radiaator soojusvaheti. Ta koosneb ülemisest anumast, alumisest anumast, südamikust ja kinnitusdetailidest. Termostaat: Termostaadi ülesandeks on kaasa aidata mootori kiirele soojenemisele peale mootori käivitumist ning hoida automaatselt temperatuuri vajalikul tasemel. Mootori kiire soojenemine toimub põhimõttel, et jahutussüsteemist lülitatakse radiaator välja, see tähendab, et termostaat suleb oma klapiga jahutusvedeliku pääsu radiaatorisse, suunates seda ringlema vaid mootori jahutussärgis. Vastavalt sellele, kuidas mootoris temperatuur tõuseb, hakkab termostaat juhtima jahutusvedelikku ka radiaatorisse. Kui mootor on saavutanud maksimaalse temperatuuri, juhib termostaat vedeliku vaid radiaatorisse. Termostaat töötab järgmiselt. Külma mootori korral on termostaadi klapp, mille kaudu jahutusvedelik pääseb mootoriplokist radiaatorisse, suletud. Mootori soojenedes hakkab termostaadi sees olev aine paisuma ja
välisõhku.Jahutusvedeliku temperatuur peab olema autos 90-95 C . Selline temperatuur kindlustab mootori parima töö. See tähendab et mootori kulumine on väikseim , kütusekulu väikseim , võimsus suurim . Mootori temperatuuri aitab hoida 90C juures termostaat. Mootor soojenemine toimub põhimõttel et jahutussüsteemist lülitatakse radiator välja . See tähendab et termostaat suleb oma klapiga jahutusvedeliku pääsu radiaatorisse . Suunates seda ringleb vaid mootori jahutussärgis . Vastavalt sellele kuidas temperatuur tõuseb hakkab termostaat juhtima jahutusvedelikku ka radiaatorisse .Radiaatori abil toimub soojuse edastamine välisõhku , seega on radiaator soojusvaheti. Radiaator koosneb kahest anumast ja jahutuselemendist . Jahutuselement koosneb üksikutest torudest , mis on kas ümmargused või ovaalse ristlõikega. Radiaatori jahutuspinna
Kaitstud: Juhendaja: Lauri Loo Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Keskkütteradiaator 1 saab niisket küllastunud auru laboratooriumi madalrõhu aurukatlast. Radiaatorisse siseneva auru rõhku mõõdetakse peale reguleerimisventiili 10 ühendatud manomeetriga 8. Keskkütteradiaatori välispinnale on kinnitatud 5 vask-konstantaan termopaari 9 selliselt, et nende keskmine lugem võimaldaks arvutada pinna keskmise temperatuuri. Kondensaat juhitakse radiaatorist välja läbi radiaatori allossa kinnitatud klaasist torukese 7, milles on kromell-alumel termopaar mõõtmaks kondensaadi temperatuuri.
Vajalik ka õhuliikumine kabiinis, mis soodustab aurumist. Nähtused laternates Elektrivool läbides pirnide hõõgniite paneb need hõõguma, tekib valgus, mis võimaldab pimedal ajal autoga sõita. Esineb energia muutumine elektri energia muundub valgus- ja soojusenergiaks. Muud soojusnähtused autos Mootori töötamisel tekivate heitgaaside emisioon atmosfääri. Mootori töötamisel mitte vajalik soojus juhitakse jahutusvedeliku abil radiaatorisse, kus seda õhuvooluga jahutatakse. Generaatorist või akumulaatorist tulev elektrivool kuumutab sigaretisüütaja kütte-elemendi hõõgumiseni
Südamik koosneb suurest hulgast õhukeste seintega torudest. Torude arv sõltub sellest kui võimsat radiaatorit vajatakse. Vedelik voolab püsttorudega radiaatoris üleval alla, õhk aga liigub südamiku sees torudega risti. Termostaadi ülesandeks on kaasa aidata mootori kiirele soojenemisele peale mootori käivitamist ning hoida temperatuuri vajalikul tasemel. Termostaat toimib järgmiselt. Külma mootori korral on termostaadi klapp, mille kaudu jahutusvedelik pääseb radiaatorisse, suletud. Mootori soojenemisel hakkab termostaadi sees olev aine paisuma ja avab klapi, mille kaudu vedelik pääseb radiaatorisse. Radiaator on tavaliselt auto eesotsas, et sõidu ajal tekkiv õhuvool aitaks mootorit jahutada. Enamasti jääb tekkinud õhuvool väheseks, et hoida mootorit normaalsel temperatuuril. Puudujäägi korvamiseks kasutatakse ventilaatoreid. 3. Erinevad kütused 3.1 Bensiin on värvitu, voolav ja ainult temale omase lõhnaga vedelik. Bensiin on naftasaadus mis
*Vajalik temp. tõstmiseks. 2.1 Ventilaator: *tekitab õhuvoolu läbi radiaatori *käiatakse: *elektri mootoriga *Mehhaniliselt kiilrihmaga *viskoosussiduriga *bimetalliga *elektromagnetiga 2.2 Paisupaak: *kuumana jahutusvedelikud paisuvad *paisinud vedelik pääseb paaki siis kui radiaatoris on tekkinud nii suur rõhk,et korgi klapp avaneb *pärast jahtumist tekib radiaatoris hõrendus(alarõhk) siis avaneb korgi teine klapp,mis laseb vedeliku tagasi radiaatorisse. 2.3 Jahutusvedelikud: *antifriis *tosool *silikaadivaba jahutusvedelik DEX-COOL ,oranzi värvusega,ei tohi teiste vedelikega segada,mootoriblokk võib hakkada korrodeeruma *Vanemad jahutusvedelikud on valmistatud etüleen-glükooli alusel,uuemad aga propüleen-glükooli alusel,mis on vähem mürgised. *Külmumise vältimiseks kasutatakse glükooli alusel valmistatud jahutusvedelikke *Jahutusvedelikes on vett kuni 44-50% mis annab tihetuse 1075-1085kg/m*.selle järgi
Soojuspump on seadeldis, mis kannab soojusenergiat ühest ruumipunktist teise. Soojuspumba tüüpiline kasutusala on keskkonna jahutamine (külmutusseadmed). Jahutatavast ruumist (külmikust) kantakse energia soojuskandja abil ümbritsevasse keskkonda, kus see eraldub. Näiteks on külmiku tagumisel seinal soojuse äraandmiseks jahutusradiaator. Jahutusradiaatori läbinud soojuskandja annab ära soojusenergiat ja jahtunult pihustatakse tagasi külmkambris paiknevasse radiaatorisse, kus madaldatud rõhul uuesti aurustub ja selle tulemusel jahtub. Jahtumise tõttu saab võimalikuks soojusenergia järjekordne akumulatsioon radiaatorit ümbritsevast keskkonnast. Soojenenud aurustunud olekus soojuskandja surutakse kompressoris kokku kuni veeldumiseni. Veeldumisega (kondenseerumisega) kaasneb soojuskandja soojenemine ning see suunatakse väliskeskkonnas paiknevasse jahutusradiaatorisse, kus ta jahtub ja eemaldab selle läbi
11 Jahutussüsteem Nr.4 (cooling system ) 1.Ülesanne? 2.Põhiosad? 3.Skeem? 1.Jahutada mootorit ülekuumenemise eest ja hoida ühtlast temperatuuri. 2.radiaator , lõdvikud , jahutusvedelik , jahutussärk , salongi radiaator , veepump, jahutus tiivik , termostaat klapp , radiaatori kork , paisupaak , 2.1 a) radiaator jahutada jahutus vedeliku b) lõdvikud juhib mootorist radiaatorisse jahutus vedeliku c) jahutusvedelik kaitseb mootorit üle kuumenemise eest ja hoiab ühtlast temperatuuri d) jahutussärk asub plokikaanes ja mootori plokis , jahutab silindreid ja kolbe e) salongi radiaator toodab sooja auto salongi f) veepump ajab mootoris jahutus vedeliku ringi g) jahutus tiivik jahutab radiaatorit h) termostaat klapp reguleerib mootori vee ringlust ( suur ja väike ring ) i) radiaatori kork reguleerib survet jahutus süsteemis ( vaakum klapp ja surve
Õhk õhk soojuspumpade juures ei ole temperatuuri nivoo probleemiks, sest ruumipuhutava õhu temperatuuri tõstmine üle soojuspumba võimaluste pole vajalik. Õhk vesi soojuspumpade juures võib aga võimalik saavutatav temperatuuritase jääda väheseks olemasoleva keskküttesüsteemiga ühendamiseks. Kui nõukogudeaegsed keskküttesüsteemid olid ehitatud selliselt, et talvise pakasega tõsteti radiaatorisse juhitava vee temperatuur +95°C ja selline temperatuur tagas normaalse ruumitemperatuuri, siis soojuspumpadega on küll teatud võtetega võimalik vee temperatuur tõsta näiteks +70°C tasemeni, kuid see toimub soojuspumba kasuteguri arvel. Soojuspumba jaoks on normaalne vee temperatuuri tõstmine kuni +50°C tasemeni. Soojuspumba efektiivsus on seda suurem, mida madalam on soojendatava vee temperatuur. Seega on
temperatuuritasemeni. Õhk õhk soojuspumpade juures ei ole temperatuuri nivoo probleemiks, sest ruumipuhutava õhu temperatuuri tõstmine üle soojuspumba võimaluste pole vajalik. Õhk vesi soojuspumpade juures võib aga võimalik saavutatav temperatuuritase jääda väheseks olemasoleva keskküttesüsteemiga ühendamiseks. Kui nõukogudeaegsed keskküttesüsteemid olid ehitatud selliselt, et talvise pakasega tõsteti radiaatorisse juhitava vee temperatuur +95°C ja selline temperatuur tagas normaalse ruumitemperatuuri, siis soojuspumpadega on küll teatud võtetega võimalik vee temperatuur tõsta näiteks +70°C tasemeni, kuid see toimub soojuspumba kasuteguri arvel. Soojuspumba jaoks on normaalne vee temperatuuri tõstmine kuni +50°C tasemeni. Soojuspumba efektiivsus on seda suurem, mida madalam on soojendatava vee temperatuur.
2.Kuidas üldiselt on lahendatud jahutusvedeliku ringlus mootoris (st. suund, kuhu suunatakse radiaatorist tulev vesi jne.)? Radiaator-blokk-blokikaas-radiaator 3. Millisel eesmärgi kasutatakse jahutussüsteemis termostaatklappi? Suure ja väikese ringi lülitamiseks. Et mootor soojaks käiks on kasutusel väike ringe ning ca 80“C juures lülitub ümber suurele ringile. 4. Kui suur on ligikaudu jahutussüsteemi juhitud soojushulk? 5. Kui suur on radiaatorisse mineva ja sealt tuleva jahutusvedeliku temperatuuride vahe? 5-7“C 6. Miks kasutatakse jahutussüsteemis destilleeritud vett, miks ei kasutata seda igapäevaselt. Külmub ära, pole määrdeomadusi. Kasutatakse sest ei tekita katlakivi. sõiduki mootorites? 7. Selgitage, kuidas tarbib elektriliselt käitatav veepump mootori võimsust? Veepumba võismus on jahutusvedeliku temperatuurist sõltuv. Veepumba võimsus on
teenindusettevõtte töötajal. 38. Tõstukit ei ole lubatud modifitseerida ega ümber kohandada moel, mis mõjutab tõstuki ohutut kasutamist ja töötamist. 16. Tõstukite hooldustööd Sisepõlemismootoriga tõstukite puhul on vaja teostada järgmisi kontrollimis- ja hooldustöid: Iga päev Kontrollida õlinivood ja lisada õli vastavalt vajadusele Kontrollida jahutusvedeliku taset ja lisada radiaatorisse jahutusvedelikku vastavalt vajadusele Kontrollida, kas esineb jahutusvedeliku või õli lekkeid Kontrollida, kas helisignaal töötab Kontrollida jalg- ja seisupiduri töökorras olekut Kui tõstuki mistahes sõlm ei tööta korralikult, tuleb teatada sellest vahetule ülemusele. Kord nädalas Kontrollida ventilaatoririhma pingsust ja seisundit Kontrollida pidurivedeliku taset piduri peasilindris, vajadusel lisada pidurivedelikku
volitatud teenindusettevõtte töötajal. 38. Tõstukit ei ole lubatud modifitseerida ega ümber kohandada moel, mis mõjutab tõstuki ohutut kasutamist ja töötamist. 16. Tõstukite hooldustööd Sisepõlemismootoriga tõstukite puhul on vaja teostada järgmisi kontrollimis- ja hooldustöid: Iga päev Kontrollida õlinivood ja lisada õli vastavalt vajadusele Kontrollida jahutusvedeliku taset ja lisada radiaatorisse jahutusvedelikku vastavalt vajadusele Kontrollida, kas esineb jahutusvedeliku või õli lekkeid Kontrollida, kas helisignaal töötab Kontrollida jalg- ja seisupiduri töökorras olekut Kui tõstuki mistahes sõlm ei tööta korralikult, tuleb teatada sellest vahetule ülemusele. Kord nädalas 51 Kontrollida ventilaatoririhma pingsust ja seisundit
8) tungrauaga tõstmise kohad peavad asuma kerepinnast seespool vähemalt 10 mm; 9) klaasipuhasti võlli otsal peab olema kate, mille pindala on vähemalt 150 mm2 ja servade ümardusraadius on vähemalt 2,5 mm; 10) laternavõrud/raamid ei tohi ulatuda hajutiklaasist kaugemale kui 30 mm ja servade ümardusraadiused ei tohi olla väiksemad kui 2,5 mm. Seda nõuet peavad rahuldama ka peitlaternad; 11) radiaatorisse, õhu sisenemis ja väljumisava võre kahe kõrvutioleva detaili vahe ei tohi ületada 40 mm. Kui see vahe on 40 ja 25 mm vahel, peavad ümardusraadiused olema 1 mm või suuremad, kui vahe on väiksem kui 25 mm, peab ümardusraadius olema vähemalt 0,5 mm; 12) rattamutrid/poldid, rummud, rehvid ja ratta ilukapslid ei tohi ulatuda välja rõhtsa kere puutepinnaga piiratud alast
annaabi.ee 
