vastavalt segule ning omab suurt deformatsioonivõimet ja paindlikkust. GL-95 ei ohusta põhjavett, on keskkonnasõbralik. [10] 10 3. RADOON Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ning looduslikud ehitusmaterjalid. Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu. Radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähki haigestumise risk. Seetõttu on äärmiselt oluline kaitsta ennast radoonist tekkiva ülemäärase kiirituse eest.[6] 3.1 Radooniohutu ehitamise põhimõtted 3.1.1 Radoonimembraan Radoonimembraani eesmärk on tekitada põranda alla ühtne õhutihe (vältimaks radooni
Silikoontäidete kasutamisel tuleb arvestada, et neid ei tohi kasutada elektrikaablite ja elektrijuhtmetega seonduvate aukude täitmiseks. Seinte ülevärvimisest võib olla lekkekohtade vähendamisel kasu, kuid kui aluspinnases on praod, ei ole värvimine lahenduseks. Põranda ning seinte katmine vähendab ka ehitusmaterjalidest pärinevat radooni. Aukude ning pragude kõrvaldamine ei vähenda oluliselt radoonisisaldust, kui hoone on rajatud kõrge radoonisisaldusega maapinnale. [3] 4.2. Visuaalselt nähtamatute radooni sisseimbumiskohtade kõrvaldamine. Keldriga hoone puhul on oluliseks maa-aluse osa katmine. Tihti on välisseina lahti kaevamine kulukas, aeganõudev või isegi võimatu. Sellisel juhul võib proovida tihendada keldrit seestpoolt, näiteks kattes siseseinad spetsiaalkattega nagu tsemendiplaaster. [3]
6 Radooni mõõtmine Ruumide siseõhus radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmiseks kasutatakse nn aktiiv- ja passiivmeetodeid. Aktiivmeetodi puhul kasutatakse elektroonilist aparatuuri, mille suure tundlikkusega detektorist pumbatakse läbi uuritavat õhku. Tänu sellele saab jälgida kiireid radoonitaseme kõikumisi ruumi siseõhus. Suure tundlikkuse tõttu saab juba lühikese, umbes 2-3 päevase, mõõteajaga selgeks, kas hoones on probleeme kõrgenenud radoonisisaldusega. Aktiivmeetodi kasutamisel on võimalik koostada ka radoonitaseme ajaline graafik ööpäeva lõikes, mis võib olla abiks radooni tekkimise allika või sisseimbumiskoha väljaselgitamisel. [4, lk 370-378]. [LISA 4] Passiivmeetodi puhul läbib ruumi õhk detektori kambri vaba difusiooni teel. Detektorina kasutatakse tavaliselt odavat plastikmaterjali, mis võimaldab läbi viia massilisi mõõtmisi. Mõõteaeg on sellise meetodi puhul tavaliselt kaks kuni kolm kuud.
toimub avariiõnnetus tuumarajatises mille mõju võib ulatuda Eestini. Radioaktiivne pilve jõudmisel lähedal asuvast tuumaelektrijaamast võib põhjustata keskkonna ulatusliku radioaktiivse saastamise. Ntks Tsernobõl. 28. Radooni ohtlikkus ja ohutusmeetmed. Radoon on looduslik kiirguse allikas. Peamine radooniallikas Eestis on pinnas. Põhjavesi ning kodumaised ehitusmaterjalid ei ole üldjuhul kõrge radoonisisaldusega. Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ning looduslikud ehitusmaterjalid. Kõrget radoonisisaldust võib leiduda peaaegu kõikjal Eestis. Peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi.
Paketiga kaasas on juhend torude paigaldamiseks. Joonis 2. Radoonikanali asetsemisskeem põrandaaluses pinnases 2 Radooniohutu elamu ehitamise üldnõuded 1. Elamu tarindites tuleb vältida selliste ehitusmaterjalide kasutamist, mille radioaktiivsete ainete sisaldus on suur (eriaktiivsuse indeks on suurem kui 1) 2. Olmevee radoonisisaldus ei tohi olla suurem, kui on Eesti Standardiga EVS 663:1995 "Joogivesi. Üldnõuded" kehtestatud norm. Kõrgema radoonisisaldusega olmevee tarbimise korral tuleb kasutada eriseadmeid veest õhu eemaldamiseks. Parimate veest õhu eemaldamise seadmetega on võimalik vähendada vee radoonisisaldust 75-95%. 3. Radooni hoonealusest pinnasest eluruumi sattumise vältimiseks tuleb elamu projekteerimisel ja ehitamisel silmas pidada järgmist: · poorsetest materjalidest (nt. väikeplokkidest) ehitatud vundamendid peavad olema ehitatud selliselt, et
isegi 1-2 miljonit Bq/m³. Esmalt tulekski leida abinõud, mis takistaksid radooni sattumist majja. Õhurõhk majas on tihti madalam, kui väljas või maa sees. Kui maapind on õhku läbilaskev ja põhikonstruktsioon on hõre, võib radooni sisaldusega õhk imbuda majja. Suurel kogusel kõrge radooni sisaldusega maapinnast pärinev õhk võib põhjustada suuremat radoonihulka majas sees kui sama suure radoonisisaldusega õhk väljas. Seetõttu tuleks tagada alarõhu vähendamine majas sees ja muuta tihedamaks kergesti lekkivad kohad. [ 2 ] 15 4.1.1 Radoonikaev Radoonikaev on ülekaalukalt kõige efektiivsem abinõu, et alandada õhurõhku maa sees ja takistada radooni sattumist majja. Viimastel aastatel on paigaldatud sadu radoonikaevusid, mille abiga on
valmistatakse savist, milles on kõrge radionukliidide sisaldus, võib see põhjustada kõrgemat radoonitaset hoones. Üldiselt ei peeta Eesti ehitusmaterjale radooniohtlikeks. Radooniohtlikud võivad olla teistest riikidest eksporditud ehitusmaterjalid. Radoonisisaldust hoone sees võivad tõsta graniit, põlevkivi tuhast tehtud tsement, plokid, uraanirikas fosfaatkips, kaevandamise jääkidest ja tuhast valmistatud ehitusmaterjalid" [7]. Väikse radoonisisaldusega on tavaliselt paekivi ja liivakivi. ,,Teatud radoonikontsentratsiooniga pinnas ning samast pinnasest valmistatud ehitusmaterjal ei ole sama ohtlikkuse astmega. Seinamaterjal on õhem, ning allub ruumide õhuvahetusele, samas, kui pinnases olev radoon on piiratud õhuvahetusega ja kontsentreerub" [7]. 2.2. Radoonisisalduse vähendamise võimalused Radooni vähendamiseks hoonetes on päris mitu erinevat võimalust. Kõige sobivaim võimalus sõltub reaalsest olukorrast
[6] 8 9) Vundamendi soojustamine [16] 9 3. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE RADOONI EEST 3.1 Radoon on looduslik radioaktiivne gaas Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ning looduslikud ehitusmaterjalid. [7] Kõrget radoonisisaldust võib leiduda peaaegu kõikjal Eestis. Peamiselt on radooniohtlik Põhja- Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt maapinnale tõusta. [7] Radooniohtlikud on ka piirkonnad Lääne-Virumaal ning Tartumaal, kus kõrge radoonisisalduse tekitajateks on jääajal Skandinaaviast siia kandunud setted. [7]
piirkond. Radoonioht on fikseeritud Astangu ehitusmääruses(KO 2005, 157, 1622) ja maaala käsitletakse radooniohtliku alana. Radooni hoonetesse sattumise vältimiseks peab järgima standardit EVS 840:2003 Radooniohutu hoone projekteerimine. Piirkonda on põhjalikumalt uuritud Eesti Geoloogiakeskuse poolt (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006). Radooni allikateks on klindil paljanduvad diktüoneema argilliit ja fosforiit. Eriti kõrge radoonisisaldusega on astangusse rajatud tunnelitest väljaveetud ja astangu alustest tiikidest pärit materjal, mis moodustab enam kui 4 m paksuse kihi milles on kohati argilliiti enam kui 50 %. Andmed näitavad, et Astangu maa-ala pinnaseõhus on radooni sisaldus väga varieeruv, valdavalt kõrge või väga kõrge ja ületab Eestis kehtestatud piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piirväärtuse (50 kBq/m3) kuni 10 korda (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006). 3
Toodet turustatakse paketina, milles on piisavalt komponente eramu radoonitorustiku rajamiseks. Paketiga kaasas on juhend torude paigaldamiseks. 1. Elamu tarindites tuleb vältida selliste ehitusmaterjalide kasutamist, mille radioaktiivsete ainete sisaldus on suur (eriaktiivsuse indeks on suurem kui 1) 2. Olmevee radoonisisaldus ei tohi olla suurem, kui on Eesti Standardiga EVS 663:1995 "Joogivesi. Üldnõuded" kehtestatud norm. Kõrgema radoonisisaldusega olmevee tarbimise korral tuleb kasutada eriseadmeid veest õhu eemaldamiseks. Parimate veest õhu eemaldamise seadmetega on võimalik vähendada vee radoonisisaldust 7595%. 3. Radooni hoonealusest pinnasest eluruumi sattumise vältimiseks tuleb elamu projekteerimisel ja ehitamisel silmas pidada järgmist: o poorsetest materjalidest (nt. väikeplokkidest) ehitatud vundamendid peavad olema ehitatud selliselt, et radoon ei satuks pooride ja
uraanisisaldus on suurem. Radooni leidub enamus pinnasetüüpides. Kui radoon satub organismi, siis jätkub selle radioaktiivne lagunemine. See põhjustab omakorda rakumutatsioone, mis võivad viia kasvajateni. Radooni peetakse kõikidest looduslike radioaktiivsuse liikidest kõige ohtlikumaks. Põhja- Eesti klindivööndis ületab radoonisisaldus pinnaseõhus (1m sügavusel) soovitusliku piirväärtuse kuni kaheksa korda. Kõrgendatud radoonisisaldusega piirkonnad esinevad ka Ida- ja Lõuna-Eestis. Lääne-Eestis ja saartel ei ületa radoonisisaldus pinnaseõhus enamasti piirnormi. 5. Riski hindamine töökohal Selgitatakse välja ohustatud ametikohad ja ohustatuse liik. Hinnatakse riski suurust ja tehakse otsused olemasolevate ettevaatusabinõude efektiivsuse kohta. Avastused dokumenteeritakse ja koostatakse tegevusplaan ennetavate abinõude tarvitusele võtmiseks. 6. Töökeskkonnaspetsialist ja töökeskkonnavolinik 7
annaabi.ee 
