Cupio omnia, quae vis 20Soovin sulle kõike, mida sa endale soovid De mortuis aut bene aut nihil surnutest räägitakse ainult head või mitte midagi Deus ex machina Jumala masin De verbo in verbum Sõnalt sõnale Dictum factum Öeldud tehtud Dictum de omni et de nullo 25Räägitud kõigest ega millestki de quibus ignoras, tace millest sa midagi ei tea, sellest vaiki Dies diem docet Päev õpetab päeva Divide et impera Jaga ja valitse Docendo docemur Õpetades õpime (ka ise) Dura lex sed lex 30 Karm seadus, aga seadus Dum spiro, spero Kuni hingan loodan Dum vita est, spes est Kuni on elu on lootust
Nõuanne on, et olgugi, et senatus consultum'i võim viitab ainult pojale, viitab see siiski ka lapselapsele. Isegi isa volitus ei anna õigust senatum consultumi keelust üle astuda, kui isa ise ei saa laenu võtta ilma oma isa nõusolekuta. Kaasusest tulenevalt võttis Carus laenu, milleks tal polnud õigust, sest ta oli isavõimu all. Carus aga jättis Theodorosele vaba mulje, kuna Thodoros teadis Alfensi käsust võtta laenu, kuid ei teadnud Afiliuse olemasolust. Inst. 3.14 QUIBUS MODIS RE CONTRAHITUR OBLIGATIO . Re contrahitur obligatio veluti mutui datione. mutui autem obligatio in his rebus consistit quae pondere, numero mensurave constant, veluti vino, oleo, frumento, pecunia numerata, aere, argento, auro, quas res aut numerando aut metiendo aut adpendendo in hoc damus ut accipientium fiant, et quandoque nobis non eaedem res /.../ Reaalne kohustus tekib laenamise tagajärjel. Laenukohustus tekib nendel juthudel, mis määratakse kaalu, arvelduse ja mõõtmisega
mehe ja naise kohta, kes on kahekesi eraldatud kohas, ei arva keegi, et nad loevad issameiet. Suavis laborum est praeteritoeum memoria meeldiv on meenutada möödunud hädasid. 5 Sufficit ad id natura, quod poscit loodus annab küllaldaselt selleks, et rahuldada loomulikke vajadusi. Summum nec metuas diem, nec optes öra karda viimset päeva, kuid öra teda ka ihalda. Sunt delicta tamen quibus ignovisse velimuson ka selliseid vigu mida me tahame jätta tähelepanuta. T Tantum possumus, quantum scimusniipalju suudame kui palju tahame. Tempora mutantur et nos mutamur in illis. Ajad muutuvad ja meie nede sees. Tempora si fuerint nubila, suolus eriskui tulevad kurvad ajad, jääd sa üksi. Tetrica sunt amoenanda iocularibus kurba tuleb ravida naljadega. Timor est emendator asperrimus hirm on kõige karmim parandaja. V Verum index sui et falsi tõde on proovikivi iseendale ja valele.
6. Alibi – (kuskil) mujal 7. Sapienti sat – piisav targale, targale piisav 8. Ut infra – nagu allpool Ut supra – nagu üleval 9. Interim – esialgu,selleks korraks; vahepeal 10. Circa – umbes, ligikaudu; ümber, ligidal, juures 11. Statim – otsekohe, viivitamatult 12. Scilicet – ja nimelt, muidugi, loomulikult 13. Privatim - eravisiidiliselt 14. Passim – kõikjal, igal pool, laialt 15. Quis, quid, ubi, quibus auxiliis, cur, qumodo, quando? - Kes, mis, kus, kelle abil, miks, kuidas , millal? Aastad ja kuud ja kuupäevad ja nädalapäevad a.d. XVII Kal. Nov 12 TEKST 5 LK 21 1. Contractus est quasi actus contra actum. - Leping on just nagu tegevus akti vastu. 2. Manus manum lavat – käsi peseb kätt 3. Est modus in rebus – Asjades on mõõt. 4. Lapsus linguae – keele vääratus 5. Casus belli – sõja ajend 6. Ad litem – kohtuprotsessiks
Teades, et paljud on sel teemal sõna võtnud7, pole ma sellest veel kord kirjutades sugugi kindel, kas mind ei peeta jultunuks ja enesekindlaks, sest iseäranis selle teema käsitlemisel kaldun mina teiste poolt järgitud rajast kõrvale. 4 Philopoimen (u. 253-183 eKr): Ahhaia liidu kaheksakordne strateeg. 5 Machiavelli peab silmas Xenophoni kirjutatud Pärsia kuninga Kyros II Suure (559-529 eKr) elulugu Kyropedeia't. 6 Originaalis: De his rebus quibus homines et praesertim principes laudantur aut vituperantur. 7 Machiavelli peab silmas eelnevat teoloogilis-moraliseerivat kirjandust valitsejatest (vt. nt. Allan H. Gilbert. Machiavelli's Prince and its Forerunners. Durham, N. C., 1938). Arvatavasti on peatükid XV- XIX kirjutatud vastuseks samal teemal kirjutanud autoritele. 4 Machiavelli Valitseja 2
Teades, et paljud on sel teemal sõna võtnud7, pole ma sellest veel kord kirjutades sugugi kindel, kas mind ei peeta jultunuks ja enesekindlaks, sest iseäranis selle teema käsitlemisel kaldun mina teiste poolt järgitud rajast kõrvale. 4 Philopoimen (u. 253-183 eKr): Ahhaia liidu kaheksakordne strateeg. 5 Machiavelli peab silmas Xenophoni kirjutatud Pärsia kuninga Kyros II Suure (559-529 eKr) elulugu Kyropedeia't. 6 Originaalis: De his rebus quibus homines et praesertim principes laudantur aut vituperantur. 7 Machiavelli peab silmas eelnevat teoloogilis-moraliseerivat kirjandust valitsejatest (vt. nt. Allan H. Gilbert. Machiavelli's Prince and its Forerunners. Durham, N. C., 1938). Arvatavasti on peatükid XV- XIX kirjutatud vastuseks samal teemal kirjutanud autoritele. 5 Machiavelli Valitseja
possessio autem recedit, ut quisque constituit nolle possidere. (D. 41, 2, 17, 1) (Ulpianus edikti kommentaari seitsmekümne kuuendas raamatus: Erinevus omandi ja valduse vahel on see, et omanik ei kaota oma omandit lihtsalt sellepärast, et ta ei taha omanik olla, asja valdus aga kaotatakse niipea, kui valdaja otsustab, et ta ei taha enam vallata.)28 Ulpianus libro 69 ad edictum pr. Ait praetor: "Uti eas aedes, quibus de agitur, nec vi nec clam nec precario alter ab altero possidetis, quo minus ita possideatis, vim fieri veto. De cloacis hoc interdictum non dabo. Neque pluris, quam quanti res erit: intra annum, quo primum experiundi potestas fuerit, agere permittam". /.../ 2. Huius autem interdicti proponendi causa haec fuit, quod separata esse debet possessio a proprietate: fieri
Et quidem UTI POSSIDETIS interdictum de fundi uel aedium possessione redditur, UTRUBI uero de rerum mobilium possessione. (G. 4, 149) (UTI POSSIDETIS interdikt antakse välja maatükkide ja hoonete valduse kaitseks, interdikt UTRUBI jällegi vallasasjade valduse kaitseks.) Interdiktide sõnastus sarnanes formulate sõnastusega. Näiteks interdictum uti possidetis võis välja näha selline: D. 43, 17, 1. Ulpianus libro LXIX ad Edictum: Ait Praetor: UTI NUNC AEDES, QUIBUS DE AGITUR, NEC VI, NEC CLAM, NEC PRECARIO ALTER AB ALTERO POSSIDETIS, QUO MINUS ITA POSSIDEATIS, VIM FIERI VETO /.../. (Ulpianus 49.-s raamatus edikti kohta: Preetor Ütleb: Nii nagu te seda maja, mille üle vaieldakse, praegu valdate, ilma, et te oleksite seda vastaspoolelt vägivallaga, salaja või prekaariumi (lubadusega tagasi anda) alusel saanud, selle valduse esemega seoses keelan ma vägivalla tarvitamise.) e) omandiõigus
puhutud; aga need on ju hullud, ja ma ei paistaks ise vähem pöörasena, kui ma nende näite enesele üle kannaksin. Tore küll nagu ma ei olekski inimene, kel kombeks öösel magada ja näha unes kõike sedasama või mõnikord vähemgi usutavaid asju kui nood ärkvelolijad! Tõepoolest, kui sageli paneb uni mind uskuma neid tavalisi asju, et ma olen siin, mul on kuub seljas, ma istun kamina juures, kuigi ma Tõlgitud Renati Des Cartes. Meditationes De Prima Philosophia, In quibus Dei existentia, & animae humanae à corpore distinctio, demonstrantur. Meditationes II, VI. (Oeuvres de Descartes. Publ. Par Ch. Adam & P. Tannery. Vol. VII Paris: Léopold Cerf, 1904; p. 23-34, 71-90). 1 tegelikult laman alasti linade vahel! Aga vähemalt praegu vaatlen ma kindlasti ärkvel silmadega seda paberit, see pea, mida ma liigutan, ei ole uinunud, seda kitt sirutan ja tunnen ma tahtlikult ja
A. v. Transehe- Roseneck, Zur Geschichte des Lehnswesens in Livland, I, 1903, lk. 33 jj.). Mõni piiskopp mõtles vasalle ära kasutada ka kiriku ja piiskopi poole hoidjate vastristitute kaitseks paganausuliste ehk paganausu poole hoidjate vastu, andes neile asukoha maaalal mõlemate vahel. Ka Innocentius IV manitseb vasalle 1245 3. IX. (U. B. 186), et nad kaitsku vastristituid paganate tülitamise eest, mille eest nad ka maksu saavad, laenumaid omavad [pro quibus (sc. neophitis) .... censum accipietis, et feuda....retinetis]. Paganate vastu peavad nad mehiselt võitlema, ,,et teie võimaldaksite rahu teie maa piirides". Nad olgu rahul sellega, mida neil õigus on saada, ja hoidku oma käed puhtad sündmata nõudmistest (ab exactionibus indebitis). Kuid neidsamu vasalle võis ka ordu ära kasutada vastristitute rõhumiseks, kes hoidsid piiskopi poole, kui ordu piiskopiga sõjajalal oli (v. Livonica 21, 19. 21. 22).
annaabi.ee 
