Kreenholm Holding (endise nimega Kreenholmi Manufaktuur) on suurim tekstiilitööstuse ettevõte, kus töötab üle 5000 töölise. Ettevõte toodab puuvillast kangast, mööbliriiet, frotee esemeid ja mitmesuguseid õmblustooteid. Suurem osa toodangust eksporditakse. Mitmed endised tekstiilitööstuse ettevõtted kuuluvad Singapuri Tolaram Groupi ärimeestele, kes on investeerinud ettevõtetesse suuri summasid: · Baltex 2000, mis asub Tallinnas, on suuruselt teine puuvillakombinaat. Seal töötab üle 1000 töölise. Suurem osa toodangust läheb ekspordiks Euroopa Liidu maadesse; · Lotus Colors 2000 on endine Sindi tekstiilivabrik, kus on taas käivitatud puuvillariide tootmine; · Baltex Nonwovens on endine "Mistra" vabrik Vändras, kus valmistatakse lausriiet Naha ja jalatsitööstus Vähehaaval suureneb ka naha ja jalatsitööstuse müük. Võrreldes nõukogude
gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. 6.Milles seisnes ENSV industrialiseerimine? Võeti vastu määrus, mille alusel hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust. Piirkonna keskused olid Kohtla-Järve ja Sillamäe. Masina- ja metallitööstuses laiendati ning taastati vanu ettevõtteid. Rasketööstuse kõrval arenes Eestis ka kergetööstus. (Puuvillakombinaat). Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus, mis omakorda paisutas ehitusmaterjalide tootmist ja nõudis täiendavaid täiendavaid töökäsi. 7. Millised demograafilised ja sotsiaalsed probleemid kaasnesid käsumajandusega? Kuivõrd on need probleemid veel ka tänapäeval aktuaalsed? Massiline võõrtööliste sissevool. Ainuüksi 1945-1950 kasvas elanikkond Eesti NSV-s muulaste arvel 170000 inimese võrra
Eelisjärjekorras olid Venemaa vajadused. Rajati gaasitrass Leningradi ja laevakütust balti sõjalaevastikule. Masina ning metallitööstuses laiendati ning taastati vanu ettevõtteid. Suurenes migratsioon. Välismaalased, kes tulid, said uued korterid, see tekitas vihavaenu. Keskkonna saastamine oli suur. Tekkis uusi tehaseid, tekkisid keeleprobleemid, venestatud piirkonnad. Arenes ka kergetööstus: Tallinnas ja Narvas taastati puuvillakombinaat. Linnade taastamisega kaasnes ehitustegevus.Sula aeg: Algas peale Stalini surma. Vähenes massiline vägivald. Metsavendluse hääbumine. Küüditatud rahvas sai tagasi. Kaupa tuli poodidesse juurde, sest loodi nõukogud, mis allusid vabariigile, mitte NSVL'e (rahvamajandusnõukogud). Välismaalastega hakati rohkem suhtlema, tekkis liiklus Helsingi ja Tallinna vahel. Võidi taotleda küllatulekut Eestisse, kuid vaid Tallinnasse. Osad valitud inimesed said ka välismaale turismireisile
Sillamäe said endale linnaõigused.Sillamäele rajati sõjaväebaas ja inimesi sinna enam ei lubatud.ENSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi ja naftatööstusele,automaatseadmeid, elektrimootoreid jms. Volta tehases toodeti 10% kogu NSVL toodetud elektrimootoritest.Rasketööstuses (rajati kuna koha peal oli väljaõpetatud kaader) valmistatud toodete tooraine toodi Eestisse sisse ning toodand viidi ENSVst välja.Samuti arenes ka kergetööstus.Tallinnas ja Narvas taastati puuvillakombinaat,kus vabad kohad täideti sissetoodud tööjõuga.Hakati ka linnu taastama,mis tõi kaasa veelgi suurema võõrtööjõu sissevoolu. Industrialiseerimise käigus kadus täiesti erasektor tööstuses| ENSVs majanduselu allutati kõigil tasandil plaanimajandusele. Moskvas töötati välja erinevad plaanid. Kogu see protsess tähendas üleminekut käsumajandusele, mis tõi kaasa mitmed probleemid. Kõige olulisem demograafiline tagajärg oli võõrtööjõu sissevool(u 170000 venelast).Sisse
Suurendati maksukoormust. Alustati ka kolhooside kokku liitmist. 1945. aastal hakati suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust. Virumaa põlevkivi aga pidi varustama gaasiga Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. Piirkonna keskused olid Kohtla- Järve ja Siillamäe. Rasketööstuse laiendamine oli mittevastavate suurtehaste rajamine: tooraine toodi sisse ja toodang omakorda Eesti NSV-st välja. Arenes ka kergetööstus: puuvillakombinaat, Kreenholmi manufaktuur. Valdav toodang läks aga ülemaailmsele turule. Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus. Kasutati palju võõrtööjõudu, mis tõstatas keeleprobleemi. Nõukogude inimestel oli toidukaupade vähesus, pikad järjekorrad, tarbekaubad vähenesid. Tarbekaupade hankimise raskus muutis inimesi, nad ei näinud enam mõtet, t püüda korralikult tööd teha, kuna selle eest tasu ei saanud
1948 valmis Kohtla-Järvel maailma esimene põlevkivigaasitehas. Põlevkivirajoonis rajati uusi kaevandusi ja asulaid. Keskused Sillamäe ja Kohtla-Järve said linnaõigused. Sillamäele rajati salajane sõjatehes, kus elasid sissetoodud võõrtöölised peredega. Paldiskist sai samuti kinnine linn. Masina- ja metallitööstuses laiendati ja taastati ettevõtteid. Tööstus tootis seadmised põlevkivi- ja naftatööstusele, elektrimootoreid jne. Arenes ka kergetööstus, nt taastati puuvillakombinaat. Tagajärg: linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes ehitustegevus, mis nõudis ehitusmatejalide tootmist ja töökäsi. Kadus lõplikult erasektor. Väikeettevõtted riigistati 1947. 6. Eesti NSV kultuurielu. NSV KULTUURIPOLIITIKA OLEMUS: ENSV aegse kultuuripoliitika peamine eesmärk „ sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik“ kultuuri juurutamine. Suhtuti eestlaste kultuuripärandisse algusest peale lähtudes klassiprintsiibist. Kogu vaimuelu
sõjalaevastikule. Piirkonna keskused Kohtla-Järve ja Sillamäe said endale linnaõigused. Laiendati ka masina- ja metallitööstust. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja naftatööstusele, elektrimootoreid jms. Rasketööstuse laiendamist põhjendati Eesti vanade traditsioonidega ning vajaliku tööjõu olemasoluga. Tooraine veeti sisse ja toodang välja. Sõjajärgsetel aastatel arenes kiiresti ka kergetööstus. Tallinnas ja Narvas renoveeriti puuvillakombinaat. Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus. Kadus erasektor, ettevõtted riigistati. Käsumajandus ja selle tagajärjed Majanduselu allutati plaanimajandusele. Kõik plaanid koostati Moskvas. Mindi üle käsumajandusele. See tõi kaasa massilise võõrtööjõu sissevoolu. Nad tõid kaasa teistsugused harjumused, tavad ja traditsioonid. Selle tulemusel kasvasid ka linnad ja elanike arv suurenes. Ka
võõrastel asja ei olnud. Masina- ja metallitööstuses laiendati ning taastati esialgu vanu ettevõtteid. Rasketööstuse ulatuslikku laiendamist põhjendati ametlikult Eesti vanade tootmistraditsioonidega. Rasketööstuse materjal veeti Eestisse sisse ja valmistoodang läks Eesti NSV-st kohe välja. Paljude tehaste ja ettevõtete toodangu ja tööliste arvu kohta polnud Moskval aimugi. Rasketööstuse kõrval arenes jõudsalt ka kergetööstus. Tallinnas ja Narvas taasavati puuvillakombinaat. Nii Balti kui ka Kreenholmi manufaktuuri toodang läks üleliidulisele turule. Linnade taastamisega ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus. Mis andis tööd nii vabrikutele kui töölistele. Industrialiseerimise käigus kadus Eestist erasektor täielikult. Viimased väikeettevõtted riigistati Eestis 1947. aastal. Eestis pääses võidule majanduspoliitika, mis ei arvestanud ei tooraine- ega tööjõuressursse. Eesti NSV allutati täielikult plaanimajandusele
Leningradi majanduslikuks tagamaaks. Põlevkivirajoonis rajati järjest uusi kaevandusi ja asulaid. Piirkonna keskused Kohtla-Järve ja Sillamäe said endale linnaõigused. Sillamäele asusid elama vöörtöölised peredega. Sillamäest sai kinnine linn, kuhu võõrastel asja ei olnud. Põlevkivi tööstuse kõrval olid ka masinaehitus, metallitööstus ja kalapüük. Osaliselt arendati ka kergetööstust, kuid see käi pigem teisejärguliseks. Tallinnas ja Narvas taasavati puuvillakombinaat. Nii Balti kui ka Kreenholmi manufaktuuri toodang läks üleliidulisele turule. Linnade taastamisega ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus, mis andis tööd nii vabrikutele kui töölistele. Industrialiseerimise käigus kadus Eestist erasektor täielikult. Viimased väikeettevõtted riigistati Eestis 1947. aastal. · Kollektiviseerimine Sundkollektiviseerimine Eestis algas pärast II maailmasõja lõppu, mil hakati tollases Eesti
annaabi.ee 
