• Linnaelanikud pidasid koduloomi,neil olid põllumaad eeslinnas ning aiad linna sees. • Linn oli kaitstud müüriga(vaesemad väikelinnad olid kaitstud muldvalli ja puittaraga) • Linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale(soodne asukoht) • Kaubandus-kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda,mitte feodaalide võimu all Linnarahvastik • Turuplats-oli linna süda , seal toimusid erinevad üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos raad. • Olulised ühiskondlikud hooned olid:gildimaja, seegimaja, koolimaja jm. • Tallinnas oli üks kaunimaid avalikke aedu nn Roosiaed. Tallinna all-linna ja eeslinnade rahvastiku sotsiaalne koosseis ÜLEMKIHT(kaupmehed)- 800 (14%)elanikku KESKKIHT(käsitöölised)- 900-1000 lanikku(16,5%)elanikku ALAMKIHT(õllepruulid,linnateenijad,voori mehed,soolatõukajad jne)- maksukohuslased- 1300-1400(23,5%) - ei maksa makse(sellid,teenijad)- 1800-2000(33,5%)
Tallinn keskajal Keskaegsete linnade ja linnakultuuri kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: Käsitöö uuendused käsitöös, käsitöö eraldus põllumajandusest, Kaubandus kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda, mitte feodaalide võimu all, Turvalisus linn oli kaitstud müüriga, Soodne asukoht linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale. Linna 2 keskpunkti: Turuplats oli linna süda, seal toimusid üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos linnavalitsus ehk raad. Tallinna raekojaplats · Katedraal väärtushinnangud erinesid sellest, mida kuulutas katolik kirik Tallinna Toomkirik, vanim kirikutest Tallinnas Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsioon kultuurikeskme kloostrist linna üle kandsid: Haridus kõige tähtsam on maailmas JUMAL, teadmised põhinesid piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks
(mittekristlaste) tapmine on jumalale meelepärane tegu. Läänikord- süsteem, kus sõjateenistuse eest anti maatükk. Naturaalmajandus- kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad üldse. > sagedased kodusõjad > teeröövlite rohkus Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Rae istungite toimumise paika tuntakse raehoone ehk raekojana. Tsunft- käsitööliste vennaskond. Gild- selts, vennaskond- kaupmeeste ja käsitööliste ametiühendus keskaja linnades. Hansa Liit- 13.-17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Skolastika- keskaja filosoofiliste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
sai täna kaubandusele jalad alla, sest majandus käis linnast läbi veeti vilja pärnust välja ja selle pealt võeti maksu Teised linnad kaotasid õigused elanikkonnad olid väikseks kärbunud maaisandad surusid nad tugevalt enda kontrolli alla Paides sealne mõisnik olla lasknud linna kekplatsile põllu teha, et näidata mis ta sellest paigast arvab viljandi elanikke kamandas pärisorjast kubjas Kaubandus Kõige olulisem linn ikka Narva Narvast säilinud vaid raehoone, sest punaarmee õhurünnakud pühkisid baroksed ehitised minema Aadlike ja linnade konflikt aadlikud tahaksid oma kauba otse välismaa kaupmeestele müüa linn nõuab et peab polema vahendaja kelle kaudu äri tehakse Eksport: vili, lina rukist kasvatatakse enim ja lina Import: sool tolle aja ainus säilitusaine, väga oluline Tallinn, Pärnu, Haapsalu, Kuressaare - oma lähialade kaup müüdi kaupa, mis oli lähemast piirkonnast kokku toodud
Narvas. tsunftid (vananenud termin amet) on käsitööliste vennaskond. gildid (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon. Eestis tekkisid gildid arvatavasti 13. sajandil. raad ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Rae istungite toimumise paika tuntakse raehoone ehk raekojana. maaõigus lääniõigus Eraomandisse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele, mis tähendas, et neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada (osta, müüa, vahetada, pantida), vaid selleks tuli nõutada kuninga luba. Studium Generale . Glossid uurijad, kes tegid teksti äärde märkusi. glosaatorid ehk juristid, kes uurisid Justiinianuse kodifikatsionni teksti. hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus. Hermeneutika kujunes esmalt
väiketootjatelt. Kahjuks pole suurtel aiamarketitel oma roosiaedu, kus saaks roose avamaal kasvamas näha Roosid haljastuses ja parkides • 1570 olevat olnud Paksu Margareta ees suur roosiaed, kus noored armastajad meelsasti patseerisid. Nüüdne Tallinna kesklinn sellega kiidelda ei saa – ehitused!! • Tunduvalt meeldivam on väikelinnade haljastus – Põltsamaa roosiaed, Haapsalu kuursaali ümbruse roosipark, Viljandi ja Tartu Raehoone roosiaed, Põlva Tartu mnt.sissesõidul jne Roosikasvatuse tulevik • Arvestades meie kliimaolusid, pööratakse enam tähelepanu erinevate sortide külma, talve ja haiguskindlusele • Kahjuks on paljud meile sissetoodavad sordid väga haigusõrnad, mistõttu kaotavad üsna varakult oma lehestiku. • Väga tähtis on sortide valik kohalikesse tingimustesse • Tulevik on madala laiuva kasvuvormiga õierikastel ja haiguskindlatel sortidel
toidu- ja joogielamusi rohked väliterrassid. Kindlasti tasub ette võtta jalutuskäik Tallinna linnamüüri ääres mitmed kaitsetornid on külastajatele avatud ja pakuvad suurepäraseid vaateid. Harju mäe nõlval asuvas tornis Kiek in die Kök on alati mõni põnev näitus, suurtükitorn Paks Margareeta tutvustab Eesti merenduse ajalugu. Kaitsemüüri ennast näed kõige ehedamal kujul Müürivahe tänavas. Raekoda ise on ainus gooti stiilis raehoone Põhja-Euroopas, meenutades Hansalinna staatusest ja linna hiilgeajast, 15.16. sajandist, pajatavad endised soola-, jahu- jm väärtusliku kauba hoidlad. Pööra pilk üles ja pea igast tänavast leiad mõne hansakaupmehele kuulunud maja, kus tänaseni jahukottide vinnamiseks mõeldud veokonksud pööninguluuke ehivad. Eesti ühe tähtsama väljaku Raekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab ainukest punkti, kust on näha kõik viis Tallinna keskaegset torni
01.09 Linnade arvus muutust ei toimunud (10 linna). Linnu tabas aeglane allakäik. Vene Läänemaailma kaubandus läks Eesti aladest mööda. Ainuke linn, mis tulu sai oli Narva. See tõi linnale suured sissetulekud ja Narva sai raha kasutada oma linnaehituseks. Narva ehitati barokkhooneid. Säilinud tänaseks ei ole eriti midagi peale endise Narva raehoone. (*II ms pommitati puruks*). Oli aruteluks, et Narvast võiks saada Rootsi riigi teine pealinn. Selleni reaalselt ei jõutud. Rakvere ja Paide läänistati > eraomand. Pärnu, Haapsalu ja Tallinn olid teravilja väljaveo sadamatena veidi paremas olukorras. Läbi Narva veeti lina, kanepit. Sisse veeti: sool (hispaania, Portugal), metall, luksuskaubad (vürtsid, paber, puuviljad ja ka tubakas).
Alumisel korrusel paiknesid tavaliselt kaubakojad, ülal asusid haldus- ja kohturuumid ning kunstiliselt viimistletud esindussaal. Raekeldris hoiti ja turustati veine ja õlut. Tartu piklik, trapetsjas turuväljaks, mille toomepoolsel küljel paikneb raekoda, oli sajandeid endise vanalinna kaubanduselu keskus ja seda kuni 1920-ndate aastateni välja. Turu kitsaskülg ulatus emajõe kui tähtsa veetee lähedale, turu juurde usubus tiia manatee. Kirjalikud teated tartu raehoone olemasolust ulatuvad tagasi 16. sajandisse. Tõenäoliselt paiknes ta siin ka varem nau teisteski keskaegsetes hansa linnades. On teada, et tolleaegse ehitise ees oli võlvitud käik ja sees vangikamber, mis mõlemad tunnistava rae õigust kohut mõista. Raekoja lähistele, turu äärde, koondusid ajapikku linna teisedki tähtsamad honed, nagu mündivermimiskoda, apteek ja vaekoda. Siin paiknes ka leivakarnide rida, mis ulatus platsi põhjaküljel pikalt alla emajõe suunas
3 Helme, E., Hansla, I. (2001) Eesti kirikud, Tallinn; Tänapäev Joonis 0. Joonis 0. Tallinna Raekoda gooti profaan Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda, mis on pärit 13. sajandist (praegune hoone valmis põhiosas 1404. aastaks), mis omakorda teeb sellest vanima raekoja nii Baltikumis kui ka Skandinaavias. Raekoja algupärane ehitusvajadus oli tingitud sellest, et raehärradel oleks koht, kus koos linnasju arutamas käia. Vajadus raehoone järele tuli 13. sajandi keskpaigal, kui Taani kuningas Kristofer I annetas linnale Lübecki õiguse koodeksi, mis hakkas ajapikku määrama rae moodustamise põhimõtteid. Peale raekoja peeti raeistungeid ka raekantseleis ja Pühavaimu kirikus vaid tähtsaimad arutelud ja valimised peeti raesaalis. Selline korraldus kehtis 1877. aastani, mil Aleksander II kehestas Balti linnades üldise Vene linnaseaduse. 1878. aastaks oli raelt kogu asjajamine üle võetud
10 tuks saamisel mulle abiks olid. 11 Vein on eurooplase sõber Pole päris õige väita, et veinikultuur on meil vaid viieteistkümne aasta va- nune. Jõukamad kihid on Eestis veini joonud niikaua, kui oleme kristlik- ku kultuurimaailma kuulunud. Keskajal kaubeldi veiniga Tallinna Raeko- ja keldris, raehoone esimesel korrusel ja üle platsi Raeapteegis. Eesti oli toona veinitransiidi maa ja veini joodi ka siin. Ei saa täielikult välistada võimalust, et me juba keskajal Argentiina veini ei joonud. Kuulus ju Eesti Saksa Rahva Püha Rooma Riigi õndsa valitseja Karl V valitsuse ajal (1519- 1556) koos Hispaania ja sellele kuuluva Lõuna-Ameerikaga ühte keisririi- ki. Alles Liivi sõda viis meid rootslaste võimu alla, kes tänapäevani veini
annaabi.ee 
