11. Pane kätte tehaspuhtad kindad; 12. Eemalda haavalt vanad sidemed; 13. Vaheta kindad, pane kätte steriilsed kindad; 14. Puhasta haav füsioloogilises lahuses või vesinikperoksüüdis niisutatud tutikutega; 15. Vali vastavalt haava suurusele ja iseloomule uus sidumismaterjal; 16. Informeeri patsienti pidevalt protseduuriga seotud võimalikest ebamugavustest (valu); 17. Jälgi patsiendi seisundit kas esineb: peapööritust, halba enesetunnet, iiveldust, valu või puutetundlikkust (Alila jt. 2001: 450); 18. Jälgi saastunud instrumentide käitlemist; 19. Jälgi steriilse materjali kasutamist; 20. Seleta patsiendile, et haav tuleb hoida seotult ja kuivalt paar päeva; 21. Jälgi haaval oleva sidematerjali puhtust, märgumise ja lõhna teket, vajadusel vaheta side (Alila jt. 2001: 451); 22. Veendu, et patsiendil oleks võimalikult mugav, samas oleks ka tagatud korrektne protseduuri teostamine õe poolt; 23
Paariteraapiast on rohkem kasu muude funktsionaalsete häirete kui alanenud libiido ehk seksuaalsoovi puudumisel. See eeldab enamasti individuaalse raviplaani koostamist. Oluline on koolitav lähenemisviis ja praktilised harjutused. Naise erutumisraskuste ravis õpib patsient tähelepanu pöörama suguelundite hellitamisest saadud erootilisele aistingutele. Naise orgasmiraskuse ravis on kesksel kohal harjutused, millega püütakse suurendada suguühte-eelset erutust, tupe ja eriti kliitori puutetundlikkust ja hellituste tajumist. Kui orgasmisraskus on tingitud serotonergilise ravimi tarvitamisest, võib olukorda muuta 3 antidepressandi vahetamine. (,,Psühhiaatria" tõlgitud teosest ,,Psykiatia" , toimetaja Jakov Slik; Medicina, 2007.) Psühhodünaamiline seksuaalteraapia Seda soovitatakse paaridele, kellel on muidki probleeme peale seksuaalsete. Teraapiat
pärale. ..Nii ülenevad kui ka alanevad juhteteed läbivad piklikaju.. Ajusild – üks osa tagaajust; ühendus ka ajukesega. Sillas paiknevad viienda kuni kaheksanda peaajunärvi tuumad. 5. kolmiknärv (kõige suurem ja olulisem tundlikkuse juhtija näopiirkonnas, kolme haruga, millest 1. otsmikupiirkonnas, 2. kulmukaarest allapoole, 3. kaelapiirkonda tundlikkust. Hammastelt, limaskestalt, keele eesmiselt 2/3-lt ja nina limaskestalt puutetundlikkust, huultelt, laugudelt ja silmakestadelt); 6. eemaldajanärv (innerveerib silmamuna välist sirglihast – pöörab silmamuna küljele ja välja – funktsioon oluline silma kohanemisel kaugelevaatamisel); 7. nöonärv (innerveerib näo lihaseid, innerveerib pisara- ja süljenäärmeid); 8. esiku- ja teonärv (esikunärv saadab tundlikkust sisekõrvast e esikust peaajju; teonärv edastab kuulmisega seotud ärritusi)
Erinevad ajupiirkonnas koondavad sarnaseid rakke ja on erinev funktsioon. Economo jaotab koore osad viide rühma, kolm on sellised, kus on kõik kuus rakukihti ja kaks on sellised, kus on vähem kui kuus, need on heterotüüpsed. Need kus on kuus homotüüpsed, need on seotud vaimsete ja psüühiliste protsessidea (2,3,4). Economo rühm üks on põhiliselt liigutusi kordineeriv koor, sellel väljal ei ole kranuloos rakkude kihti. 5 rühm on iseloomulik tundlikkust vastu võtvale koorele (puutetundlikkust, sensoorne koor). Peaajukoor jaotatakse nelja suuremasse ossa, mida kutsutakse sagarateks. Otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar ja oimusagar. Väiksemad moodustised on ajus sammuti olemas ja neid kutsutakse aju käärudeks., sulkused eristavad neid üksteisest. Ajukoore seosed võivad olla allapoole jäävate ajuosadega ja võivad olla vastaspoolkeral samade osadega. On kolme liiki seoseid: 1. projektsiooni teed, need seovad peaaju kooreosi allapoole jäävate ajuosadega, enamus
Ühtlasi on nad ka tundlikud 80 Hz-st madalama sagedusega vibratsiooni suhtes. b) Pacini kehakesed on vahetult naha pealispinna all, reageerivad naha deformatsiooni kiiruse muutusele ja vibratsioonile sagedusega 30-800Hz. c) Karvanääpsu sensor reageerib liikumisele või ärritaja esmasele kontaktile nahaga. d) Vabad närvilõpmed paiknevad üle kogu keha, muuseas ka silma sarvkestal, ja on nii rõhu- kui puutetundlikud. Enamikus puutetundlikkust vastuvõtvaid sensoreid edastavad informatsiooni A-kiudude kaudu, milles on erutuse juhtimise kiirus 40-70 m/s. Mõned vabad närvilõpmed edastavad infot müeliniseerimata C-kiudude kaudu, mis juhivad erutust kiirusega kuni 2m/s. Nende kaudu antakse edasi tugevamat rõhku, halvasti lokaliseeritavat puudutust ja kõdi. Diskrimineeriv (eristav) puutetundlikkus, mis on võimeline eristama nahaga kontaktis olevate esemete suurust, kuju, pinnaomadusi, liikumist
kiud (erutusjuhtivkiirus on mõnest meetrist sekundis kuni 40 m/s), mis lähevad pärast seljaajunärvide selgmiste juurte kaudu seljaaju sisenemist üle vastaspoolele, astsendeeruvad 1...6 segmendi ja destsendeeruvad 1...4 segmendi ulatuses. Ülenevad liud lõpevad ajutüve kõikidel tasanditel ja talamuses. Selle tee kaudu juhitakse ruumiliselt ebatäpset infot ja antakse edasi lai spekter sensoorseid modaalsusi nagu valu, sooja, külma, ,,jämedat", puutetundlikkust, sügelemist ja kõdi. Dorsaalväädisüsteemi kaudu edastatud informatsioon lülitakse ümber piklikaju õrn- ja talbtuumas. Keha vasak pool on esindatud paremal ja parem vasakul pool! Taktiilse tundlikkuse esindus ajukoores: I somatosensoorne piirkond paikneb posttsentraalkäärus. Esinduste pindalad on proportsionaalsed sensorite tihedusega nahas. Suurem esindus on huultel, näol, sõrmedel, tagasihoidlikum on see kerel ja keha alumisel poolel. Sensoorne homunkulus
korral. Peale füüsilist koormust ei tohi väsinud lihastele löögivõtteid rakendada! Võtete suund peab olema vere- ja lümfiringet toetav. Massaazile eelneb kliendi küsitlus ja vaatlus, vajadusel ka komplemine. Uurida tuleb kliendi soove ja hinnata tema kaebusi. Tähelepanu pöörata südamehaigustele, tugiliikumisaparaadi haigustele (ka traumad!). Kindlasti tuleb vaadelda kliendi nahka, hinnata valu ja puutetundlikkust. Spordimassaaz Spordimassaaz on klassikalisest massaazist tugevam ja mõeldud eelkõige aktiivselt sporti 3 harrastavale inimesele eesmärgiga parandada lihaskonna verevarustust, sidekoe elastsust, ennetada vigastusi ja aidata parandada juba tekkinud vigastusi. Spordimassaazi alguseks loetakse 1924 aastal toimunud Olümpia mänge Pariisis, kui soomlane Paavo Nurmi tõi endaga kaasa isikliku massööri
tajumodaalsuse “kaardid”. Nägemisinfo töötlemise dorsaalne tee kulgeb kiirusagaratesse objektide asukoht, KUS tee keha liigutuste suunamine ruumis objektide suhtes, KUIDAS tee -kiirusagara kahjustusega seotud häireid ja sümptomeid (sensoorse taju häired, neglekt, apraksiad, akalkuulia) Neglekt Tähelepanu töötluse häire, mille korral vasakut poolt maailmast ignoreeritakse /ei märgata. Neglekti korral kogu tähelepanu fookus on nihkunud, mõjutab nii nägemistaju, kuulmist, puutetundlikkust. Sageli pd-did eitavad, et nendega midagi viga oleks. Enamus pt-dest paraneb sellest, vähemalt suuremas osas. Sensoorse taju häired – sensoorse tundlikkuse lävi kõrgem, ei reageeri kergele puudutusele, ei suuda eristada väikesi puutepunkti kaugusi (2-point discrimination), ei suuda lokaliseerida puudutusi vastaskehapoolel – häiritud asenditaju – aferentne parees: käte ja sõrmede liigutused on kohmakad, sest puudub tagasiside nende positsiooni kohta.
rõhu intensiivsus, vibratsioon ja üle naha liikumine. Ventrolateraalväädisüsteemi moodustavad väiksema läbimõõduga müeliniseeritud kiud, mis lähevad pärast seljaajunärvide selgmiste juurte kaudu seljaajju sisenemist üle vastaspoolele. Ülenevad kiud lõpevad ajutüve kõikidel tasanditel ja talamuses. Selle tee kaudu juhitakse ruumiselt ebatäpset informatsiooni ja antakse edasi lai spekter sensoorseid modaalsusi nagu valu, sooja, külma, “jämedat” puutetundlikkust, sügelemist ja kõdi. Keha vasak pool on esindatud paremal ja parem pool vasakul pool. Taktiilse tundlikkuse esindus ajukoores, I somatosensoorne piirkond S I paikneb posttsentraalkäärus. Kõige suurem esindus on huultel, näol ja sõrmedel. II somatosensoorne piirkond S II asub taga- ja allpool I somatosensoorse ala külgmisest osast ning on seotud mitmete teiste sensoorsete väljadega ajus nagu näiteks nägemine ja kuulmine. II somatosensoorne
kihtidesse, vahetult naha pinna alla. Neist erinevateks kehameelteks on juba käsitletud kinesteesia ning orgaanilised meeled, mis tulevad siseelundeilt ning on oma olemuselt eelkõige negatiivse tundevarjundiga (kõhuvalu, põie ja jämesoole täitumise pakitsus jms.). Võimalikud on ka positiivse tundevarjundiga orgaanilised meeled (meeldiv täiskõhutunne, meeldiv soojustunne soojast joogist peale külmetamist jne.). Nahameelte sekka loetletakse puutetundlikkust (mõnikord ka survetundlikkuse nime all), temperatuuritundlikkust (seejuures eraldi soojuse- ja külmatundlikkust), vibratsioonitundlikkust ja valutundlikkust. Äsjase loetelu iseloom annab vastuse küsimusele, miks me ei suuda täpset meelte arvu väga kindlalt kokku lugeda meelte arv sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. Muude nahameelte seas on erilise huvi objektiks olnud valutundlikkus. Selgitamaks muidu raskesti
annaabi.ee 
