SOOJUSNÄHTUSED KASVUHOONES Andra Tooming Kasvuhoone • Kasvuhoonet kasutatakse erinevate taimede ja viljade kasvatamiseks. Sellepärast on kasvuhoonel läbipaistvad seinad ja katus, et taim saaks valgust ja saaks toimuda fotosüntees. Kust saab soojust? Et taim kasvada saaks on vaja ka soojust. Kasvuhoone soojendamiseks on palju mooduseid. Levinumad on: • Sooja veega • Elektri (radiaatoriga) • Päikese soojusega Millal neid mooduseid kasutatakse? • Sooja vee ja elektriga soojendatakse tavaliselt kui on külm, kuid peamiseks soojusallikaks on Päike. Eesti alal see ongi põhiline soojusallikas, sest kasvatatakse suvel. Kuidas soojendamine toimub? • Päikese kiired läbivad läbipaistva katuse, soojendavad kasvuhoone maapinna, mis omakorda soojendab õhku. Katus ja seinad ei lase soojal õhul lahkuda. Sellepärast isegi kui kasvuhoones puudub
AT112 Soojusnähtused kasvuhoones Kõige tihedam kasvuhoonet kasutatakse taimede ja erinevate viljade kasvatamiseks, selepärast kasvuhoonel on läbipaistev seinad ja lagi , siis taimed saavad valgust ja sellega saab nendel toi muda fotosüntees. Kust aga saab soojust ? Loodan et te juba teate et taimede kasvatamiseks on vaja ka soojust. Kasvuhoone soojendamiseks on üsna palju viisi ja neid on kõige levinum: Sooja veega Elektriga ehk radiaatoriga Ahjaga Päikese soojusega Kuna neid soojendamis viisi kasutatakse? Sooja veega, elektriga ja ahjaga tavaliselt soojendakse kasvuhoonet kuna on külm pea- miseks soojusallikaks on loomulikult päike. Eesti alal tavaliselt mi- dagi kasvatatakse ai- nult suvel. Kuidas toimub soojendamine? Päikese kiired läbivad läbipaistva katust ja soojendavad maad kasvuhoones. Siis maapind soojendab ka õhku.Katus ja seinad ei
Leida keskmine kiirus. Kiirus on asukoha muutus ajas. Kõige lihtsam keskmise kiirus arvutamise moodus on kogu läbitud teepikkus jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h ) Meil siis vk=2s/(t1+t2), algtingimustest 2t 1=t2, seega vk=2s/3 t1. Kuna s/t1 =v1, siis vk=2/3 v1 ehk vastavalt 26,7 km/h Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 °C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 °C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Q=mcT; m=V; V = Svt; seega Q= SvtcT Pall visati vertikaalselt üles ja ta kukkus maapinnale tagasi 8 s pärast. Leida algkiirus, millega pall üles visati ja suurima tõusu kõrgus.
Leida keskmine kiirus. Kiirus on asukoha muutus ajas. Kõige lihtsam keskmise kiirus arvutamise moodus on kogu läbitud teepikkus jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h ) Meil siis vk=2s/(t1+t2), algtingimustest 2t 1=t2, seega vk=2s/3 t1. Kuna s/t1 =v1, siis vk=2/3 v1 ehk vastavalt 26,7 km/h Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Q=mcΔT; m=ρV; V = Svt; seega Q= SvtρcΔT Pall visati vertikaalselt üles ja ta kukkus maapinnale tagasi 8 s pärast. Leida algkiirus, millega pall üles visati ja suurima tõusu kõrgus.
(rõhutekitamine saab alguse). Tavatingimistes töötav turbo toodab umbes 0,7 bar´i rõhku. Vahejahuti( Intercooler, IC) - Kompressioonil õhk kuumeneb. Juba sissetulev õhk on kuum, sest pärineb otse väljalaskest. Kuum sisselaskeõhk ei ole mootori võimsusele hea ning mida kuumem see on, seda suurem on detonatsiooni oht. Vahejahuti vähendab sisselaskeõhu temperatuuri, surudes seda läbi muunduri, ( sarnaneb väikese radiaatoriga), mis alandab osaliselt sisselaskeõhu laengu temperatuurist. Madalama temperatuuriga on kompressoril vaja tõsta vähem rõhku, et saada soovitud võimsust. Peale selle väheneb ka detonatsiooni oht. Kõik mis vähendab sisselaskeõhu temperatuuri on ülelaadimisega mootoris suureks eeliseks, et tõsta võimsust. Joonis 1. Võrreldes tavalise vabalthingava mootoriga, mis toodab sama koguse võimsust, tarbib turboülelaadimisega mootor vähem kütet
soojusliikumine. 8. Termodünaamika I seadus, valem, tähised. Keha siseenergiat saab muuta välise töö või kehale antud soojushulga arvel. U2-U1=A+Q U2-U1= U siseenergia muutumine (J) A välisjõudude töö (J) Q soojushulk (J) 9. Termodünaamika II seadus, näide. Soojus saab liikuda külmalt kehalt soojale ainult välisjõudude töö arvel. Näiteks külmkapi väline seade kompressor võtab kapilt soojust ja see eraldatakse radiaatoriga väliskeskkonda. 10. Mida kujutab endast soojusmasin, millega võrdub kasutegur; kasuteguri valem, tähised. Soojusmasinaks nimetatakse masinat, mis saab oma energia kütuse põlemiselt st kõik masinad, kus põletatakse kütust. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa soojusenergiast läheb tööks. nymaks = (T1-T2/T1) * 100 % T1 soojendi to Kelvinites (K) T2 jahuti to Kelvinites (K) nymaks kasuteguri % 11
Emaplaadi komponendid · Kiibistik Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeemekiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid -- mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Emaplaadi komponendid Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga
sest laagriteks kasutatavad pronkspuksid kuluvad läbi. Seega esimene võte valime kuullaagritega ventilaatorid. Elektroonikapoodides on valik piisav ja soovi korral saab eksootilisema eksemplari ka mõne kataloogi (ELFA, FARNELL jne) kaudu tellida. Tõsi, mugavuse (hetkel siis vaikuse) eest tuleb maksta ja mitte vähe. Teine võte on ventilaator lihtsalt ära jätta. Nimelt on videokaartidel ja emaplaatidel mõned kivid varustatud üsna madala (ehk siis väikese pindalaga) radiaatoriga. Raua kokkuhoiu kompenseerimiseks istutatakse sellise radikaniru otsa pisike lärmakas ventilaator. Asendame radiaatori vähe asjalikumaga ja ventilaatorit polegi enam vaja. Mikroskeemi korpuse ja radiaatori vahele tuleb lasta spetsiaalset soojusjuhtivust parandavat pastat (nagu see protsessori ventilaatorite komplektis mõnikord kaasas on) Protsessori ventilaatori ,,vagaseks tegemine" on hulga keerulisem. On teada, et mida vähem on ventilaatoril labasid, seda vähem müra ta põhjustab
hakkamast. Kiibistik (chipset) Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeemekiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid -- mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada, rööp, PS/2 jne)
hakkamast. Kiibistik (chipset) Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeeme–kiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid — mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi — põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisend–väljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada–, rööp–, PS/2 jne)
Kirvereegel- mida tihedam on aine, seda suurem soojusjuhtivustegur. Mida poorsem (palju õhku), seda väiksem. Soojusjuhtivuse ülesanne: 1) Seina paksus on 20 cm ja materjali soojusjuhtivus on 0,1 W/m K. Kui suur on soojuskao võimsus läbi 100 ruutmeetri kui temperatuuride vahe on 30 K ? Soojuse muutus Erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis tõstab antud aine ühe massiühiku temperatuuri ühe kraadi võrra : (valem vihikus) Ülesanne 2)Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruut- millimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Teisendused: pindala S= 6*10-4m 2, v=2*10-2 m/s, AT = 55 K, c = 4200 J/kg K (vee erisoojus), p(tihedus)=1000 kg / m3, t= 3600s Soojuse ülekande seos eri ainete juhtivusega (tajumine)
Keskosa on turbolaaduri tsentraalne osa, mis "majutab" laaduri laagreid. Seal on mitmed kanalid laagrite õlitamiseks ning mõned veetaskud vesijahutuse tarbeks. Vahejahuti ( Intercooler, IC) Kompressioonil õhk kuumeneb. Juba sissetulev õhk on kuum, sest pärineb otse väljalaskest. Kuum sisselaskeõhk ei ole mootori võimsusele hea ning mida kuumem see on, seda suurem on detonatsiooni oht. Vahejahuti vähendab sisselaskeõhu temperatuuri, surudes seda läbi muunduri, ( sarnaneb väikese radiaatoriga) mis alandab osaliselt sisselaskeõhu laengu temperatuurist. Madalama temperatuuriga on kompressoril vaja tõsta vähem rõhku, et saada soovitud võimsust. Peale selle väheneb ka detonatsiooni oht. Kõik mis vähendab sisselaskeõhu temperatuuri on ülelaadimisega mootoris suureks eeliseks! illustratsioon . Turbo hilinemine ( Turbo Lag) Turbolaaduris kasutatav kompressor on tsentrifugaalne. See vajab lisarõhu tekitamiseks
millised elektroodid on lülituses kokku ühendatud sama potensiaali all. Nii on katood gruppi dioodideks VD2, VD4 ja VD6, anood gruppi dioodideks VD1, VD3 ja VD5. Nimetatud dioodi gruppidel võib kasutada ühiseid radiaatoreid, kui dioodid on vastavalt konstrueeritud. Valmistataksegi kahte liiki dioode, ühtedel on anood korpuses, teistel katood korpuses. Kasutamisel tuleb rangelt kontrollida millise grupi dioodidega on tegemist. Kui seda mitte teha tekkitame radiaatoriga lühise. Tavaliselt on taolistes alaldites kaks radiaatorit, millest üks on negatiivse pinge all, teine positiivse pinge all. Sildlülituses kolmefaasilise alaldi väljundpinge on väikese pulsatsiooniga ja suure sagedusega. Paljudel juhtudel ei olegi vaja 6%-list pulsatsiooni siluda (näiteks alalisvoolu mootorite toiteks) ja kui tarbijast
41) alusel: Fcor = 2 m v ' sin . (2.42) Efekt on seda tugevam, mida suurem laiuskraad, ekvaatoril puudub aga üldse. Käsitletud ülesanded 1. Kui kõrge peaks olema hüdroelektrijaama tamm, et toodetava energiaga keema ajada 1% läbivoolavast veest, kui selle algtemperatuur on 10 °C? Energiakadudega keskkonda mitte arvestada. 2. Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 1,5 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 °C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 °C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? 3. Auto hakkab sõitma ning läbib esimese 100 m jääva kiirendusega a1, järgmise 100 m aga kiirendusega a2. Seejuures esimese 100 m teelõigu lõpul on kiirus 10 m/s ning teise lõpul 15 m/s. Kummal teeosal on kiirendus suurem. 4
41) alusel: Fcor = 2 m v ' sin . (2.42) Efekt on seda tugevam, mida suurem laiuskraad, ekvaatoril puudub aga üldse. Käsitletud ülesanded 1. Kui kõrge peaks olema hüdroelektrijaama tamm, et toodetava energiaga keema ajada 1% läbivoolavast veest, kui selle algtemperatuur on 10 °C? Energiakadudega keskkonda mitte arvestada. 2. Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 1,5 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 °C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 °C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? 3. Auto hakkab sõitma ning läbib esimese 100 m jääva kiirendusega a1, järgmise 100 m aga kiirendusega a2. Seejuures esimese 100 m teelõigu lõpul on kiirus 10 m/s ning teise lõpul 15 m/s. Kummal teeosal on kiirendus suurem. 4
..+100ppm/°C 100ppm/°C Omamüra Suur Väike Väga väike Traattakisti põhiosaks on keraamilisele alusele keritud takistustraadist mähis. Takistustraadina kasutatakse neis kas konstantaani või nikroomi. Traattakisti ehitus on kujutatud joonisel l .4. Väljast on traattakisti kaetud enamasti kuumuskindla emailiga. Toodetakse ka metallkesta paigutatud takisteid, mis paremaks jahutamiseks võivad olla varustatud radiaatoriga või sellele kinnitamise võimalusega. Wire resistor JOONIS 1.4. Kasutusala seisukohalt jagunevad traattakistid suurvõimsus- ja täppistakistiteks. Kuna traattakistite põhiosaks on traadist mähis, siis on ka tal alati mingi induktiivsus, mistõttu nende töösagedus on teistest takistitüüpidest madalam. Traattakistite üld- omadusi kirjeldatakse tabelis 1.5.
annaabi.ee 
