Kuid mis saab siis, kui teda peetakse millekski rohkemaks, kui lihtsalt temaks endaks ning on levinud arusaam inimesest, kui mingisugusest seiklusest, mis on siia ilma sündinud imena? Raamat "Paberlinnad" räägib grupist noortest, põhiliselt Quentinist ja Margost. Quentin on tagasihoidlik ja üsnagi arg poiss, kelle elu eesmärk on omandada kõrgharidus, saada hea töökoht, abielluda ja 30-aastaselt lapsed saada. Margo on Quentini täielik vastand- seikleja ja uudishimulik neiu, kes ei karda midagi ning keda ei hoia miski ühes kohas kinni. Ta oskab elu nautida. Kuigi need kaks olid lapsepõlves parimad sõbrad, ei tee nad nüüd, keskkooli lõpu lähistel, teineteisest enam väljagi. Seda kuni ühe õhtuni, kui Margo sajab ootamatult Quentini aknast sisse ning kutsub teda endaga kaasa. "Sellest saab sinu elu parim öö" ütleb tüdruk. Poiss kahtleb, kuid läheb siiski kaasa. Ning sellest saigi tema elu parim öö
kaastundest ja halastusest. Zanrid Romaan Luule Novell Looming "Hälin ja raev"(1929) "Kui ma olin suremas"(1930) "Valgus augustis"(1932) "Absalom, Absalom"(1936) "Võimatud"(1938) "Tule tagasi, Mooses"(1942) "Linn"(1957) "Armastus"(1988) Hälin ja raev Romaan on jaotatud neljaks osaks. Algab sissevaatega kahe venna- idioodist Benjamini ja ülitundliku morbiidse Quentini teadvusesse. Tegelasteks on Composoni perekond: Quentin Maclachan, Charles Stuart, Jason Lycurgus, Quentin, Candace, Jason, Benjamin, T.P, Frony, Luster, Dilsey, Roskus, Vesh Raamat on päevikuvormis, kirjeldab päeva algusest lõpuni, kuid vahepeal on meenutusi minevikust ning teeb teose raskesti arusaadavaks. Sageli kirjeldavad üht olukorda mitmed inimesed. Tegevus võtab aset Yoknapatawphas 20. sajandi alguses.
Raphael de Valentini vastuokslik isiksus Romaani "Sagräännahk" peategelasel Raphaelil on elule kõrged ootused. Romantistlike sugemetega teosele omaselt on tal erakordsed vaimuanded, kuid samas imetleb ta kulda ja karda. Olles küll hella ja siira südamega, ihaleb ta külma ja küünilisse kõrgseltskonda. Kas Raphaeli püüete luhtumise taga ei seisnud mitte tema enda paradoksaalne loomus? Kui Raphael de Valentini vaese noormehena Saint-Quentini võõrastemaja uberikus elas, tärkasid temas filosoofi teadmisjanu, äärmine töövõime ja lugemisarmastus. Ta asus kirjutama peenekoelisi, sügavmõttelisi teoseid. Paraku vaid selleks, et äratada kõrgseltskonna tähelepanu ja teenida raha. Kas tõesti peaks vaimuinimest huvitama kõrgseltskonnas hooplemine? Võõrastemajas on Raphaelil võimalus ära kosida ka veatuna näiv Pauline, aga siiski ei tee ta seda. Nimelt suudab noormees armastada vaid neidu, keda kaunistamas siid ja kasmiir
HENRI MATISSE Referaat Henri Matisse Henri Matisse (sünninimega Henri-Émile-Benoît Matisse) sündis 31. detsember 1869 Le Cateau-Cambresis Prantsusmaal ja suri 3. november 1954. Matisse õppis algselt õigusteadust ja töötas seejärel Saint-Quentini linnakeses advokaadibüroos kirjutajana. Maalima hakkas ta alles 20-aastaselt ja sedagi suuresti juhuse läbi. 1891. aastal loobus ta oma senisest töökohast ning läks elama Pariisi, et saada elukutseliseks kunstnikuks. Esialgu ei olnud Matisse'i maitse kaugeltki mitte avangardistlik ning tema varaseimad Pariisis maalitud tööd olid 17. sajandi Madalmaade stiilis, millest olid eestkuju võtnud prantsuse 1850. aastate realistid. 1892. aastast 1899. aastani võttis ta tunde
kunstnik, fovismi esindaja. Fovismi põhitõdedeks on puuduvad varjud, kunstniku tunded, ekspressionism ning rühmitus võttis eeskuju V. Van Gogh töödest. Kuigi ta oli huvitatud Kubismist, ta vältis seda, ning selle asemel taotles värvi kasutamist kui ekspressiivse, dekoratiivse ja tihti monumentaalse maali alusena . Matisse kasvas üles Bohain-en-Vermandois'is. Koolis käis de Saint Quentin kolledzis ning õppis seal juurat. Seejärel läks Pariisi. 1889 aastal naasis ta Saint- Quentini ning töötas kohtuametnikuna, kuigi seda tööd pidas ta tüütuks ning ängistavaks. Sama aasta teisel poolel vaevles pimesoolepõletiku käes ning veetis mõned kuud kodus taastudes. Selle aja vältel, 20 aastaselt, ta avastas maalimise vabaduse. Matisse tähtsus kunstiajaloos on suur. Ta leidis, et akadeemiline kunst on oma aja ära elanud ning ainus viis maalikunsti päästa, on seda uuendada. Matisse oli julge, ta katsetas selgete värvidega ning uut tüüpi vormidega.
4 aug alustas S sissetungi Bsse.21-25 aug toimus piirilahing Si ja I-P vahel. Marne'i lahing, sept algus, P pani Si väe seisma.1914-15 vallutasid I kõik Si kolooniad.1915: 22. apr. kasutas S gaasi. Sept S pealetung Vle. Lahing Doggerbanki juures, 21 jaan. 1915, esimeses õhurünnakud öösel Pariisile ja Londonile.1916: Verduni ja Soome lahing 26 juun- 26 okt. Jüüti merelahing. 1917 astus sõtta USA. S paiskas oma mehed IT rindele.24-27okt Capporetto lahing.21 märts algas S pealetung St Quentini. 9-25 apr Armentieresi lahing.27mai-15juuni Reimsi lähedal. 29 sept palus vaherahu Bulgaaria. 30 okt kapituleerus Türgi. 3nov kirjutas vaherahule alla AU. 26sept nõudis S rahuläbirääkimisi. 7- 9nov S revolutsioon, keiser astus tagasi. IDARINDE SÕJATEGEVUS: 17 aug 1914 alustasid V armeed sissetungi Ida Preisimaale.1916 Isonzo lahing. 1917 veebruarirev, enamlaste riigipööre, väljaastumine sõjas (V) 1918 Bresti rahu Si ja V vahel. MUU RINNE: 23.aug 1914 astus sõtta Jaapan
24. 27. okt Caporetto lahing Itaalia üritas pealetungi A-U aladele said lüüa Sks ja A-U vägedelt Venemaal Oktoobrirevolutsioon ja riigipööre ning Venemaa väljub sõjast 1918 Venemaal kommunistide võim läbirääkimised Sks. 1918 Bresti rahu Venemaa ja Sks vahel lubas kasutada materiaalseid ressursse venemaalt 8. jaanuar USA president W.Wilson kuulutas välja oma 14 punkti ehk tulevase maailmakorralduse kava. 21. märts Sks pealetung Saint-Quentini lähedal kuni 5. aprillini Pr ja Ing loovad ühtse sõjaväejuhatuse ( kindraliks Foch) Saksamaa edu Armentiéresi all ning Reimsi lähedal 29. sept vaherahu Bulgaariaga 3. nov vaherahu A-Uga 30. okt kapulteerus Türgi 7. 9. nov Saksamaal revolutsioon, keiser astub tagasi, 11. nov Compiégne'i vaherahu Sksga Erilisus Esimene sõda kus rakendati üldist sõjaväekohustust, esimene sõda mille puhul tööstuse ja transpordi areng võimaldas mobiliseerida majandust sõjandusele
Raamat keskendub Compsoni perekonnale, kes on raskustes oma pere maine üleval hoidmisega. Hälin ja raev on jaotatud nelja sektsiooni. Esimene, aprill 7, 1928, on kirja pandud Benjamini e. Benjy Compsoni vaatnurgast. Kolmekümne kolme aastane mees, mitmete vaimsete puuetega. Teine osa, 2. juuni 1910, keskendub Quentin Compsonile, Benjy vanemale vennale ning juhtumitele, mis viivad tema suitsiidini. Kolmandas osas, 6. aprill 1928, kirjutab Faulkner Jasoni vaatenurgast, Quentini küünilisest nooremast vennast. Neljandas ja viimases osas, päev peale esimest osa ehk 8. aprill, 1928 tutvustab Faulkner vaadet kolmanda isiku silmavaatest. See osa peamiselt keskendub Dilsey'le, ühele Compsonite mustale teenrile. Ka Jason on natukene fookusesse võetud, kuid Faulkner enamasti esitab selles kõigi pereliikmete mõtteid ja tegusid. Osa 1: 7.aprill 1928 Jutustab Benjy vaatenurgast, isikust kes toob perele häbi oma vaimsete hälvete tõttu. Ainukesed
allikana oma ,,Piltides Saksa ajaloost". Õukonnaringi tähtsaimate liikmete hulka tõusis vähehaaval ka Einhard, kes pärines parimast, idafrangi aadlist. Kirik ei olnud Karli jaoks vahend eesmärgi saavutamiseks. See oli vahend ja eesmärk üheaegselt. Selle staatuse oli ta üle võtnud Merovingilt. Oma aadlikud paigutas Karl muretult juhtivatele kohtadele kirikus. Tema väljaspool abielu sündinud poeg Ludwig Vaga peakantsler oli mõnda aega Langobardias asunud Novalese kloostri ja Saint- quentini ning Saint-Bertini abtkondade abt. Karli teise sohilapse, Drogo, leiame juba Metzi peapiiskopi toolilt. Tütar Theodorada oli Pariisi-lähedase Argenteuil' kloostri abtiss. Oma armastatud õe Gisela pani karl Chelles'i ja Notre-Dame nunnakloostrite etteotsa. Tütar Ruothildi leiame Faremoutiers' perenaisena. Karli lapselapsest Ludwigist, tütar Rotrudi ja temaga abieluväliselt koos elava krahv Rorico pojast sai Saint-Denis' abt ja Karl II Paljaspea peakantsler.
Mõnikord on tal käes rist või viirukipann, vahel on tal seljas leegitsev tuunika. Laurentsiuse päev on 10.august El Escorial Kolmkümmend miili (48 km) Madridist loode poole kerkib Sierra de Guadarrama taustal El Escorial, Hispaania absolutismi hiigelmonument ,mis ehitati 1563.-1584. aastal Felipe Teise (Teine Philipp) käsul 4 otstarbel. Escorialist pidi saama nii loss, krüpt,kirik kui klooster. Siis, kui Hispaania sõdurid Saint Quentini lahingus 10. augustil 1557. aastal Prantsuse armee purustasid,olid nad kogemata lasknud puruks ühe Püha Laurentsiuse kloostri; L. oli aga olnud hispaanlane,tema märtrisurma julm viis- teda oli elusalt röstitud-muutis tema hispaanlastele eriti kalliks ja kuningas tahtis talle lepituseks püstitada pühitsetud koja. Teiseks tahtis Felipe täita oma isa, keiser Karli nõude, kes oli testamendis teinud korralduse,et talle ja ta keisrinnale püstitataks väärikas hauamonument. Kolmandaks
majanduslik tähtsus nii kaitse kui tollimaksude näol. Sillaehitustest on mainimisväärseim Pont Valentre Cahors´i piiskopilinnas Lot´I jõel.. Ühiskondlikest hoonetest olid gooti ajastul esikohal raekojad, tsunfti-, gildi-, kohtu- ja ülikoolihooned, mille ruumid olid tavaliselt koondunud siseõue ümber, rikkalikult kaunistatud fassaad aga avanes hoone ees olevale väljakule. Käsitletava perioodi raekodadest on tähelepanuväärseim aastail 1351-1509 ehitatud Saint Quentini raekoda, mille peafassaadi alumine korrus on lahendatud kaaristuna, ülemist korrust aga kroonivad kolm azuursete kaunistustega kolmnurkviilu. Hilisgooti ka lõpul 15. ja 16. sajandil domineeris flamboyant´ stiil. Sakraalehituste plaan ja ülesehitus jäid endisteks, muutused ilmnesid eeskätt üksikasjades. Võlvidele uute roiete lisamisega moodustusid täht- ja võrkvõlvid, neid kaunistasid tihti suured allarippuvad päiskivid
Cloud' metsa üle Jacques Le Maire'i asemele; 78-ndal aastal kindlustasime kõige armulisema käsuga, mille all oli kaks rohelist vahapitsatit, teile ja teie naisele õiguse igal aastal sisse nõuda maksusid kümne Pariisi naela suuruses Saint-Germaini kooli ligidal olevalt kauba-platsilt; 79-ndal aastal tegime teid metsahärraks Senart'i metsa üle tolle vaese 2 5 9 Jehan Daiz' asemel; siis Loches'i lossi komandandiks; siis Saint-Quentini valitsejaks; siis Meulani silla komandandiks, mis ajast peale te krahvi nime kannate. Igast viiest sol'ist, millega habemeajajaid itrahvitakse, kes pühapäeval habet ajavad, saate te kolm endale, ülejäägi saame meie. Edasi oleme meie nõus olnud muutma teie perekonnanime le Mauvais mis teie näole nii hästi sobis. Aastal 74 anneta-sime teile aadli suureks meelepahaks mitmevärvilise vapi, mis teie rinna paabulinnu rinna sarnaseks teeb. Paastu jumala nimel! Kas teile ikka veel küllalt pole
annaabi.ee 
