üldkehtivaid õigusnorme. Seadusi liigitatakse ka: 1) Põhiseaduslikeks seadusteks - on need seadused, mis on nimetatud põhiseaduse paragrahvis. Vastu võetakse Riigikogu koosseisu häälteenamusega. 2) Lihtseadusteks on need seadused, mis on võetud vastu põhiseaduse alusel, kui mida pole otseselt põhiseaduse paragrahvis. Vastu võetakse Riigikogu lihthääleenamusega. 3) Raamseadus on nt maksukorralduse seadus. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksned avaldatud seadused. Riigi Teatajas avaldatud seadused jõustuvad 10ndal päeval pärast avaldamist, kui aktis pole märgitud teist jõustumise kuupäeva. 2. Seadlus Seadlused on sarnased dekreediga, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Neil on spetsiifiline kehtejõud. Dekreetõiguse all mõistetakse seadlusandlusõigust täidesaatvavõimu käes
Direktiivi eesmärke on aidata kaasa "üleujutuste ja põudade mõju leevendamisele" ning aidata seeläbi tagada "piisavad kvaliteetse pinna- ja põhjavee varud, mida on vaja püsivaks, tasakaalustatud ja õiglaseks veekasutuseks". Vee raamdirektiiv hõlmab pinnavee taseme või vooluhulga ning põhjavee seisundi pidevat seiret. Raamdirektiivi ellurakendamine keskendub ühtse tegevusprogrammi koostamisele, mida nimetatakse veemajanduskavaks. (Arvamuse projekt ..., 2005). Raamseadus on kõige komplitseeritum eesmärkide, meetmete ja kohustuste kogum Euroopa Liidu veeseadusandluses Pinna- ja põhjaveed on põhimõtteliselt taastuvad loodusvarad. Eelkõige nõuab põhjavee hea seisundi tagamise ülesanne varakult meetmete võtmist ning kaitsemeetmete stabiilset ja pikaaegset planeerimist, sest selle moodustumine ja taastumine toimub loomuldasa teatava viivitusega (Euroopa Parlamendi ..., 2000).
ainete tootmise ja kasutamise vähendamise või lõpetamise tähtaegu ning reguleerib ainete kauplemist riikide vahel. MP ja selle hilisemate paranduste lõppeesmärk on osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate toodete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. KK-õiguse peamised allikad: Rahvusvaheline tasand (3): Rahvusvahelised kokkulepped, konvensioonid, EL õigus, rahvus- vaheliselt tunnustatud KK-õiguse põhimõtted. Siseriiklik tasand (3): PS, raamseadus, valdkondlikud seadused. KKÕ põhiprintsiibid (7): KK säilitamine: eesmärgiks on tagada loodusressursside säästlik kasutamine, looduse säilitamine on eelkõige seotud klassikalise LK ja peamiseks sihiks on kindlustada elu tagavate ökosüsteemide areng ning säilitamine, säilitada BM ja tagada liikide ja ökosüsteemide sääslik kasutamine.Loomastiku puhul tähendab see optimaalse arvukuse tagamist ja sel eesmärgil jahti ja
Loodusteaduslikud definitsioonid rõhutavad: KK kui keerukas ja mitmetahuline süsteem KK määrab ära ellujäämise Legaaldefinitsioonid: Sõltuvalt õigusakti eesmärgist On muutunud laiemaks, lisandunud uued valdkonnad Saastatud: kriteeriumiks negatiivne mõju keskkonnale. Säästev areng Keskkonnaõiguse peamised allikad: Rahvusvaheline tasand: Mitmepoolsed rahvusvahelised kokkulepped, konventsioonid. EL õigus Siseriiklik tasand: Põhiseadus Raamseadus Valdkondlikud seadused Tunnused: Pidevalt uuenev Erinevate tasandite regulutsioonid kattuvad Keskkonnaõigusele eriomased jooned: 13 Interdistsiplinaarsus: Õigusteadus õiguslik kontroll Loodusteadused faktide tõlgendamine Haavatav, sest tõestamine keerukas Avalik vs eraõigus: Algus eraõigusest, siis selge pööre avaliku õiguse poole.
rohkem Eesti omavalitsussüsteem. Riigikesksel mudelil on üks terviklik avaliku võimu sfäär. KOV-il teenuste ja tegevuste väga täpne reguleerimine kogu riigis seaduste ja normatiividega. Volikogul on ennekõike suunav roll valitsuse üle. Võimalik on administratiivne sekkumine ja kontroll. Sõltuv eelarve. Tasakaalustatud mudelil on avalik võim jaotunud keskvõimuks ja autonoomseks kohalikuks võimuks. Kohaliku elu korraldamiseks on raamseadus, korraldamise viisid määratakse ära kohalike seadustega. Kohalik võim lähtub rahva valitud volikogust. Võimalik ei ole administratiivne sekkumine ja kontroll. Iseseisev tulubaas. 73. Millised on tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tugevused ja nõrkused? Mis on dekontsenratsioon? Tsentraliseerimise plussid: rahvuslik ühtsus ühetaolisus võrdsus strateegiad/ majandus Detsentraliseerimise plussid: osalus vastutus legitiimsus
pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsiis, maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, kasvava metsa raieõiguse tasu ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasu. Keskkond ja õigus, EL keskkonnapoliitika KK-õiguse peamised allikad : Rahvusvaheline tasand- Mitmepoolsed rahvusvahelised kokkulepped, konventsioonid, EL õigus, Rahvusvaheliselt tunnustatud KK-õiguse põhimõtted. Siseriiklik tasand- PS, Raamseadus, Valdkondlikud seadused Tunnused: Pidevalt uuenev uued probleemid nõuavad paindlikke lahendusi, Erinevate tasandite regulatsioonid kattuvad. KKÕ eriomased jooned : Interdistsiplinaarsus: Õigusteadus õiguslik kontroll, Loodusteadused faktide tõlgendamine, Haavatav, sest tõestamine keerukas Avalik vs eraõigus: Algus eraõigusest, siis selge pööre avaliku õiguse poole, Praegu avalik- õiguslike vahendite vähesem kasutamine eraõiguslike arvel, Vastutus suunatud eelkõige kahju
Põhiseadus ja õigusaktid, mida liidu institutsioonid võtavad vastu liidule omistatud pädevust kasutades, on liikmesriikide õiguse suhtes ülimuslikud. • Kuna EL on juriidiline isik, sätestab põhiseaduse leping, et EL võtab kindlaksmääratud kuupäevaks vastu Euroopa inimõiguste konventsiooni. Liidu õigusaktid • Euroopa seadus on üldkohaldatav õigustloov akt. See on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. • Euroopa raamseadus on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. • Euroopa määrus on üldkohaldatav, muu kui õigustloov akt õigustloovate aktide ja põhiseaduse teatavate sätete rakendamiseks. See võib olla kas tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides või saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele
) Keskkonnalane tsiviilvastutus: (“+” Efektiivne vahend kahju kiireks ja adekvaatseks hüvitamiseks. “-” Paljudel juhtudel on keskkonnasaastusega tekitatud kahju oma olemuselt korvamatu; saastajal-kahjutekitajal puuduvad vahendid kahju hüvitamiseks.) Tsiviilvastutuse kindlustus: (“-” Muudab saastaja ükskõikseks). Keskkonnaõiguse probleemid Eestis: Paljud õigusaktid kehtestatud Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega. Puudub üldine keskkonnaalane raamseadus. Mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnakaitse printsiipide ebakohane inkorporeerimine Eesti õiguskorda. Adekvaatsete tsiviilvastutuse skeemide puudumine. Seadusandluse fragmenteeritus. Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis: Põhiseadus, seadused, valitsuse, määrused, ministri määrused, välislepingud. Loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult (§ 5). Igaühel on õigus tegeleda ettevõtlusega,
aastal 42,1%. Üldine maksu koormatus jagunes: 1) Maksud riigi heaks 78,5% kõikidest avalikest maksudest 2) Maksud maavalitsuse heaks 4,0% 3) Maksud linnavalitsuse heaks 9,4% 4) Maksud alevivalitsuse heaks 0,4% 5) Maksud vallavalitsuse heaks 7,7% 13.3 Maksukorralduse seadus Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi maksusüteemi hakati välja ehitama 1989.a lõpus (28.detsember) Eesti NSV poolt vastuvõetud Maksukorralduse seaduse alusel. See seadus oli nn raamseadus, mis määras, milliseid makse võis kehtestada. Vana, NSVL ajast maksusüsteem, ei saanud mitte mingil moel olla vastuvõetud turumajanduse poole püüdlevale riigile ning uue maksusüsteemi loomisega püütigi luua kõigile ettevõtetele võrdsed võimalused sõltumata nende omandivormist ja toodetava kauba liigist. Muudatused olid tingitud ka kiirest inflatsiooniprotsessist, mille tagajärjel tegelik eelarvesse laekuv maksutulu vähenes ning enam ei olnud kindlalt tagatud nendest tuludest
annaabi.ee 
