, siis Inglismaa kohtusüsteemi kuuluvad 1) tsiviilasjade arutamiseks - maakonnakohtud I aste; - kõrgem kohus II aste, - Lordide Koda III aste; ja 2) kriminaalasjade arutamisel: rahukohtud I aste kergemate kriminaalasjade puhuks kuninglik kohus raskemate kriminaalasjade jaoks I astme kohus; apellatsioonikohus II astme kohus, kaebusi ei lahendata seaduse sisuliselt poolelt; Lordide Koda III astme kohus. Inglise kohtusüsteemi kuuluvad ka alaealiste asjade kohtud (arutavad kuni 17-aastaste õigusrikkujate asju; vägivaldsete surmajuhtumite uurimiskohtud (uuritakse ka
Järgnes Eestimaa Alammaakohus. Järgnesid meeskohtunikud, adrakohtunikud. Liivimaal oli kõrgemaks instantsiks Liivimaa õuekohus, hiljem tuli asemele Riia maakohus. Järgnesid korrakohtunikud. Saaremaal oli peale meeskohtunike ka adrakohtunikud. Apellatsiooni kohtuks oli Liivimaa õuekohus. 1889- kohtu ja talurahva asutuste reform Venemaal. See asendas Eestimaal Rootsi-aegse kohtukorralduse. Väiksemaid süü- ja nõudeasju hakkasid arutama I astme rahukohtud. Eestis oli 34 rahukohtu jaoskonda. Apellatsiooni instantsiks oli kolme-liikmelised rahukohtu kogud või rahukogud. Kokku 5- Tallinn-Haapsalu; Tartu-Võru; Rakvere-Paide; Viljandi-Pärnu; Saaremaa. Kassatsiooni instants- Vene keisririigi valitsev senat, suuremad kuriteod ja tsiviilasjad. Esimeseks astmeks ringkonnakohus- kubermangu keskuses Tallinnas ja Riias. Teine aste- Peterburi kohtupalat. Kolmas aste- senat. Ka talupoegade jaoks oli oma kohtusüsteem. Kolmeastmeline- vallakohus
Koosseisu alusel kotute jaotusss: a) ainuisikuline (üks kohtunik, nt halduskohtunik) b) kollegiaalsed (minimaalneee liikmete arv on kolm). Funktsiooni kestuse alusel kohtute jaotus: a) korralised - üld-ja erikohtud b) erakorralised - nt sõjakohtud, Eestis pole põhiseaduslikku õigust moodustada. Õigusharude ja funktsiooni alusel kohtute jaotus: a) kriminaalkohtud; b) tsiviilllll- ning majanduskohtud; c) halduskohtud; d) rahukohtud (lepituskohtud). Territoriaalsuse alusel kohtute jaotus: a) territoriaalkohtud (lokaalsed); b) föderatsioonisubjektide ülemkohtud; c) föderaalkohtud. Spetsiifilise funktsiooni, konstitutsioonilise seaduslikkuse kontrolli alusel jaotus: a) kõigi institutsioonide peale kaebuste arutamine, kelle tegevus ei vasta põhiseadusele; b) kõigi instituutide osas, mis ei ole vastavuses põhiseadusega. Sõltuvalt rahvusriigi või rahvusvahelisuse tasandist kohtute jaotus: a) rahvusriikide kohtud;
Koosseisu alusel võivad kohtud olla ainuisikulised ja kollegiaalsed. Ainuisikuline on halduskohtu. Kollegiaalsed on apellatsiooni jne. Funktsiooni kestuse alusel: korralised ja erakorralised kohtud. Korralised: üld- ja erikohtud. Üldkohtud on nt kriminaal-, tsiviil- ja väärtegudega tegelevad kohtud. Erikohtud on halduskohtud. Erakorralised- tekkivad teatud olukorras, nt sõjatribunal. PS Eestis keelab igasuguste erakorraliste kohtute loomise. Kriminaal, tsiviil, haldus ja rahukohtud. Riiklikterritoriaalses korras võivad olla territoriaalkohtud ja föderaalkohtud (üks puudu). Spetsiifilise funktsiooni järgi- konstitutsiooniline kohus. Rahvusliku tunnuse alusel: rahvuslikud ja rahvusvahelised kohtud. 82. . Järelvalve institutsioonid. Järelevalve institutsioonid: teenistusjärelvalve- järelevalve riigiorganite tegevuse, seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Järelevalve seaduslikkuse üle hõlmab kontrollitava organi
Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal) - Eesti põhiseadus (vt § 148) välistab erakorraliste kohtute moodustamise. 2.4. Õigusharude ja funktsiooni alusel liigitatakse kohtuid (ka vastava astmekohtu asutused ehk struktuurielemendid): kriminaalkohtud tsiviil- ning majanduskohtud (vahekohtud; arbitraa?) halduskohtud rahukohtud (lepituskohtud) 2.5. Kohtuid liigitatakse territoriaalsuse põhimõtte alusel: territoriaalkohtud (lokaalsed) - kohturingkond ja haldusüksus ei pruugi ühtida föderatsioonisubjektide ülemkohtud föderaalkohtud 2.6. Kohtuid liigitatakse veel spetsiif ilise funktsiooni - konstitutsioonilise seaduslikkuse kontrolli alusel
annaabi.ee 
