5)valitseb plaanimajandus 13. Milline oli marksistide loosung? Selgita selle mõtet. Kes oli loosungi autor? ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" loosungi autoriks oli Karl Marx ning see tähendab 14. Mida leiutasid A. Volta, M. Faraday, Th. A. Edison, W.Röntgen, S. Morse, G. Bell, R.Diesel, C.Benz, J. Watt, R.Fulton, G.Stephenson. · A.Volta patarei · M.Faraday elektrigeneraator, elektrimootor · Th.A.Edison elektrilambi leiutamine · W.Röntgen röntgenitoru leiutamine · S.Morse elektrilise telegraafi leiutamine · G.Bell telefoni leiutamine · R.Diesel diiselmootori leiutamine · C.Benz bensiinimootori leiutamine · J.Watt aurumasina leiutamine · R.Fulton auriku leiutamine · G.Stephenson auruveduri leiutamine Milline neist leiutistest muutis sinu arvates kõige rohkem: a) inimeste igapäevaelu elekter, sest inimestel oli nüüd rohkem võimalusi, sai paremini õhtuti lugeda,
Ajalugu 8 kl. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masinatootmise ja vabrikutega. Tööstuslik pööre algas 17. sajandil Inglismaal. Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see alles 19.sajandil. Positiivsed tagajärjed: - võeti kasutusele masinad - linnad suurenesid - alanes kaupade hind - kvaliteet paranes - toodeti rohkem tarbekaupu - paranesid elu ja töö tingimused Negatiivsed tagajärjed: - paljud jäid töötuks - palgad olid kehvad - kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu - töö ohutus puudus Indrustrialiseerimine suurtööstuse arendamine, mis tõi kaasa põhjalikud muudatused tootmises, põllumajanduses, olmes, vaimuelus, moraalis. Urbaniseerumine- linnastumine (maa inimesed tulid linna elama.. järjest rohkem inimesi hakkas elama linnades) Imperialism suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Proletariaat palgatööl...
Raudtee soodustas tööstuse arengut ja avardas inimeste liikumisvõimalusi Raudteede ümbrusse kerkisid asulad ja tööstusettevõtted Veetransport aurulaeva areng: sõukruvi ja raudlaevad Kanalite ehitamine 19.saj teisel poolel leiutasid Diesel ja Benz diisel ja bensiinimootori Patarei Alessandro Volta Elektrigeneraator ja mootor Michael Faraday Elektripirn Thomas Alva Edison Elektriahi Carl Wilhem Siemens Röntgenitoru Wilhem Conrad Röntgen Telegraaf Samuel Morse Telefon Alexander Graham Bell Tekkisid uued sotsiaalsed kihid Suurenes tööliste osa elanikkonnas Töölisaristokraatia Töölisseadusandlus Ajaloo õpik "Inimene, ühiskond, kultuur" III osa et.wikipedia.org
Robert FULTON'i aurik aurulaev) algas auto võidukäik diisel- ja bensiinimootor (R. Diesel, C. Benz) esimeste lennukite katsetamine c) Elektri kasutamine: elektri talletamine ja tootmine elektripatarei (A. Volta) elektrigeneraator ja - mootor (M.Faraday) elektrijuhe elekter kui uus energiaallikas elekter valgusallikana elektripirn (T.A. Edison 1879) elektroonikatööstuse algus röntgenitoru (W. Röntgen) terasetööstuses elektrikaarahi (W. Siemens) sidepidamises telegraaf (S. Morse) ja telefon (G. Bell) heli salvestamise algus fonograaf, grammofon raadio ja kinokunsti algus d) Põllumajandus: tööviljakuse kasv külvimasin, viljapeksumasin jt. seadmed konserveerimine - toiduainete pikaajaline säilitamine e) Linnaühiskond: maaelanikkonna vähenemine urbaniseerumine linnastumine
19. sajandi teisel poolel leiutati bensiinimootor. 20.sajandi algul tulid kasutusele liinibussid ja veoautod. Ameerika Ühendriikides alustati autode masstootmisega. ELEKTRIAJASTU LEIUTISED · 1800 leiutas itaallane Alessandro Volta esimese patarei · Michael Farady leiutas elektrigeneraatori, millega sai elektrit hulgi toota · 1879 valmistas ameeriklane Thomas Alva Edison esimese töökindla elektrilambi · William Röntgen avastas röntgenitoru (x-kiirte toru), pannes aluse elektroonikatööstusele · 1837 leiutas Samuel Morse elektrilise telegraafi · 1876. Aastal algas Graham Belli leiutatud telefoni võidukäik · 19. Saj II poolel leiutati grammofon Industriaalühiskonnas hakati kasutama laialdaselt elektrit.Elektri kui uue energiaallika rakendamisel kujunes murranguliseks elektrijuhtmete kasutuselevõtmine. 19. sajandi lõpul hakati elektrit kasutama juba linnades tänavate valgustamisel
Kordamisküsimused. Viini kongress. Revolutsioon 1.Viini kongress toimus sept1814-juuni1815. Miks- panna paika uus Euroopa süsteem, tagada riikidevaheline rahu, jagada ära maa. Riigid- Venemaa, Austria, Inglismaa, Preisimaa, Prantsusmaa. 2.Metternichi süsteem- Austria peaministri Metternichi põhimõtted, mille järgi Euroopat hakati ümber korraldama peale Viini kongressi. Legitiimsus pm- määras ära valitsemiskorralduse, dünastiad; võim läks tagasi revolutsioonieelsetele valitsejatele(v.a Rootsis uus dünastia); riikide taastamine(Saksamaa riiklik koosseis muutus, liitriike ühendati) Julgeoleku pm- puhverriigid ümber Prantsusmaa(Madalmaade Kuningriik, Sveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid) Tasakaalu pm- maade jagamine võitnud riikide vahel enam-vähem võrdsena(Euroopa+asumaad) Saksa liit- 39 riigi liit, mis pidi säilitama väikeriikide dünastiad ja taksitama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Nelikliit-absolutismi, püsiva...
Indrustrialiseerimine on suurtööstuse arendamine, mis tõi kaasa põhjalikud muudatused tootmises, põllumajanduses, olmes, vaimuelus, moraalis. Tööstuslik pööre algas 17. sajandil Inglismaal, mis tõi kaasa urbaniseerumide ehk linnastumise. Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see alles 19. sajandil. See tähendab manufaktuuride asendumist masinatootmise ja vabrikutega. Positiivsed tagajärjed olid, et võeti kasutusele masinad, linnad suurenesid, alanes kaupade hind, kvaliteet paranes, toodeti rohkem tarbekaupu, paranesid elu ja töö tingimused, kuid negatiivsed tagajärjed olid, et paljud jäid töötuks, palgad olid kehvad, kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu ning töö -ohutus puudus. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arenguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku. Tähtasmad uuendajad olid Hargreavesi mehhaaniline vokk ja Cartwrighti mehhaanilised kangasteljed. Leiutised, mis veel muuu...
Kordamine: rahvusriigid ja industriaalühiskond 1. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed POSITIIVNE NEGATIIVNE Kiirenes ühiskonna areng Jättis tööta käsitöölised, kes pidid nigela palga eest vabrikus töötama tihti ka koos peredega Kättesaadavaks said tarbekaubad Kujunesid uued sotsiaalsed kihid Töölise elu- ja töötingimused paranesid Töötajate elutingimused kehvad Langesid kaupade hinnad Palju tööõnnetusi Soodustus hariduse levik Lõhuti masinaid Tööviljakus kasvas 2. Kes on nimetatud masinate masinate/esemete leiutajad/täiustajad? AURUMASIN J.Watt AURIK R. Fulton VEDUR G. Stephenson BENSIINIMOOTOR C.Benz ELEKTRIKAARAHI - W. Siemens PATAREI A. Volta PIRN T. A. Edis...
ostsillaatori võnkesagedusega. Ostsillaator kiirgab elektromagnetenergiat üksikute portsjonite kaupa. Wilhelm Röntgen (1845 1923) Kuulus saksa füüsik, kes avastas 1295. a. lühilainelise elektromagnetkiirguse röntgenkiirguse. Röntgenkiirte avastamine avaldas kogu edasisele füüsika arengule tohutut mõju ning viis radioaktiivsuse avastamiseni. Röntgen aitas igati kaasa, et tema avastuse praktiline kasutamine meditsiinis leviks kiiremini. Röntgeni ehitatud esimese röntgenitoru konstruktsioon on peaaegu muutmata kujul kasutamisel ka tänapäeval. Sergei Vavilov (1891 1951) Väljapaistev venemaa füüsik, riigi ja ühiskonnategelane, NSV Liidu teaduste Akadeemia president 1945. 1951. a. Vavilovi põhilised teaduslikud tööd on pühendatud füüsikalisele optikale ja ennekõike fotoluminestsentsile. Vavilov uuris luminestsentsvalguse polarisatsiooni. tema juhtimisel töötati välja päevavalguslampide valmistamise tehnoloogia.
Pilt moodustub kudede poolt jäetavatest varjusest seal, kus sirgjooneliselt edasiliikuv kiirgus on uuritava objekti juba läbinud. Kiirguselt oodatakse seejuures kaht omadust: 1. kiirgus peab kudesid sobivalt läbima 2. ühesugused kiirguskvandid peavad eri kudedes peatuma/neelduma erinevalt. Röntgenülesvõtte tegemisel läbib kiirgus objekti ja kiirgujaotust mõõdetakse juba objekti taga. Röntgenkavandid tekkivad vastastikuse mõju tulemusena elektronide pidurdumisel röntgenitoru anoodil. Röntgenkiirte saamine · Metallobjekti pommitamine kõrge energiaga elektronidega Röntgenkiiretoru Skaneeriv elektronmikroskoop · Ainele primaarse röntgenkiirte kimbu suunamine ning sekundaarse kimbu saamine fluorestsentsi teel · Radioaktiivse allika abil · Sünkrotroni abil Väga kallis Väga kõrge intensiivsus, väga monokromaatne Infrapunane kiirgus Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval
PLII Referaat Klass: 10 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 1.PLII AJALUGU..................................................................................................................... 3 1.1 Plii avastamine.................................................................................................................3 1.2 Klassikaline aeg................................................................................................................3 1.3 Keskaeg....................................................................................................................
Soojuskiirguseks nimetatakse sellist kiirgust, mida keha emiteerib ainuüksi soojusenergia arvel. See on ka üks soojusülekande vormidest (lisaks soojusjuhtivusele ja konvektsioonile). soojuskiirguse intensiivsus ja spekter keha temperatuurist. Madalatel temperatuuridel (mõnisada kraadi) on hõõgumine vaevumärgatav ja on punaka tooniga. Temperatuuri tõstmisel soojuskiirguse intensiivsus kasvab ja kiirgav keha omandab alguses kollaka (hõõglamp, 3000°), seejärel valge (Päike, 6000°) ja lõpuks sinaka tooni (alates ca 8000°). Küll aga järeldub üldistest termodünaamilistest kaalutlustest, et iga keha peab alluma Kirchhoffi seadusele: termilise tasakaalu tingimustes on keha kiirgamisvõime ja neelamisvõime võrdsed (igal lainepikkusel). Absoluutselt musta keha kiirgamis- ja neelamisvõime on mõlemad võrdsed ühega. Elektroluminestsents- hõrendatud gaasi helendamine teda läbiva elektrivoolu toimel. Nähtust kasutatakse reklaamvalgustuses. Elektrolumi...
Ta koosneb värvilistest valgustest. Suuremast lainepikkusest alates on nad järgmised: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine ja violetne. 28.Ultravalgus ja Röntgen kiirgus Ultravalgus ehk ultraviolettkiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuse vahemikus 5400 nm. Ühelt poolt piirneb nähtava valgusega, teiselt poolt röntgenkiirgusega. Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on umbes 8*1012 kuni 6*108 m. Röntgenkiirgus tekitatakse peamiselt röntgenitoru abil. Looduslikud allikad on paljud radioaktiivsed ained, päike, taevatähed, udukogud ja kosmiline kiirgus. 29.Valguse peegeldamine Joont, mida mööda valgusenergia levib, ehk valguse levimise suunda nimetatakse valguskiirus. Ühtlases ehk homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Joonisel 1 on antud valguskiire peegelduse skeem peegelpinnal PP. Langev valgusekiir AB langeb langemispunkti B, kuhu on
· Seda määratakse Liikuva kristall-punkti difraktogrammil objekt monokristall · Arvutijuhtimisega difraktomeeteriga objekt monokristall · d-kauguste võrrandite lahendamine objekt pulber 67. Kuidas saab määrata pinge suurust difraktomeetrias? Pinge suurust saab määrata spektrijoone nihkumisel, kui objektiks on kompaktpulber 68. Kuidas tekitatakse röntgekiirgust röntgenitorus? Röntgenikiiri saadakse röntgenitoru abil, kus jahutatavat metallplaati (anoodi) pommitatakse katoodilt väljunud ja elektriväljas kiirendatud kõrge energiaga elektronidega (50 kV). 69. Kuidas uuritakse kristalli geomeetriat difraktomeetrias? Kõigepealt jaotatakse kristallvõred kuude kategooriasse, mida nimetatakse kristallograafilisteks sümmeetriaklassideks (kuubiline, tetragonaalne jne.). Seejärel leitakse Braggi valemi järgi võreparameeterite/konstantide väärtused, millega saab määrata aines
magu ja kaksteistsõrmiksool “nähtavaks”, nende kuju, asetsust, liikumist ja sisepinna reljeefi on hõlbus jälgida. Läbivalgustustega saadavad kiirgusdoosid on mitmeid kordi suuremad röntgeniülesvõtetega saadavatest doosidest. Kompuutertomograafia (CT) on kõige keerukam röntgenikiirgust kasutav uuringumeetod. Uuritav lamab kitsal, läbi aparaadi keskosas asuva ümara ava liikuval uuringulaual. Aparaadi keskosa sees asuvad pöörlevad detektorid ja röntgenitoru. Uuringu ajal läbib röntgenitorus tekitatud kitsas kiirgusvihk järjest õhukesi ristlõikeid uuritavas piirkonnas. Osa kiirgusest neeldub, osa jõuab võimsa arvutiga ühendatud detektoriteni. Arvuti rekonstrueerib detektoritelt saadud informatsiooni põhjal uuritud kihtide kujutised, neid saab seejärel uurida monitoriekraanil või trükkida filmile. Salvestatud kihtide põhjal saab rekonstrueerida 3D kujutisi.
võimsus. Laser suudab seda, mis tavalisele valgusallikale on võimatu. Röntgenkiirgus on kas 1) pidurdus-, e. pärsskiirgus või 2) karakteristlik kiirgus. Pärsskiirguse spekter on pidev, karakteristlikul kiirusel aga diskreetne (kindlate sagedustega). Pärsskiirgus tekib kiirete elekt- ronide järsul pidurdumisel metallkehas (röntgenitoru anoodis). Karakteristlik kiirgus tekib siis, kui röntgenitoru anoodi tabavad kiired elektronid löövad anoodi aatomite sisekihtidest omakorda välja elektrone. Tekkivad augud täidetakse välimistest kihtidest pärinevate elektronidega, vabaneva energia viib ära röntgenikvant. Moseley seadus väidab, et karakteristliku röntgenkiirguse sagedused on võrdelised anoodi materjali laengu- arvu Z (järjekorranumbri) ruuduga. Kõige intensiivsema, K -joone kvandi energia avaldub valemiga
Analoogiliselt on leitav aatomi spinnkvantarv S ja nii L kui S põhjal aatomi koguimpulsimomendi J = L + S kvantarv J. Röntgenkiirgus on kas 1) pidurdus-, e. pärsskiirgus või 2) karakteristlik kiirgus. Pärsskiirguse spekter on pidev, karakteristlikul kiirusel aga diskreetne (kindlate sagedustega). Pärsskiirgus tekib kiirete elekt- ronide järsul pidurdumisel metallkehas (röntgenitoru anoodis). Karakteristlik kiirgus tekib siis, kui röntgenitoru anoodi tabavad kiired elektronid löövad anoodi aatomite sisekihtidest omakorda välja elektrone. Tekkivad augud täidetakse välimistest kihtidest pärinevate elektronidega, vabaneva energia viib ära röntgenikvant. Moseley seadus väidab, et karakteristliku röntgenkiirguse sagedused on võrdelised anoodi materjali laengu- arvu Z (järjekorranumbri) ruuduga. Kõige intensiivsema, K -joone kvandi energia avaldub valemiga
Analoogiliselt on leitav aatomi spinnkvantarv S ja nii L kui S põhjal aatomi koguimpulsimomendi J = L + S kvantarv J. Röntgenkiirgus on kas 1) pidurdus-, e. pärsskiirgus või 2) karakteristlik kiirgus. Pärsskiirguse spekter on pidev, karakteristlikul kiirusel aga diskreetne (kindlate sagedustega). Pärsskiirgus tekib kiirete elekt- ronide järsul pidurdumisel metallkehas (röntgenitoru anoodis). Karakteristlik kiirgus tekib siis, kui röntgenitoru anoodi tabavad kiired elektronid löövad anoodi aatomite sisekihtidest omakorda välja elektrone. Tekkivad augud täidetakse välimistest kihtidest pärinevate elektronidega, vabaneva energia viib ära röntgenikvant. Moseley seadus väidab, et karakteristliku röntgenkiirguse sagedused on võrdelised anoodi materjali laengu- arvu Z (järjekorranumbri) ruuduga. Kõige intensiivsema, K -joone kvandi energia avaldub valemiga
kiht (10 - 50 km kõrgusel maapinnast) kaitstes elu Maal. Viimase 20 - 30 aasta jooksul on täheldatud osooni vähenemist atmosfääris, eriti polaaraladel (kuni 40 %) ning nn. osooniaukude tekkimist. Seda põhjustab atmosfääri (õigemini stratosfääri) saastumine freoonide ja lämmastikoksiididega, millised lagundavad osooni. 6) Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on umbes 8×10 -12 kuni 6×10 -8 m . Röntgenikiirgus tekitatakse peamiselt röntgenitoru abil. Looduslikud allikad on paljud radioaktiivsed ained, Päike, taevatähed, udukogud ja kosmiline kiirgus. Elus olenditele on ta üldiselt kahjulik. Kasutatakse objektide läbivalgustamiseks ja aine ehituse uurimiseks. 7) Gammakiirgus ( - kiirgus) on eletromagnetkiirgus lainepikkusega alla 10 - 10 m. Gammakiirgus tekib aatomite radioaktiivsel lagunemisel ja ta on kõige ohtlikum radoiaktiivsese liik kutsudes esile kiiritustõve. Rakendatakse kiiritusravil vähjatõrjes. Küsimused
Kasutatakse ka 4 nivoolist süsteemi. Selle eeliseks on, et alumine laserkiirguse nivoo tühjeneb kogu aeg ja täidab põhinivood, kust toimub ergastus (ergastus ja kiirgus on selgelt eristatud) 11.6.4. Röntgenikiirgus Röntgenikiirguseks nimetatakse elektromagnetilist kiirgust, mille lainepikkus on vahemikus 10-2 nm .....10 nm. Sellise kiirguse avastas 1895.a. saksa füüsik Wilhelm Röntgen, kes sai selle eest esimesena Nobeli füüsikapreemia (1901.a.). Röntgenikiirgust saadakse röntgenitoru abil. Röntgenkiirguse kiirgusspekter koosneb pidevast foonist ja joontest. 102 I min Pidevat fooni nimetatakse pärsskiirguseks ja see tekib elektronide pidurdumisel anoodis (liikumist pärsitakse): seda põhjustavad aatomite elektronkatete elektriväljad. Elektronide energia väheneb ja energia ülejääk kiiratakse ära.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
