2003 Nice’i leping. Suurendati Euroopa Parlamendi õigusloome ja järelevalvepädevust. 2009 Lissaboni leping. EL demokraatlikumaks ja liidusisesed otsustusprotsessid selgemaks ja lihtsamaks. EL’i 4 vabadust: kaubad, teenused, inimesed, kapital. EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID Euroopa Parlament: President on Martin Schulz. Seadusandlik võim. Valitakse iga viie aasta tagant liikmesriikide kodanike poolt. Järgmisena 2019. Ülesanded: seadusandlikud aktid, rahandusalased volitused, järelvalve täidesaatva võimu üle. Eestit esindavad Yana Toom, Urmas Paet, Marju Lauristin, Tunne Kelam, Indrek Tarand, Kaja Kallas. Asub Strasbourgis. Euroopa Liidu Nõukogu: Seadusandlik võim (jagavad Euroopa Parlamendiga). Valitakse igast riigist 1 minister teatud valdkonna kohta. Pole püsiv. Ülesanded: majanduspoliitika kordineerimine. Asub Brüsselis. Euroopa Komisjon: President on Jean-Claude Juncker. Täidesaatev võim. Valitakse 1 igast riigist
· Euroopa Kohus · Euroopa Keskpank · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkommitee · Regioonide Kommitee · Euroopa Ombudsman Euroopa Parlament · 785 liiget · Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. · Asukoht on Strasbourg'is. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luksemburg. · Volitused : õigus anda seadusandlikke akte, rahandusalased volitused, järelvalve täidesaatva võimu üle. Euroopa Komisjon · Täidesaatev organ · Koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. · Teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. · Peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. · Euroopa Komisjoni president: Jose Manuel Barroso (Portugal);
Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa parlament on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: · õigus anda seadusandlikke akte · rahandusalased volitused · järelevalve täidesaatva võimu üle Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. Teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve Ülesanded: · Uute õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. Euroopa komisjonil
ÜRO 1945- RL’i asemele, peakorter NY, 193 liiget. Peasekretär Ban Ki-Moon, peaassamblee kord aastas. Majandus ja sotsiaalnõukogu, Rahvusvaheline kohus, Hooldus- ja julgeoelkunõukogu. Allasutused: IMF; Maailmapank. NATO- 1949, 28 liiget ja 22 partnerriiki. Sõjaväekommitee ja Nõukogu. (Eesti: Lauri Lepik-tsiviil; Valeri Saar-militaar). Eesmärk on rahu tagamine, sõjaline koostöö, vastastikune abi ja kaitse, ühisõppused. Euroopa Liit: Parlament- seadusandlik, rahandusalased volitused, järelvalve täidesaatva võimu üle. Komisjon- täidesaatev võim. Määrab EL tegevuse eesmärgid, esitab Pralamendile õigusaktide ettepanekuid, haldab eelarvet, rakendab Eli õigust. Nõukogu- Jagab seadusandliku ja eelarve võimu Parlameniga. RV kokkulepped, ühis- ja välispoliitika, eelarve kinnitamine. Ülemnõukogu- 2x aastas, määratletakse poliitilised suunised ning arutatakse rv küsimusi. Kohus- kõrgeim kohtuvõim Elis
Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luksemburg. Euroopa Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud. Need lepingud, eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu. · · Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: · õigus anda seadusandlikke akte · rahandusalased volitused · järelevalve täidesaatva võimu üle · President, kes valitakse kaheks ja pooleks aastaks, esindab parlamenti ametlikel üritustel ja rahvusvahelistes suhetes, juhatab täiskogu istungeid ning juhatuse ja eesistujate konverentsi koosolekuid. Lisaks on tema ülesanne jälgida, et peetaks kinni Euroopa Parlamendi kodukorrast, ning tagada kogu institutsiooni ja selle organite korralik toimimine.
teised töökohad on Brüssel ja Luxembourg. Euroopa Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud. Need lepingud, eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu. Euroopa Parlamendi volitused Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: 6 · õigus anda seadusandlikke akte · rahandusalased volitused · järelevalve täidesaatva võimu üle Tavaline seadusandlik menetlus on kaasotsustamine. See menetlus viib Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi ühisaktide vastuvõtmiseni. Kaasotsustamist kasutatakse töötajate vaba liikumise, siseturu loomise, teaduse ja tehnoloogia arengu, keskkonna, tarbijakaitse, hariduse, kultuuri ja tervise probleemidega seotud küsimuste puhul.Kuigi kaasotsustamine on standardmenetlus, on tähtsaid valdkondi, nagu maksustamisküsimused
Jõud ühendatakse julgeoleku/rahu säilitamiseks. Relvajõud ainult üldistes huvides. Globaliseerumin: geo piirangud ühiskondlikele ja kultuurilistele korraldustele vähenevad. Hargmaisus: in tegevuses alt üles kujunevate piiriüleste kogukondade ja hargmaiste ruumide esilekerkimine. Tutvusta Euroopa Liidu peamisi institutsioone (parlament, komisjon, nõukogu, ülemkogu, kohus, kontrollikoda) ja nende rolli EL valitsemises. Euroopa Parlament: õigus anda seadusandlike akte, rahandusalased volitused, järelvalve täidesaatva võimu üle. Euroopa Komisjon: täidesaatev organ, määrab EL tegevus eesmärgid, esitab parlamendile õigusaktide ettepanekuid, haldab eelarvet, rakendab EL’i õigust. Euroopa Nõukogu: jagab seadusandliku ja eelarve võimu EL parlamendiga, õigusaktide vastuvõtmine, liikmesriikide majanduse kordineerimine, Rv kokkulepete sõlmimine, ühis ja välispoliitika, eelarve kinnitamine. Euroopa Ülemkogu: 2x aastas
- 2009 Lissaboni leping – saab üheks ELi institutsioonidest European Parliament - 1957 Treaty of Rome - Ainuke kuhu valitakse liikmed st esindab rahvast - Lgislative – seadused; absoluute majority hääletamine - Ei saa algatada eelnõusid vaid hääletab Euroopa Komisjoni esitatud eelnõud üle - 1992 Maastrichti ja 1997 Amsterdami leping muutsid EP seadusandlikuks parlamendiks - Õigus anda seadusandlikke akte - Rahandusalased volitused - Järelvalve täidesaata võimu üle - On president, juhatus ja esimeeste konverents, komisjonid, fraktsioonid ja delegatsioonid - 751 liiget, 750 max + president Party groups - Group of the European People’s Party (Christian Democrats) - Group of the Progressive Alliance of Socialists and Democrats in the European Parliament - Group of the Alliance of Liberals and Democrats for Europe - Group of the greens/european free Alliance
a juunis) - Eestist hetkel A.Tarand, M. Mikko, S. Oviir, T. Savi, T. Kelam, K. Saks - Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt rahvaarvule - Parlamendis koonduvad saadikud ideoloogiate kaupa fraktsioonidesse - Vetoõigus, võib laiali saata Euroopa Komisjoni avaldades umbusaldust - Kolme liiki põhivolitused: õigus anda seadusandlikke akte, rahandusalased volitused, järelevalve täidesaatva võimu üle - asub Strasbourgis, teised töökohad Brüssel ja Luxembourg III. Euroopa Komisjon - Euroopa Liidu täidesaatev organ - Koosneb 27 volinikust (5 aastat ametis), kelle kinnitab ametisse Euroopa Parlament - Teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise
Eestit esindab seal momendil Rait Maruste. Euroopa Liidu institutsioonid: Euroopa Liidu Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu on põhiline otsuseid tegev institutsioon, jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu europarlamendiga, kindel koosseis puudub. Euroopa Parlament EU parlamentaarne institutsioon. Valimised europarlamendi toimuvad iga viie aasta tagant. Peakorter asub Strasbourgis, töö toimub ka Brüsselis ja Luksemburis. Põhilised volitused on õigus anda seadusandlikke akte; rahandusalased volitused; järelevalve täidesaatva võimu ehk Euroopa Komisjoni üle. Euroopa Komisjon koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle kinnitab ametisse europarl. EU eestkõneleja rahvusvahelistes suhetes, teostab EU ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Ülesandeks esindada ja kaitsta EU kui terviku huve. Hetkel on komisjoni president Jose Manuel Barroso. Täidesaatev võim. Euroopa omudsman
Euroopa Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud. Need lepingud, eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu. Euroopa Parlament on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: õigus anda seadusandlikke akte rahandusalased volitused järelevalve täidesaatva võimu üle Tavaline seadusandlik menetlus on kaasotsustamine. See menetlus viib Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi ühisaktide vastuvõtmiseni. Kaasotsustamist kasutatakse töötajate vaba liikumise, siseturu loomise, teaduse ja tehnoloogia arengu, keskkonna, tarbijakaitse, hariduse, kultuuri ja tervise probleemidega seotud küsimuste puhul. Kuigi kaasotsustamine on standardmenetlus, on tähtsaid valdkondi, nagu
alles. 19. Millega tegelevad ja millised võimupädevused on EL Ministrite Nõukogul, Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ja Euroopa Kohtul? EL Ministrite nõukogu jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Euroopa komisjon teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa Parlament õigus anda seadusandlikke akte rahandusalased volitused järelevalve täidesaatva võimu üle Euroopa kohus Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. 20. Kes on Euroopa Komisjoni president? Kes eestlastest on Euroopa Komisjoni üks neljast asepresidendist? Kes on Eestist valitud Euroopa Parlamenti? Euroopa komisjoni president Jose Manuel Barroso Eesti Vabariigi esindaja euroopa komisjonis Siim Kallas Eestist valitud euroopa parlamendi saadikud I.Tarand, S
annaabi.ee 
