Robert Schumann 1810-1856 Sündis Zwickaus. Isa, kes oli tuntud kirjanik ja raamatukaupmees soodustas igati poja muusikalisi ja kirjanduslikke pürgimisi. Lõpetanud gümnaariumi asus noormees ema tungival soovil 1828, aastal Leipzigi ülikooli õigusteaduskonda (isa suri paar aastat tagasi). Õppis vaheaegadega 1830nda aastani. Need olid vastumeelsed ja huvidele vastandlikud. Rahulolematust leevenddas klaver. Harjutas ennast unustavalt (max 8-10 h). Läks Wieck'i juurrde. Neue Zeitschrift für Musik oli Schumanni ja sõpradega välja antud ajakiri (väga populaarne)
a. Saksamaal Zwickaus ja suri 29.juulil 1856. a. Endenichis Bonni lähistel. 2. Kümne aastaselt astus Schumann Zwickau Gümnaasiumisse. 1828.a. astus ta Leipzigi ülikooli õigusteadusosakonda. Ülikoolis tutvus ta Friedrich Wieckiga, kelle juures hakkas harjutama klaverit. Schumanni õpingud jätkusid Heidelbergi ülikoolis. Schumanni üks suurimaid mõjutajaid oli tema isa August Schumann, kes julgustas tema muusikalisi ja kirjanduslikke õpinguid. Kuna Schumanni isa oli raamatukaupmees, kirjastaja ja novelist, sai ta kirjandusteostega tuttavaks juba väga noores eas ning seepärast on teda ka kirjandus paljuski mõjutanud. Kirjandus abistas edaspidi alati ta muusikalist fantaasiat ja rida muusikapalu sündiski kirjandusteostest saadud inspiratsioonil. Samuti innustas Schumanni klaveriõpinguid kuulus viiulimängja Nicolo Paganini. Ta tahtis mängida klaverit sama hästi kui Paganini mängis viiulit. 3
HERMANN HESSE Elulugu Sündis 1877.a Calwi linnas Württembergis Saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane, isapoolne vanaisa oli lõpetanud TÜ. Kodus sai religioosse kasvatuse(vanemad olid pietistid), see põhjustas Hesses hingelist segadust. Kodust sai kaasa huvi idamaade vastu, tegeles idamaise filosoofiaga. Koolis ei õppinud kaua, õppis omal käel, kasutades vanaisa raamatukogu ja oma ameti eeliseid. Ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatukaupmees ja arhivaar Baselis. Saavutas 1.teosega majandusliku sõltumatuse, elas Sveitsis Bodensee ääres, hiljem Montagnolas. 1911.a. reis Indiasse. Abielu oli õnnetu. Avaldas sõjavastase artikli, mis tõi kaasa kriitikatulva- ta kuulutati isamaareeturiks. 1916 suri isa, poeg haige ja naine vaimuhaiglasse. ...see kõik viis Hesse sügavasse kriisi, mõjutas tema loomingut. Pinnale aitas tõsta psühhoanalüüs. 1946 Nobeli kirjanduspreemia. 1962 suri leukeemiasse. Teosed:
ühte tema õunapuusse voolitud mõtetest. Ehk oli ka siin Sinise Kapteni käsi mängus iga kehastatud tegelase juures noppis ta välja mõtteid seni, kuni lõpuks teekonna sihini jõudes oleks Sandmanil alles ainult see üksainus õige mõte, mida lukuaugus keerates saaks ta väikese tüdruku palavikulisse mõttemaailma jõuda. Tegelased olid enamasti vanemad mehed, kes tegelesid kaubanduse või põllumajandusega. Kõige rohkem meeldis mulle tegelastest raamatukaupmees Siin On Seal, kes vesipiibutossusest vihmapilvest väetist saaduna kasvatas põllul raamatuid. 3) Terve romaan oli ebatavaline ja üleloomulik. See, kuidas maailm Sandmani ümber muutus, oli muidugi tema enda mõtete teha. Kõige parem näide on selle kohta ehk see, kui Sandman jõudis võõrastemajja ,,Artur Sandman". Ta oli vihane maja arhitektuuri pärast seniks, kuni ta oma mõtted korda sai ning majast pääses. Eelnevalt muutis maja pidevalt oma kuju ja seadis
F.Dostojevski: insener; vaene ametnik, mängusõltuvus; pühendus aint krijandusele; inimene loomupoolest hea aga ühiskond muudab teda; kristlane; (Kur&Kar, idi,) J.W von Geothe: loodusteadlane ja kirjanik; 1) tormi ja tungi periood (prometheus- draama, metshaldjas- ballaad) 2) itaalia p (luuletsükkel rooma eleegiad, trag egmont) 3)hilisem p (faust, wilhem meistri õppeaastad, rännuaastad). H.Hesse: isa misjonär ja baltisakslane; raamatukaupmees; arhivaar; nobeli preemia (peeter camenzind; stepihunt; demian.ühe nooruse lugu). E.Hemingway: ajakirjanik; I ms raskelt haavata; rändas palju; loomingut iseloomustab ajakirjanikku stiil ja jäämäe printsiip; (ja päike tõuseb; eedeni aed; kellel on ja kellel pole). Albert Camus: ajakirjanik; õnnetu lapsepõlv, aafriklane; nobeli kirjandusauhind; (võõras, katk, )
liiga suured söögiportsjonid. Selline ebaõiglus motiveerib aga Oliveri põgenema. Pärast seitset päeva kõndimist jõuab Oliver Londonisse. Seal kohtab ta poissi (Kaval Vigurvänt), kes juhatab ta kohta, kus ta saaks peavarju. Nii satub ta Fagini ja vargapoiste kampa. Alguses teeb ta majas väiksemaid töid, hiljem saab ta minna koos Vigurvända ja Charley'ga tänavale. Viimastel on kavas varastada raamatupoe ees raamatusse süvenenud mehe taskurätt. Seda aga näeb raamatukaupmees, mille peale Oliver pistab jooksu (läks närvi). Mees raamatuga, mister Brownlow aga osutab Oliverile kui vargale ning Oliver satub kohtu ette. Seal aga tuleb välja Oliveri tegelik süütus. Kuna aga Oliveri tervislik seisund on väga halb, võtab mister Brownlow ta enda juurde. Oliveri haiguse ajal märkab ta seinal ilusa naise pilti ning mister Brownlow märkab Oliveri ning pildil oleva naise vahel suurt sarnasust. Oliverist saab mister Brownlowle
botaanikaprofessor Jaan Port. Assamalla vallakoolis tegutses koorilauluentusiast Johan Elken. 1870-ndatel aastatel rajati kihelkonna koolmeistrite meeskoor, kes käis ka teisel üldlaulupeol 1879. a Asutati segakoor, 1880. a pandi alus raamatukogule, 1882. a lavastas Jakob Liiv esimese näidendi. Tema algatusel kujunes välja kirjanduslik grupeering, parnass, kuhu eri aegadel on kuulunud Väike-Maarja esimene fotograaf ja raamatukaupmees Peeter Jakobson, koolmeister ja vallakirjutaja Kaarel Krimm, Mihkel Kampmaa, Jakob Tamm ja Otto Münther. Sajandi viimasel kümnendil algas seltside asutamine: 1896. a põllumeeste selts, puhkpilliorkester, tuletõrjeselts; põllumeeste seltsi rüpest võrsusid kindlustusselts, hoiu-laenu ühisus, kaubatarvitajate ühisus, masinaühisused. 1912. a ehitas VMPMS ühistöö, annetuste ja laenudega endale seltsimaja. Laenud tasuti 7 aasta jooksul põhiliselt pidude pääsmete rahast. 1922
Tema vanemad ja ka vanaisa kuulusid vähetuntud sandeman'i usulahku. Perekonnas ja tuttavate ringis valitsenud põhimõtted avaldasid kahtlemata suurt mõju ka noorele Michaelile. Ta jäi elu lõpuni selle vähetuntud sekti liikmeks ja mitte üksnes nimepidi, vaid oli ka vanemaks ja jutlustajaks. 3 Noor jooksupoiss tegi oma töö korralikult ära ja sellepärast oli raamatukaupmees nõus paari aasta pärast võtma teda ilma tasuta raamatuköitmis- ja kaupluse õpilaseks. Sealgi oldi temaga väga rahul ja ta edenes oma töös kiiresti. Raamatute maailmas tulidki esile Faraday vaimsed huvid. Ta leidis sealt keemia ja elektri kohta käivaid raamatuid ning tutvus vabal ajal nende sisuga, samuti luges ilukirjandust. Tema teadmishimu ei rahuldunud ainult lugemisega; oma katsete abil tahtis ta ka veenduda, kas raamatuis toodud andmed on õiged
talu, sest sellega on ta mehelesaamine kindlustatud pärandus eksmatrikuleerimine tuim rahvas koosolekud kiviloopimine, aknalõhkumine, barrikaadid poolteist aastat vangistust kihutuskõned olid vaid petteks, eesmärk oli rahvas ärksamaks muuta. Silmahimu Laadakaupmees Taaniel Kiindok kampsunimüüja Susanna Tihane saabub talv, Susanna peab linna tulema tal pole Taanieli jaoks aega Taanielile räägitakse Susanna kohta lugusid, mida ta uskuda ei taha Susannal on uus peigmees raamatukaupmees Rähn Taaniel saab vihaseks ja hakkab Susanna maja piirama ning ähvardab Rähni toimub maskiball, Rähn ootab Susannat, kuid Taaniel röövib naise enne ballile jõudmist Rähn läheb Taanieli ukse taha ja viib Susanna koju tagasi Taaniel tungib Rähnile kallale ja seejärel annab end ise politseile üles Taaniel saab kolmeaastase vanglakaristuse ja terve selle aja jooksul saadab ta Susannale kirju. Teod pahupidi Tegelased: Ants Paosk, Lui Ränneld, Aadam Ilves, pastor, noor pastoriproua
mitmekülgsete teadmistega mees, kelle haritusest ja sallivusest Hessegi osa sai. Hiljem on Hesse kirjutanud, et idamaise fiolosoofiaga tegelemine on tema jaoks justkui koju naasemine. Koolis ei õppinud Hesse kaua, kuna ta ei suutnud kohaneda koolide liigse autoritaarsusega. Ta põgenes sealt ja jätkas enese harimist omal käel, kasutas vanaisa rikkalikku raamatukogu ja oma ameti eeliseid ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatukaupmees ja arhivaar Baselis. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslik sõltumatus lubas Hessel jääda vabakutselikseks kirjanikuks ning suurema osa oma elust veetis ta üpris eraklikult Sveitsis Bodenesee ääres ja hiljem Montagnolas. 1911. aastal sooritatud India reis ei andnud Hessele loodetud hingelist rahu, ehkki avardas tema maailma. Hesse kujunemises olid olulised Esimese maailmasõja aastad, sellesse aega jäi mitu kriisi.
Kauplemine avas võimalusi aktiivsetele katsetajatele, tuues kaasa uue kaubamoraali ja suurendades külaühiskonnas sotsiaalseid pingeid maakaupmeeste-ülesostjate rikastumise tõttu. Raharendile üleminek muutis järjest tähtsamaks ka raha, tuli kokku hoida palgalise tööjõu osas ning kasutada kõiki muidki raha hankimiseks ja saaduste müügiks avanevaid võimalusi (linakasvatuse tõus). H. Laakmann Tartus tegutsenud saksa päritolu trükkal, kirjastaja ja raamatukaupmees. Aastal 1840 asutas Laakmann trükikoja ning sinna juurde ka raamatukaupluse ja kirjastuse. Ta oli eestikeelsete ilmalike teoste, selleaegse paremiku (Kreutzwald) ja baltisaksa väljannete (,,Das Inland") peamiseks väljaandjaks. Ettevõttele hangiti esimene kiirpress Eestis ning osteti litograafiatöökoda. Laakmann oli esimene kirjastaja Eestis, kes hakkas autoreid honoreerima. Pseudomütoloogia Taanduva rahvausundi ja maagilise mõtteviisi kõrval oli 1840.-50.
oma õe Dorothyga. Propageeris lihtsat ja mõõdukat eluviisi. Vähehaaval muutub ta jäigaks ja tõsiseks konservatiiviks. Hakkab tegelema ka kirjandusega. Otsustavaks saab kohtumine Colebridge'iga. Kuna huvi kirjutamise vastu oli olemas, tekkis huvi anda koos välja üks teos ja nii sündiski ,,Lüürilised Ballaadid. Selle andis välja trükkal John Cottle kes andis välja ka mitmete teiste tundmatute autorite teostega. Ta oli Colebridge'i patroon ja raamatukaupmees. See kogu koosnes Wordsworth'i valitud luuletustele ja lisaks ka Colebridge'i pikematest teostest ainsana terviklikult valmis saanud ,,Lugu vanast meremehest". Raamatule tegi kahju Wordsworth'i luuletused, sest publikule see rõhutatud talupojatemaatika ei meeldinud siis ega ka hiljem. Siit kasvasid välja Wordsworth'i teoreetilised vaated. Oma manifestis kirjutas Wordsworth peamiselt oma luuletustest. Siit algaski nende mõlema karjäär
süsteem (trükikoja asutamiseks tuli hankida litsents), et hoida trükkimist kontrolli all. Kardeti protestantismi levikut. Loata trükkimise või keelatud raamatute levitamise eest võis ilma jääda kodumaast, käest või elust. 17. sajand tõi murrangu. 30-aastase sõja puhkedes ilmusid Londoni tänavatele courantosed, mida trükiti Amsterdamis ja mis andsid inglisekeelse ülevaate sõjasündmustest. Need osutusid headeks kaubaartikliteks, nii et nende levitaja, raamatukaupmees Butter otsustas ise hakata samasuguseid kirjastama (1621), röövides sõnumeid Hollandi analoogsetest väljaannetest. Kohaliku elu sündmusi hakkasid kajastama diurnalid (1628). Pidevate tülide tõttu kuninga ja parlamendi vahel polnud kumbki pool piisavalt tugev, et kriitika vastu jõudu kasutada. Mõlemad pooled taotlesid avalikku tuge ja püüdsid tärkavat ajakirjandust enda huvides ära kasutada. Et avalikustada oma seisukohti sõnasõjas
pisarad maad, mis peab tagama tulevastele põlvedele igapäevase leiva. Sel viisil tundub mainitud linnake olevat suure eesmärgi sümboliks. Kuid linnake on meie epohhi jaoks muuski mõttes õpetlik. Enam kui 100. aastat tagasi muutus see märkamatu pesake selliste sündmuste areeniks, mis jäädvustasid ta Saksa ajaloo annaalidesse. Meie isamaa raskeima alanduse aastal langes kangelassurma läbi võitluses oma palavalt armastatud õnnetu kodumaa eest nürnberglane Johann Palm, elukutselt raamatukaupmees, kirglik "natsionalist" ja prantslaste vaenlane. Kindlalt keeldus ta välja andmast oma kaasvõitlejaid, kes vaenlase silmis pidid kandma peamist vastutust. Täiesti nagu Leo Schlacheter! Ka tema kohta tegid valitsuse agendid ettekandeid Prantsuse võimudele. Augsburgi politseidirektor omandas selle reetmisega kurva kuulsuse ja lõi sel viisil eeskuju kaasaegsetele saksa võimudele, kes tegutsevad hr. Zeveringi kaitse all. 4
annaabi.ee 
