Kohustuslik reservimäär Kohustuslik reserv osa hoiustest, mille kommertspangad peavad paigutama reservina keskpanka Eesmärgid: Luua varasid, mida pangakriiside puhul kasutada Kontrollida rahapakkumist ja laenukasvu Majanduspoliitiline kontroll pangandussektori likviidsete vahendite üle, mida pangad saavad klientidele välja laenata Eestis on kohustuslik reservimäär 10% Kohustusliku reservi mõju rahapakkumisele Rahapakkumine kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal ja finantsvaradega tehinguid sooritades Kohustuslik reservimäär mõjutab märkimisväärselt rahapakkumist ja osaliselt ka laenupakkumist Kohustusliku reservimäära pöördväärtust nimetatakse rahakordajaks (m=1/r) Rahapoliitika puudused Rahapoliitikat ei saa kasutada kodumaise hinnataseme stabiliseerimiseks
Omakapita Laenud l 30 Väärtpaberid a) täida tabel b) arvuta kohustusliku reservinõude %, Ülesanne 2.2.6 Punkte 2 Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 130000 ühiku eest. Missugune on selle tehingu mõju rahapakkumisele, kui me eeldame, et kohustuslik reservinõue on 10% , kommertspankadel ei ole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda oma säästukäitumist? Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 isfunktsioon onoomsed investeeringud usiirded kodumajapidamistele TR= 30 võrra, kui suur on uus kogutulu ja avaliku sektori he sulgemiseks? Makroökonoomika
400 200 6% 200 500 1800 Arvuta: a) tasakaalu intressimäär , 4% b) MPS 0,33 (200 100)/(900-600) c) tasakaalutaseme SKP 1800 ( Y = 100 + 0,67Y + 500; Y = 600/0,33, kusjuures Ca = 100, sest Sa = -100 ) d) rahamultiplikaator mM = 10 (1/0,1) e) kulumultiplikaator mE = 3 (1/0,33) 37. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 100000 ühiku eest. Missugune on selle tehingu mõju rahapakkumisele, kui me eeldame, et kohustuslik reservinõue on 10%, kommertspankadel ei ole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda oma säästukäitumist? 100000 * 1/0,1 = 1000000, kus 1/0,1 - rahamultiplikaator
◦ Välisvaluutatehingud ◦ Laenamine kommertspankade diskontomäära alusel ◦ Kommenrtspankade kohustuslikud reservid keskpangas • Keskpanga peamised rahapoliitilised strateegiad: ◦ Rahamassi juhtimine ◦ Laenumahu juhtimine ◦ Vahetuskursi juhtimine ◦ Inflatsiooni juhtimine Eesti rahasüsteem • Valuutakomitee süsteemi ◦ Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem ◦ Kommertspankade laenutegevuse mõju rahapakkumisele (M1) suurem M0=15.6466* Eesti Panga valuutareservid Baasraha pakkumist (M0) mõjutab: • Muutused valuutareservides (välismajandustegevus) • Reservvaluuta kurss teiste valuutade suhtes Rahabaasi muutus kajastub: • Valitsusvõla muutuses • Keskpanga välisreservide muutuses (maksebilansi või kaubandusbilansi saldo) • Kommertspankadele antud laenudes Kommertspangandus • Kommertspanga majanduslikud funktsioonid: ◦ Klientide raha hoiustamine
Laenud al 30 Väärtpaberid a) täida tabel b) arvuta kohustusliku reservinõude %, Ülesanne 2.2.6 Punkte 2 Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 130000 ühiku eest. Missugune on selle tehingu mõju rahapakkumisele, kui me eeldame, et kohustuslik reservinõue on , kommertspankadel ei ole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda oma säästukäitum Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 % ba. Antud riigi selleks, et osta leiba sõjaväe RÜ RÜ eest, maksab tseseid makse 11000 180 240 20 30
• Paindlik režiim – Sõltumatu rahapoliitika • Fikseeritud vahetuskurss – Range rahapoliitika – Kodumaise laenukasvu kontrolli all hoidmine – Intressipariteet Intressipariteet • i = i*-(ERe-ER)/ER – Fikseeritud kursi puhul on eeldatav devalveerumine 0 – Aeg-ajalt muudetavate kursside puhul on eeldatav devalveerumine = crawli muutus • Kui pariteeti ei arvestata, siis – Tekivad volatiilsed kapitalivood – Surve rahapakkumisele Vahetuskursipoliitika • Reaalvahetuskurss väljendab kodumaise valuuta ostujõudu ja kodumaise tööstuse hinnakonkurentsivõimet • RER = ERP*/P = (Pt/Pn)/(P*t/P*n) ehk RER = Pt/Pn • Balassa-Samuelsoni efekt • Võimalik on ka kursi kallinemine ühtset valuutat kasutavas piirkonnas Vahetuskurss ja majanduspoliitika Tripolaarne maailm • USD, EUR ja JPY olulisimad valuutad • Nõudlus nende valuutade nominaalkursside stabiilsuse järele
1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 200000 3) Riigi võlakirjad 5000 4) Nõudmiseni hoiused 10000 5) Tähtajalised hoiused 1 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 210000 b. 208000 c. 202000 d. 200000 39. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200’000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 10%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 2000000 b. 200000 c. 1000000 d. 100000 40. Neoklassikud väidavad, et: a. tööturu analüüsil tuleb igati arvestada sotsioloogilisi aspekte b. tööturu arengutesse peab tihti sekkuma keskvõim c
3) Riigi võlakirjad 5000 4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 100000 b. 102000 c. 104000 d. 108000 37. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200’000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 20%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 40000 b. 200000 c. 1000000 d. 2000000 38. Neoklassikute arvates toob liigne tööjõu nõudlus kaasa: a. majanduselanguse b. palkade tõusu c. palkade languse ja inflatsiooni d. tööpuuduse ja palkade languse 39. Tsükliline töötus: a. on töötus, mida põhjustab tarbijate vajaduste muutused b
2) Sularaha ringluses 100000 3) Riigi võlakirjad 5000 4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 100000 b. 102000 c. * 104000 d. 108000 Question 41 (1 point) Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200'000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 10%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 100000 b. 200000 c. 1000000 d. * 2000000 Question 42 (1 point) Mis põhjustab tsüklilise töötuse? a. igasugused tsüklonid jm. keeristormid b. * majanduse tõusude ja mõõnade areng c. ettevõtete kolimine soodsamasse piirkonda d. infotehnoloogia tsükliline areng Question 43 (1 point) Struktuurne töötus on: a
M0 = rahabaas (sularaha majanduses + keskpanga kohustused) M1 = M0 + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused Iga järgmise tasandi rahaagregaat sisaldab eelmise rahaagregaati. Ühe vähem likviidsemas vormis esinev raha. Raha R (raha) või M (money) intress M0 M1 M2 valuuta Valuutakomitee süsteem · Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem · Kommertspankade laenutegevuse mõju rahapakkumisele (M1) suurem Baasraha pakkumist (M0) mõjutab · Muutused valuutareservides (välismajandustegevus) · Reservvaluuta kurss teiste valuutade suhtes Rahapoliitika instrumendid · Kodumaise raha emiteerimine · Avaturuoperatsioonid (väärtpaberite ost ja müük avalikkuselt) · Välisvaluutatehingud · Laenamine kommertspankadele diskontomäära alusel · Kommertspankade kohustuslikud reservid keskpangas (Eestis varem 15%, EL-s 2%; alla 10% pole Eestis langenud)
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajadu...
reservi pöörväärtust. Kuna pankadel on vastavalt seadusele või oma põhikirjale kohustus või õigus luua ka täiendavaid reserve, siis rahakordajat, mis lisaks võtab arvesse ka viimati nimetatud, nimetatakse tegelikuks rahakordajaks. Rahapakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja vastupidi ning see võimaldab keskpangal kasutada kohustuliku reservimäära rahapakkumise juhtimiseks. Praktikas kasutavad keskpangad nimetatud finantshooba suhteliselt harva, kuna see avaldab rahapakkumisele otesest ja suhteliselt tugevat mõju. Kohustluslikul reservil on rahapakkumise kõrval ka teine funktsioon – tagada pangasüsteemi likviidsus. Kui pangad satuvad liigselt hoogu laenude väljastamisest, võib keskpangal tekkida vajadus seda piirata ehk garanteerida hoiustajatele raha õigeaegne väljastamine ning seetõttu keskpank tõstab kohustuliku reservi määra. Tänapäeval on paljudes riikides loobutud kohustusliku reservi nõuetest( Belgia, Šveits, Rootsi)
laenusaajad (suhteliselt) vaesemaks ning laenuandjad rikkamaks. TÕENE 94. Valitsussektori kulutuste vähenemine toob IS-LM mudelkogukulutuste PE ………., kogutulude ……, raha nõudluse ……… ning tasakaalu intressimäära ………..: vähenemise; vähenemise; vähenemise; alanemise 95. IS kõvera positsioon sõltub G-st ja T-st ning LM kõvera asend (positsioon) M/P-st: “Tõene” 96. Iga LM kõver vastab konstantsele rahapakkumisele, kui rahapakkumine suureneb, siis LM kõver nihkub alla paremale ning kogutulu suureneb ja reaalne intressimäär alaneb: “Tõene” 97. Kui riigis suurendatakse avaliku sektori kulutusi ning keskpanga rahapoliitika on samaaegselt suunatud rahapakkumise vähendamisele, siis uues IS ja LM kõverate lõikepunktis: tasakaalu intressimäär r on tõusnud, kuid tasakaalutulu Y on jäänud samaks või suurenenud või vähenenud 98
annaabi.ee 
