· Mõjutusi idast ja läänest · Mööbli materjal- puu, metall, elevandiluu, kivi · Pildid olid teostatud mosaiigi tehnikas · VOODID - Peatsi ja jalutsiga - Enamasti olid seinanisis (alkoovvooid) - Paraad voodid- baldahiinvoodid, raam toetus neljale sambale, sellele omakorda katus; kahelt või kolmelt poolt kardinaga ; materjal olened jukusest-keisrikel vooditel brokaadist ja siidist - TOOLID - X-kujuline jala partii, nikerdatud loomapead ja käpad - Raamkonstruktsiooniga, põranda lähedalt kindlustatud sidepuuga - Postjalgadel - Sirbikujuline - Suure mõjuvõimsad troonid · LAUAD - Kokku pandud plaadid X-kujulistel jalgadel - Lauaplaat- ümmargune, ruudu- või ristküliku kujuline - Materjal- kivi, puu - Söögilauad- suured ümara või poolümara plaadiga, kõrgetel jalgadel - Kirjutuslaud- kõrge, laua tagaserval asjade hoidmiseks riiul · KIRSTUD - Raamkonstruktsiooni ja paneelidega
ISTMED - Järid, pingid, kastid, käetugedega leentoolid - Materjal oli puu, pronks, kivi - Kerged, kasuati laua ja magamisasemena - Järid olid x jalgadega, 4 jalaga istmed LAUAD - Kokkupandavad, x jalgadega, plaat käis ära - Kasutati launalina KAPID - Kõrgeks venitatud kirstu kuju, - Uksepind maalitud või värvitud (piiblitseenid) - Suur, raske, sees riiulid - Sepisvitsdega varustatud, kaunistuse eest VOODI - Kõige enam kaunistatud - Plankudest ja raamkonstruktsiooniga - Laiad küljeplangud, peatsi ja jalutsi lauad - Voodi kohale kinnitati kardinad - Teinekord ratasdega voodid TOOLID MÖÖBEL UKSED MUSTRID RIIDED
- Jalgu 1, 2, 3, 4 ; vormilt sarnased nagu tooli- ja voodijalad MAHUTID - Kasutati korve, keraamilisi anumaid, puukaste, hiljem kirste. - Kirst- jalgadega tõstetud kast; poolümara, lameda või viilkatuse sarnane kaas, rikkalikult maalitud fasaad TOOLID - Kasutasid taburette ja järisid - Kerged, papüürusest punutud, pehme konstruktsiooniga, - Jalad immiteerisid härjasõrgi või lõvikäppasid, 3-4 jalga - Ristjalgadega kokkukäivad järid, hiljem seljatoega - Raamkonstruktsiooniga madalad toolid - Käetoed- veidi madalamast puuplangust kui seljatugi TOOLID VOODID KIRSTUD LAUAD MUSTRID
kiirusega töötavate masinate hulk. Turbiinidel on olemas automaatne võimsuse kontroll, mis peatab masinad väga tugeva tuule korral kahjustuste ärahoidmiseks.Kuigi otseajamiga masinate hulk kasvab, on enamusel siiski käigukastid.Lengerduse mehhanism pöörab masina tuule poole. Sensorid jälgivad tuule suunda ning torni ülemist osa keeratakse vastavalt tuulesuunale.Tornid on harilikult silindrikujulised, terasest ja helehalli värvi. Mõnel pool kasutatakse raamkonstruktsiooniga torne. Torni kõrgus on 25-80 meetrit.Kaubanduslikke turbiinide elektritootlikus on paarisajast kilovatist rohkem kuni 2,5 megavatini. Otsustav parameeter on rootori labapikkus " mida pikemad labad, seda suurem tegevusala ja toodetava energia kogus. Paigaldatavate masinate keskmine jõudlus on hetkel 1,3-1,85 MW. Müügil on ka suuremaid masinaid, mis on üsna populaarsed, kuna need toodavad elektrit väiksemate kuludega. Turbiinitüüpe on palju, nende seas leidub nii innovatiivseid kui
nikerdustega. Ruumide ukse- ja aknaavad olid kivist tahutud raamistuses ustele oli sageli kujundatud teravakaareline paariastmeline portaal. Tinaraamistuses aknaklaasi hakati kasutama 1400 aasta paiku. Enne seda kasutati kas loomapõit või pärgamenti. Enamik gooti ajast säilinud esemeid on pärit kirikuist. Võrreldes arhitektuuriga oli mööbli muutumine gootika jooksul aeglasem, veel XIII saj esemeteski on tunda tugevat romaani stiili mõju. Raamkonstruktsiooniga mööbel muutub valdavaks eriti pärast 1320 aastat, kui võeti taas kasutusele saag. Seetõttu muutus mööbel ka olulisemalt kergemaks. Alles hilisgooti ajajärgul võeti Itaalias kasutusele tisleripink, mille abil sai materjali paremini töödelda. Materjalideks olid Põhja- ja Lääne- Euroopas põhiliselt tamme-, pähkli-, kuuse- ja männipuit. Lõuna- Euroopas seevastu domineerisid pehmed puuliigid, kasutati pähkli-. sidruni- ,küpressi- ,õuna- ja pirnipuitu. Põhja- ja Lääne-Euroopa
kiirusega töötavate masinate hulk. Turbiinidel on olemas automaatne võimsuse kontroll, mis peatab masinad väga tugeva tuule korral kahjustuste ärahoidmiseks. Kuigi otseajamiga masinate hulk kasvab, on enamusel siiski käigukastid. Lengerduse mehhanism pöörab masina tuule poole. Sensorid jälgivad tuule suunda ning torni ülemist osa keeratakse vastavalt tuulesuunale. Tornid on harilikult silindrikujulised, terasest ja helehalli värvi. Mõnel pool kasutatakse raamkonstruktsiooniga torne. Torni kõrgus on 25-80 meetrit. Kaubanduslikke turbiinide elektritootlikus on paarisajast kilovatist rohkem kuni 2,5 megavatini. Otsustav parameeter on rootori labapikkus " mida pikemad labad, seda suurem tegevusala ja toodetava energia kogus. Paigaldatavate masinate keskmine jõudlus on hetkel 1,3-1,85 MW. Müügil on ka suuremaid masinaid, mis on üsna populaarsed, kuna need toodavad elektrit väiksemate kuludega.
Kõrvu sammaskirstudega läksid riidevara hoidmisel mõneks ajaks moodi neile laadilt lähedased kohvrid. Tavaliselt olid värvitud punkakaks või pruunikaks või kaunistatud mimevärvilise lillkirjaga. 19.saj teisel poolel oli kõtge tavalisem magasmisase juba voodi. Sajandi lõpus tulid ka pikemad voodid, paiguti hakati tegema ka lahtitõmmatavaid kahe poolega ehk kuue jalaga voodeid. Imikute magamisasemena tuli jalashäll. Kõige tavalisemaks istmeks sai kiiresti juba varem tuntud raamkonstruktsiooniga tool. Hiiumaal ja Põhja-Eesti neemedel ilmusid söögilaua taha endise seinapingi asemele seljatoega pingid (puust sohvad), tegema hakati ka kiiktoole. Söögilaua puhul hakati valmistama laudu, mille jalad olid tapitud lauaplaadi alla kinnitatud põõnadesse. Saaremaal kasutati ka kapplaudu. 19.saj lõpuks said kogu maal üldkasutatavaks nelja püstjalaga ühendatava raami peale kinnitatud lauaplaadiga ja tavaliselt sahtliga lauad. Oluliselt rikastusid taluelamus ka kappide poolest
karp. Neid nim. põhilisteks konstruktsiooni elementideks. Prussik võib olla valmistatud ühest puidutükist aga samuti liimitud mitmest osast või vineerist. Prussikud ühendatakse tappliitega. Valmistamise tehnoloogiline protsess algab laua tükeldamisega toorikuteks, millel on töötlemisvaru. Märgitakse meeterlindi, sablooni või abivahendiga. Lõigatakse lahti. Hööveldatakse mõõtu, lõigatakse tapid, siis valts, liimitakse kokku jne. Aknaraam võib olla väga keeruline. Raamkonstruktsiooniga uks on veelgi keerulisem ja koosneb raamiks seotud prussidest ja kilp-tahvlist. Kapp koosneb paljudest põhielementidest: raamid, kilbid, karbid. Uute toodete töösse rakendamine või toodetavasse esemesse konstruktsioonimuutuste sisseviimine ja uute töötlemismeetodite juurutamine nõuavad vastavat tootmise ettevalmistust. Tinglikult ettevalmistustöö jaotatakse konstruktori-, tehnoloogiliseks ja organisatsioonilis-tehniliseks ettevalmistuseks.
sepist mööbli kaunistamiseks. Levinumaid mööbliesemeid oli kirst (puust, raudvitstega või ka rauast väärisesemete hoidmiseks), kapp, kummut. Istemööbliks madalad pingid, mis paiknesid seinte ääres. Toolidel oli kõrge sirge seljatugi ( seljatoe kõrgus rõhutas omaniku staatust), tooli juurde kuuulus ka jalatugi. Lauad olid tõenäoliselt väga lihtsad, koosnedes klapitavatest pukkidest ja nende peale pandud kokkulöödud lauaplaadist. Kirikute altarilauad olid kivist. Voodid olid raamkonstruktsiooniga, perioodi lõpus juba baldahhiinvoodid. Mööbli pehmendamiseks kasutati arvukalt patju. Mööbli materjaliks oli enamasti kuusk ja tamm. GOOTI STIIL Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 15 Gooti stiili tekkimine 12. sajandi II poolel oli otseselt seotud sel ajal Euroopa majanduses ja ühiskondlikus mõtteviisis toimunud muudatustega. Stiil väljendus eelkõige arhitektuuris ning
annaabi.ee 
