3. Eesti Pank..............................................................................................................16 3. EESTI RAHAPOLIITIKA..........................................................................................19 3.1. Rahapoliitika eesmärgid.........................................................................................19 3.2. Rahapoliitika instrumendid....................................................................................20 3.3. Eesti rahapoliitiline ülevaade 1998-2000...............................................................23 KOKKUVÕTE................................................................................................................28 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................29 SUMMARY.................................................................................................................30
maailma ning mõjutas ka EURIBORi tõusu suunas. Eestis kallinesid eluasemelaenud aastaga 1,8 ja äriühingutele antud pikaajalised laenud 1,2 protsendipunkti võrra. See koos majanduskasvu aeglustumise väljavaadetega vähendas laenunõudlust ja kiirendas juba 2006. aasta keskel alguse saanud laenumahu kasvutempo alanemist. 2008. aasta alguses oli reaalsektorile antud laenude maht eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud vaid ligikaudu 30%.Kokkuvõttes oli rahapoliitiline keskkond 2007. aastal märksa kitsendavam kui varasematel aastatel, kuigi kapitali sissevool jäi endiselt suureks. Sise- ja välisnõudlus 2007. aasta kevadel algas vahepealse ülikiire majanduskasvu ootuspärane aeglustumine. Aasta esimeses pooles peaaegu 9 protsendini ulatanud SKP reaalkasv alanes teisel poolaastal 5% lähedale. Aasta keskmiseks kasvutempoks kujunes esialgsel hinnangul 7,1%. Seega aeglustus majanduskasv taas Euroopa Liiduga ühinemise eelsele tasemele
euroala riikide keskpankade presidendid jagavad omavahel 11 häält. Hääleõigus roteerub igal kuul. EKP juhatuse liikmetel on alaline hääleõigus. EKPS toimib kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega, soodustades ressursside efektiivset jaotumist 5.2 Euroopa Keskpanga rahapoliitika strateegia • Tagada hinnastabiilsus • Hinnastabiilsuse väljavaadete laiem majandusanalüüs • Hinnastabiilsust ohustavate riskide rahapoliitiline analüüs • Rahapoliitika elluviimine: Kehtestades intressimäärad, millega kommertspangad võivad keskpangalt raha saada, mõjutab EKP nõukogu kaudselt kogu euroala majanduse intressimäärasid, eelkõige aga kommertspankade laenude ja hoiuste intresse. 6 Rahvusvaheline Valuutafond Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, IMF) loodi 1944. aastal.
tavaliselt siis, kui fikseeritud vahetuskursipoliitika on avalikkuse silmis usaldust kaotamas • Valuutaspekulatsiooni põhimõte: spekulant võtab rahaturult laenu kodumaises valuutas ning ostab laenatud raha eest välisvaluutat. Kasvav nõudlus välisvaluuta järele viib turu tasakaalust välja ja kodumaise raha vahetuskurss hakkab langema. Valuutakomitee nõrgad küljed • Nominaalse vahetuskursi jäikus • Finantssüsteemi haavatavus • Rahapoliitiline juhtimine • Piirangud fiskaalpoliitikale Rahapoliitika ellu viimine ja “viimase instantsi laenaja” roll • Likviidsuse kapitalivoogude abil kohaldumise üheks võimaluseks on kommertspankade arveldusarved keskpangas ning nende konverteeritavuse tagamine vastavalt ametlikule vahetuskursile. • Teiseks keskpanga kaudu automaatseks likviidsuse tagamise vahendiks on kohustuslikud reservid. • Võib juhtuda, et välisšokkide mõju
Sellist vahetussüsteemi nim deviisistandardiks. 14. Bretton Woods'i süsteem USA-s Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA dollar. St USA kohustus ostma kulda hinnaga 35 dollarit unts. (kulla-dollari fikseeritud suhe) 15. eesti rahasüsteem Eesti rahapoliitika põhineb fikseeritud vahetuskursi süsteemil, mida toetab valuutakomitee põhimõtetel tuginev rahapoliitiline raamistik. Seaduslik maksevahend Eesti kroon, mille vahetuskurss on fikseeritud euro suhtes (1EUR=15,6466EEK). Kehtiv vahetuskurss on ekvivalentne 1992.a rahareformiga kehtestatud Eesti krooni vahetuskursiga Saksa marga suhtes. Kroon on vabalt konverteeritav, st puuduvad piirangud kapitali vabale liikumsele Eesti ja välisriikide vahel. 16. eesti krooni reservvääring EURO 17. Eesti Vabariigi rahaseadus Vastu võetud 20.05.1992
kriisi ajal, siis ka aktsiaturu koguväärtus langes perioodil 2008-2009 ligi 900 000 miljoni peale. Perioodil 2002 – 2015 on aktsiaturule lisandunud umbes 500 ettevõtet. 2207 ettevõtet on 2015. aasta augusti seisuga Austraalia aktsiaturu (ASX) nimekirjas. 11 7. Rahapoliitilised otsused ja baasintressid (kui ujuva kursiga riik). Austraalia keskpank on Reserve Bank of Australia. Selle peamine eesmärk on paika panna rahapoliitiline suund. Selle üks eesmärkidest on saavutada madal ja stabiilne inflatsioonitase. Austraalias praegune baasintressimäär on 2%. Pangad maksavad seda intressi, mis on keskkpanga poolt määratud siis, kui nad üksteiselt raha laenavad. Sellega saavutab Keskpank kontrolli turul toimuva üle ja soovi korral saab seda siis langetada või tõsta. Otseselt on selle muutmisega seotud ka turul välja antud laenud ja hoiused. Perioodil 1990-2015 on keskmine baasintressimäär 5,04%. Kõrgeimal
Eesti kindlustussektori kapitaliseeritus püsis viimase aasta jooksul tugev ning võib väita, et kindlustussektori riskid on hästi juhitud ja kasumlikkus suur. Lisaks ei ole Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk suurenenud pankade kohustusliku reservi nõude alanedes 2010. aastal. Finantsturud Rahvusvaheliste finantsturgude arengut mõjutas 2010. aasta IV kvartalis ja 2011. aasta I kvartalis jätkuvalt ekspansiivne rahapoliitiline keskkond. Peamiste majanduspiirkondade majandusnäitajate paranemine suurendas pikemat aega madalate intressimäärade taustal turuosaliste riskihuvi. Aktsia- ja võlakirjaturgudel vähehaaval tärganud valmidus rohkem riske võtta sai aga tagasilöögi 2011. aasta veebruari lõpus, kui vallandusid geopoliitilised pinged mitmes Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riigis. Euroala rahapoliitika püsis 2011. aasta esimesel kolmel kuul muutumatu
aastaks nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. 44.Pangandus ning raharinglus. PS §111 ja 112 kohaselt on Eestis rahaemissioni ainuõigus Eesti Pangal, kes tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule. Seadusandlikult on Eesti Pangal keelatud rahvusvaluuta devalveerimine. Eesti 10 üleminekul eurole kui valuutale peatub Riigikohtu selgituse kohaselt PS §111 sätestatud rahapoliitiline pädevus. Eesti Pank reguleerib raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Reguleerib Eesti Panga tegevust Eesti Panga seadus. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga on Eesti Pangale kohustuslikud ka Euroopa Panga määrused, korraldused ja rahapoliitilised muud regulatsioonid, Eesti Pank on osa Euroopa Keskpankade Süsteemist. Eesti Panga Nõukogu esimees kinnitatakse Riigikogu poolt Vabariigi Presidendi ettepanekul
Amortisatsioon EP ei maksa tulumaksu ega muid majandustegevusega seotud makse riigieelarvesse ega kohalikesse eelarvetesse välja arvatud0 füüsilise isiku tulumaksu. Tegevust kontrollivad sõltumatud audiitorid. Eesti rahasüsteemi üldpõhimõtted Eesti rahapoliitika põhineb fikseeritud vahetuskursi süsteemil, mida toetab Valuutakomitee põhimõtetel tuginev rahapoliitiline raamistik. Eesti Valuutakomitee ei ole eraldiseisev institutsioon, vaid funktsioneerib osana keskpanga tegevusest. Välisvaluutareservidega peavad olema tagatud mitte ainult baasraha, vaid kõik EP kohustused ning antud garantiid. Ei ole institusioon vaid on osa keskpanga tegevusest (valuutakomitee on tegevus!!!). Valuutakomitee süsteemi kolm ühisjoont: 1. Ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss (vahetuskurss ühe valuuta hind
annaabi.ee 
