Eesti ettevõtetel on paremad konkurentsivõimalused Euroopas ja see võib hoida meie hinnad stabiilsed. Välisinvestorid ja ettevõtted investeeriksid Eesti majandusse samuti rohkem, sest siis neil ei ole vaja valuutakursiga arvutada ning kuna nad on juba pikka aega kasutanud eurot, usaldavad nad seda raha. Välismaalastel on lihtsam Eestist kaupa osta ja eestlastel on lihtsam osta kaupa välismaalt. Euro kasutusele võtmisega oleme osa sellest suurest Euroopa rahaliidust ja see tähendab välisriikide suuremat mõju Eestile ning veelgi lähedasemaid suhteid nendega. Tegelikkuses olen ka ise konservatiivsete vaadetega ja kardan uuendusi. Kuid usun, et Eurode käibelevõtt ei suurenda ainult rikaste ärijuhtide ressursse, vaid avardab ka lihtinimeste võimalusi. Kuna euro on kasutusel 15 euroala riigis, saame väga lihtsalt hindu võrrelda. Nii võime tellida välismaalt asju, kui need on seal odavamad. See omakorda elavdab
Eesti ettevõtetel on paremad konkurentsivõimalused Euroopas ja see võib hoida meie hinnad stabiilsed. Välisinvestorid ja ettevõtted investeeriksid Eesti majandusse samuti rohkem, sest siis neil ei ole vaja valuutakursiga arvutada ning kuna nad on juba pikka aega kasutanud eurot, usaldavad nad seda raha. Välismaalastel on lihtsam Eestist kaupa osta ja eestlastel on lihtsam osta kaupa välismaalt. Euro kasutusele võtmisega oleme osa sellest suurest Euroopa rahaliidust ja see tähendab välisriikide suuremat mõju Eestile ning veelgi lähedasemaid suhteid nendega. Euro kasutusele võtmisega võivad muutuda Eestis ka hinnad. Et oleks mugavam arvutada, võidakse ümardada hindu ja seda nii, et hinnad on tõusnud. Kaupmehed võivad üritada kasu lõigata sellest, et inimesed ei ole täpselt kursis ja ei oska hindu võrrelda eelnevate hindadega. Kinnisvara võib samuti muutuda kallimaks ja see toob kaasa selle, et
Juba 1978.a juulis Euroopa Nõukogu istungil Breemenis otsustasid ühenduse riigipead ja valitsusjuhid luua Euroopa ühise valuutasüsteemi (EMS). Valuutaühenduse võtmesõnaks võib pidada eküüd (ECU), mis on tõlgendatav kui Euroopa valuuta ühik. Tegelikult on valuutaühenduses tegemist eküü näol mitte ainult lihtsalt arvestusühikuga, vaid nüüd juba reaalselt eksisteeriva rahaga. Rääkides rahaliidust ei saa me mööda minna ühisturu mõistest. Kui Eesti Vabariik liigub Euroopa Liidu poole, tähendab see ka liitumist Euroopa ühisturuga. Ühisturg tähendab nii kaupade ja kapitali vaba liikumist liikmesriikide vahel. Rahaliit annab ühisturu ideed ellu viia tunduvalt efektiivsemalt, kuna ühtse valuutasüsteemiga on tundumalt lihtsam ja riskivabam teha arvestusi. Rahaliit vähendab kursi kõikumisest tingitud riske ja ning samuti vähenevad ka ülekannete kulud. Rahaliit
rohkem kui 2 protsendi võrra • Õiguslik lähenemine – hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga • Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon võivad hinnata ka turgude lõimumist, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut Euroala kujunemine: Euroopa Liidu riigid, kus on kasutusel euro, koosneb väga erinevate majanduse ning eelarvedistsipliiniga riikidest. 1) Idée ühtsest rahaliidust Euroopas 20.saj alguses, et ühtlustada majanduslikult killustunud Euroopat 2) 1970ndate alguses – rahaliidu esimene kavand hakati rakendama esimesi abiprogramme liikmete majandusliku mahajäämuse vähendamiseks 1986 – Ühtne Euroopa Akt – kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise põhimõtted ühenduse territooriumil 3) 1990- Schengeni leping
mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendi võrra Õiguslik lähenemine hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon võivad hinnata ka turgude lõimumist, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut 17.Euroala kujunemine Idee ühtsest rahaliidust Euroopas 20.saj alguses. Ettepanek ühtseks valuutaks majanduslikuks killustunud Euroopa ühtlustmiseks.(Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Madalamaad, Luksemburg. Majanduse ülesehitamise ja poliitilise stabiilsuse saavutamiseks (1952-67) Euroopa liidu kujunemine: 1970ndate alguses-Werneri plaan, 1973-liitusid Taani, Iirimaa,Ühendriigid, 1981-Kreeka, 1986-Hispaania,Portugal, 1986-Ühtne Euroopa Akt (4
Maastrichti lepe 7. veebruar 1992: Kõik ühinevad Euroopa Majandus- ja rahandusliiduga (EMU). Ühisraha hiljemalt 1999. Lähem integratsioon välisasjades ja sise/justiitspoliitikas. Euroopa majandusühendusest sai Euroopa ühendus (EEC -> EC). Kolmesambaline struktuur. Laienevad parlamendi õigused ja rohkem küsimusi EL pädevusse. Esimesed teemad: Lepingu vastu võtmine (Vaja referendiumit! Prantsusmaal võit 1%. Taani lükkab tagasi, uue referendumiga jäävad rahaliidust kõrvale. Alles 1. november 1993 jõustub). Majandusraskused (Etteantud eesmärke ei suudeta täita, rahaliitu ei tule. Siiski huvi klubiga liitumise vastu EFTA liikmetelt). EL esimene laienemine. 1990ndate laienemine: EFTA integreerimine (Luuakse EEA ehk Euroopa majanduspiirkond (Sveits ei)) 1993 alustavad neli riiki läbirääkimisi ühinemaks (Laienemine läheb kiiresti, kõik riigid sobivad väga hästi, 1995 ühinevad Soome, Rootsi, Austria, Norra ütleb jälle ei)
aastast, on Eesti tinglikult olnud rahaliidus koos Eli tuumikriikidega juba üle 15 aasta. Valuutakomitee süsteemi raames, nii nagu raha liiduski, ei teosta riik iseseisvat rahapoliitikat. Jäigalt fikseeritud vahetuskursi kaudu on Eesti majandus juba täna otseselt Euroopa Keskpanga (EKP) rahapoliitika mõjusfääris. Seega ei muuda euro kasutuselevõtt Eesti jaoks rahapoliitilises mõttes midagi olulist. Euroga seotud valuutakomitee süsteemi eristab rahaliidust vahetuskursi olemasolu. Eesti liitumisel euroalaga kaob ära vahetuskursi risk, mis annab majandusagentidele kindluse, et devalveerimisohtu tulevikus ei ole. Euroalaga liitumine toob kaasa kohustuse järgida ka tulevikus tasakaalustatud majanduspoliitikat (vt "Stabiilsuse ja kasvu pakt"). Koos devalveerimisriski kadumisega, suurendab liitumine stabiilse majandus piirkonnaga, tasakaaluka majanduspoliitika jätkumisel, Eestis pikaajalist raha stabiilsust, mis omakorda kajastub
kriminaalasjades. Selle muudatusega suurenes oluliselt ka Euroopa Parlamendi roll kõnealuses valdkonnas; - Amsterdami lepingule lisatud protokolli kaudu lisati ELi raamistikku Schengeni leping, mille eesmärgiks oli saavutada isikute vaba liikumine ELi territooriumil, kaotada üksikisikute kontroll sisepiiridel; Euroopa Liidu kolm sammast. Euroopa Liitu iseloomustavad kolm sammast. Esimene sammas koosneb varasematest Euroopa ühendustest, EÜ ja EURATOM, ning majandus- ja rahaliidust. Teine sammas hõlmab välis- ja julgeolekupoliitikat Kolmas politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades. Euroopa Liidu kolm sammast. Esimene sammas on üles ehitatud EÜ ja Euratomi asutamislepingutele tuginedes. Just see sammas annab ELile tema eripära teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kõrval. Vastavalt oma asutamislepingutele omavad EÜ ja Euratom juriidilise isiku staatust, millega kaasneb ka õigus- ja teovõime. Selline staatus on saavutatud
põhjendamatu viivitus. Ombudsmani valib Euroopa Parlament 5 aastaks õigusega olla tagasi valitud. Ta tegutseb täiesti erapooletult ega tohi oma ametiajal tegeleda ühegi teise kutsealase tegevusega. EUROOPA LIIDU KOLM SAMMAST Alates Maastrichti lepingu jõustumisest 1. novembril 1993 on levinud kujund, milles Euroopa Liidu tegevus toetub kolmele sambale. Esimene sammas koosneb varasematest Euroopa ühendustest, EÜ ja EURATOM, ning majandus- ja rahaliidust. Teine sammas hõlmab välis- ja julgeolekupoliitikat ning kolmas politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades. Esimene sammas on üles ehitatud EÜ ja Euratomi asutamislepingutele tuginedes. Just see sammas annab ELile tema eripära teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kõrval. Vastavalt oma asutamislepingutele omavad EÜ ja Euratom juriidilise isiku staatust, millega kaasneb ka õigus- ja teovõime
andmisest keeldumine, põhjendamatu viivitus. Ombudsmani valib Euroopa Parlament 5 aastaks õigusega olla tagasi valitud. Ta tegutseb täiesti erapooletult ega tohi oma ametiajal tegeleda ühegi teise kutsealase tegevusega. EUROOPA LIIDU KOLM SAMMAST Alates Maastrichti lepingu jõustumisest 1. novembril 1993 on levinud kujund, milles Euroopa Liidu tegevus toetub kolmele sambale. Esimene sammas koosneb varasematest Euroopa ühendustest, EÜ ja EURATOM, ning majandus- ja rahaliidust. Teine sammas hõlmab välis- ja julgeolekupoliitikat ning kolmas politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades. Esimene sammas on üles ehitatud EÜ ja Euratomi asutamislepingutele tuginedes. Just see sammas annab ELile tema eripära teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kõrval. Vastavalt oma asutamislepingutele omavad EÜ ja Euratom juriidilise isiku staatust, millega kaasneb ka õigus- ja teovõime. Selline staatus on saavutatud
15 liiget, valitakse 6 aastaks. Euroopa Keskpank Asutati 1998. Paikneb Frankfurdis. Kannab hoolt, et hinnad eurotsooni riikides püsiksid stabiilsed (inflatsioon ei tohi olla üle 2 % aastas). Keskpanga nõukogu paneb paika eurotsooni rahapoliitika. Kolm sammast Alates Maastrichti lepingu jõustumisest 1. novembril 1993 on levinud kujund, millel Euroopa Liidu tegevus toetub kolmele sambale. Esimene sammas koosneb varasematest Euroopa ühendustest, EÜ ja EURATOM, ning majandus- ja rahaliidust. Teine sammas hõlmab välis- ja julgeolekupoliitikat ning kolmas politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades. Esimene sammas on üles ehitatud EÜ ja Euratomi asutamislepingutele tuginedes. Just see sammas annab ELile tema eripära teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kõrval. Vastavalt oma asutamislepingutele omavad EÜ ja Euratom juriidilise isiku staatust, millega kaasneb ka õigus- ja teovõime. Selline staatus on saavutatud
annaabi.ee 
