Kunst pole lihtsalt see mida sa vaatad, mingi vorm. Kunst on midagi rohkemat, mingi kiiksuga, mingi liialdusega, ikka sügavalt tunnetuslik, kus väljendatakse mida tavakeeles väljendada ei saa. Kuna minu meelest kunst on sügavalt tunnetuslik, siis on päris keeruline seda temaatikat kuskile raamidesse panna ja täpselt defineerida selle füüsilist olemust. Tänapäevane inimkond kannatab tugevalt standardiseerimishulluse käes. Kunsti pole vaja otseselt raamistada. Lihtsalt vaatle ja siis tunneta. Nagu juba eespool mainisin on kunsti eesmärk on anda olemasolevale, mida visuaalsel vaatlusel koged lisandväärtust. Puu võib olla lihtsalt puu oma lehtede ja okstega keset tormituult aga samas kui vaadelda kuidas tuul liigutab oksi elegantselt ning lehed seal samas graatsiliselt kaasa mänglevad ja näitavad mitmekülgset värvidemängu lehtede erinevatelt pooltelt, siis sellest võib saada nii tugeva visuaalse impulsi läbi mille inimene inspireerub ja
See, mis seal pimeduses oli, see jäi sinna pimedusse … Kus see (ruum) on, seda ma täpselt tean, aga ma ei hooli sellest või ma ei saa hoolida sellest, mis võimalusi on seda kasti täita. Mulle ei tee mingit raskust ette kujutada, et seal on rehepeksumasin ja hobused sõidavad sealsamas. Ma kujutan ette, et see nii võiks olla. Aga mul ei tule pähe küsida enda käest, kas seda hobust saab sinna lavale tuua.“ (5) Põhiliseks teemaks Madis Kõivu dramaturgias on kirgede ning neid raamistada ja ohjeldada püüdva vaimu vastandamine (4). Tema näidendeid on iseloomustatud kui “erinevate tunnetustasandite, isikliku ja universaalse, aistilise ja abstraktse, loogilise ja unenäolise märkimisväärset integreeritust“. Kõivu näidendid on paljuski autobiograafilised, kuid ta ei keskendu niivõrd lokaalsetele teemadele kui üldintellektuaalsetele ja inimlikele, tehes seda viisil, mis on tugevalt avardanud eesti näitekirjandust
triumfikaar, võidukaar teedele ja väljakutele püstitatud ühe või kolme läbikäiguga auvärav, kummaltki poolelt rikkalikulr reljeefidega kaunistatud; atikal oli tavaliselt kujutatud austatav isik koos hoburakendiga, austamise põhjus oli raidkirjas ära märgitud tropaion trofeerelvadega ehitud post, millega tähistati võitu või otsustava lahingu paika tsistern veemahuti tugurium puitbarakk linnas tumulus mullast kuhjatud künkaga tähistatud matmispaik, mida võis raamistada kiviümbris; peamiselt etruskitel valetudinarium haigla (hospidal) Rooma castrumis vallum Rooma sõjalaagri palissaad, tavaliselt pinnasest kuhjatud vall, mõnikord tugevdatud ka kivimüüri või puittaraga, selle ees fossa (vallikraav) valva regia peauks (nn. koduuks) scaenae frons' is, mida kasutas peanäitleja velarium purjeriidest katus vantidel Rooma teatris venationes loomade ajujaht, amfiteatris pakutav lõbustus versurae lavaehitise külgtiivad Rooma teatris
valmis selle spetsiifilisi aspekte vajadusel ümber kujundama. Ettevõtlik strateegia kaldub otsima turunisse, mis oleksid kaitstud otsese konkurentsi eest. Kognitiivne (tundlik) koolkond strateegia kujunemine on tundlik protsess, mis leiab aset juhi mõistuses. Strateegia protsessi raames avatakse nad kontseptsioonide, kaartide, skeemide ja raamistike vormis. Teisiti väljendudes, nähtud maailma saab kujutada, raamistada ja konstrueerida. Strateegiaid on raske ellu viia ja kui nad ei ole enam elujõulised, on neid raske muuta. 2 Õppimise koolkond strateegia loomine võtab eelkõige järjepideva õppimisprotsessi vormi, mille käigus piir strateegia formuleerimise ja elluviimise vahel muutub eristamatuks. Eestvedamise rolliks ei ole mitte strateegiate väljatöötamine ja alluvateni viimine, vaid
Piirangud näitavad struktuuri. Känkimine (148 732 619) annab sanga, et suurtesse numbritesse sisse minna. Struktuur aitab luua argumente. Metafoor semantiline konstruktsioon, mis kannab ühe mõiste omadused teisele üle ( metanüümina, allegooria, isiksustamine, võrdlus, kujund, analoogia). Uute mõistete loomise mehhanism. Metafoor kui lingvistiline anomaalia motiveerib süvenema. Metafoori abil võime praimida ja raamistada. Metafoor lihtsustab mõistmist (seoste loomine on lihtsam kui uue mõiste omandamine). 01.06.2014 Tartu Eveli Kiis
Jne. ● Suhtlus-, turustus- ja müügikanalid - Vastab küsimusele milliste kanalite kaudu jõutakse ettevõttega uute klientideni. Selle punkti määratlemine vähendab riski tulemusteta reklaamida. Turundust tehes on kanalite valik kõige olulisem aspekt, sest vaja on jõuda kindla sihtgrupini. ● Kliendisegmendid - Määratleb peamise klientide sihtrühma ja üldise kliendibaasi kellele ettevõte oma toodet või teenust pakub. Oluline on peamine sihtrühm raamistada võimalikult täpselt, sest mitme teise ärimudeli segmendi edukus sõltub sihtrühma tundmisest. Lisaks tasub selles punktis mõelda kliendisuhete loomisele ning sellele kuidas neid hoida, Arvustused, Püsikliendi programmid, infokirjad, suhtlusvõrgustikud. Kas kliendigruppidel on erinevad ootused suhete loomisele ja säilitamisele? ● Tuluvood - Milliste allikate kaudu ja mis vormis ettevõte tulu teenib. Tehingutest
fotograafe alates 1930ndatest aastatest. Paljuski on tema loodud fotograafiline stiil saanud omakorda mõjutusi kubismist seda iseloomustab hästi pildiline geomeetria. Samas on tema fotodes täheldatav ka teatud sürrealistlik sümbolism, mis väljendub vihjetes millised füüsikalised jõud on igapäevaelu aluseks. Väikesed ootamatud momendid ja impulsiivsed liigutused on muundatud üldisemateks tähelepanekuteks. Cartier-Bressonil õnnestus raamistada näiliselt kerged spontaansed momendid, kuid jätta nendest kõrgekunstiline ning amatöörikauge mulje. Erich Solomon--saksa fotogaaf.. tuntud täna oma piltidele juristidest ja diplomaatidest. Ta kasutas inovatiivseid meetoteid et neid pilte saavutada. Pildistas tähtsaid inimesi kontrollimatutel momentidel. "Ajastu kuulsaid inimesi kontrollimata silmapilkudel". Pildiajakirjandus- loob pilte et öelda uudislugu.1880-1897 aja sai võimalikust piltideg ailustreerida uudiseid. Töö peab olema
Organisatsioon paindlik, reageerib ruttu juhi juhtnööridele Otsitakse turunisse, välditakse konkurentsi. Kognitiivne koolkond Strateegia formeerimine kui vaimne, tunnetuslik protsess. Uurib strateegia mõistuses toimuvat. Uuritakse erinevate tegurite mõju otsuste langetamisele. Kognitiivse koolkonna lähtepositsioonid Strateegia formeerumine tunnetuslik, toimub strateegi mõistuses Strateegiad kui perspektiivid kontseptsioonid, kaardid, skeemid jne Maailma saab kujutada, raamistada, konstrueerida Strateegiaid on esialgu raske ellu viia. Kui nad pole elujõulised, on neid raske muuta Õppimise koolkond Strateegia on õppimise tulemus ja see kujuneb välja, kui inimesed õpivad tundma oma organisatsiooni ja selle võimekust. Kõik organisatsiooni liikmed saavad anda oma panuse strateegia kujundamise protsessi. Õppimise koolkonna seisukohad Strateegia loomine on õppimisprotsess piir selle formuleerimise ja elluviimise vahel ei ole eristatav.
-Peaaegu kõik peamised otsused EL üldise suuna ja poliitikaprioriteetide osas tehakse Euroopa Ülemkogus-is – foorumis, kus on esindatud kõige kõrgemad rahvuste esindajad. -Komisjon ja EP, kaks peamist rahvusteülest poliitilist rivaali Euroopa Ülemkogule ja EN-le, on piiratud oma otsustetegemise võimekuses ning nad ei suuda kehtestada poliitikaid, millega liikmesriigid pole nõus. EL rahvusteüleste iseloomujoonte seas on järgmised: -Komisjon teeb palju, et raamistada EL poliitiline päevakord. -EN-s on nüüdseks kvalifitseeritud häälteenamus levinud. -EP mõjuvõim EL otsustetegemisele on arvestatav. Seda võimekust on aastatega suurendatud läbi lepingute. -EL rahvusülesuse jaoks on otsustetegemise tulemuste mõju ja staatus ülitähtsad, sest EL-i ei saa pidada rahvusüleseks, kui tema otsustel pole siduvat jõudu. EL õigus on ülimuslikum rahvusliku õigusega võrreldes, kui need kaks peaksid sattuma konflikti. TEINE OSA
nimetatakse teemaintervjuuks (Flick 2006: 155161). Lisaks avatud intervjuu sarnaselt 37 hilisemale andmete struktureerimisele on eelnevalt koostatud ka 11 küsimusega piloot- uuring (vt lisa 3, lk 87), mida testiti esimese vastaja peal. See oli vajalik nägemaks, kas vabatahtlik intervjueeritav on ka tegelikult koostööaldis ja püsib kergesti teemas või tuleb teda mõjusalt raamistada. Ühtlasi muutusid intervjuude vastused niiviisi kergemini võrreldavateks ning selgus, millise küsimuse kohta peaks olema vastajal arvamus ja mida pole mõtet küsida. Samas säilitati avatud intervjuule iseloomulik võimalus lisa- ja täpsustavate küsimuste esitamiseks. Sarnaselt koostati ka lühiintervjuude küsimustik Pärnu linnakodanikele (vt lisa 4, lk 88). Kui käesolevas alapeatükis selgitati peamiselt Pärnu kuurordi omadusi, siis järgmises
annaabi.ee 
