KÕRVALEST SUUNAB SINNA SATTUNUD HELILAINED KUULMEKÄIKU. KUULMEKÄIK LÕPPEB TRUMMIKILEGA, MIS HAKKAB HELILAINETE TOIMEL VÕNKUMA. SEEJÄREL LÄHEVAD HELILAINED KUULMELUUKESTALE, KUS EDASI VÕIMENDAVAD JA EDASTAVAD HELI TEOLE. TEOS ASUVAD HELIRETSEPTORID MUUNDAVAD HELIVÕNKED NÄRVIIMPULSSIDEKS. NEED LIIGUVAD MÖÖDA KUULMISNÄRVI PEAAJU OIMUSAGARA KUULMISKESKUSSE NING SEAL TEKIB KUULMISAISTING. PUUTEAISTING KUS TEKIB, KUS ON KÕIGE ROHKEM PUUTERETSEPTOREID? TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB NAHAS , LIHASTES JA LIIGESTES ASUVATELE RETSEPTORITELE. KÕIGE ROHKEM ON PUUTERETSEPTOREID SÕRMEOTSTES, KEELES JA HUULTES . NÄGEMISAISTING KUIDAS TEKIB, MIDA ÜLDSE TEAD NÄGEMISEST, KUI PSÜÜHILISEST PROTSESSIST? NÄGEMISE KAUDU SAAME KÕIGE ROHKEM INFOT. VALGUSE MÕJUL TEKIB SILMA VÕRKKESTA VALGUSTUNDLIKES RAKKUDES ERUTUS, MIS LIIGUB NÄRVIIMPULSSIDENA PEAAJU KUKLASAGARA NÄGEMISKESKUSSE. NÄGEMISKESKUSES TEKIB NÄGEMISAISTING
PSÜÜHILISEST PROTSESSIST? KÕRVALEST SUUNAB SINNA SATTUNUD HELILAINED KUULMEKÄIKU. KUULMEKÄIK LÕPPEB TRUMMIKILEGA, MIS HAKKAB HELILAINETE TOIMEL VÕNKUMA. SEEJÄREL LÄHEVAD HELILAINED KUULMELUUKESTALE, KUS EDASI VÕIMENDAVAD JA EDASTAVAD HELI TEOLE. TEOS ASUVAD HELIRETSEPTORID MUUNDAVAD HELIVÕNKED NÄRVIIMPULSSIDEKS. NEED LIIGUVAD MÖÖDA KUULMISNÄRVI PEAAJU OIMUSAGARA KUULMISKESKUSSE NING SEAL TEKIB KUULMISAISTING. PUUTEAISTING KUS TEKIB, KUS ON KÕIGE ROHKEM PUUTERETSEPTOREID? TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB NAHAS, LIHASTES JA LIIGESTES ASUVATELE RETSEPTORITELE. KÕIGE ROHKEM ON PUUTERETSEPTOREID SÕRMEOTSTES, KEELES JA HUULTES. NÄGEMISAISTING KUIDAS TEKIB, MIDA ÜLDSE TEAD NÄGEMISEST, KUI PSÜÜHILISEST PROTSESSIST? NÄGEMISE KAUDU SAAME KÕIGE ROHKEM INFOT. VALGUSE MÕJUL TEKIB SILMA VÕRKKESTA VALGUSTUNDLIKES RAKKUDES ERUTUS, MIS LIIGUB NÄRVIIMPULSSIDENA PEAAJU KUKLASAGARA NÄGEMISKESKUSSE. NÄGEMISKESKUSES TEKIB NÄGEMISAISTING
segunevad maitsmis- ja haistmisaisting Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kompimine ehk puudutamine Kompimisega võime kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, nende materjali Kompimisaisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele Kõige rohkem on puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes Aistingute põhidimensioonid ja üldseaduspärasused Intensiivsus - aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm mõistet: tundlikkuse alumine ja ülemine absoluutne lävi ning eristuslävi Kvaliteet - igal aistingul on oma kvaliteet, mida saab võrrelda Aeg - aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti Ruum - teatud aistingud võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta
tunneb kõige rohkem keele otsas ja servades. Maitsmine on oluline, kuna selle abil saab hinnata toidu ja joogi kvaliteeti. Haistmismeele abil saab hinnata peale toidu ja joogi kvaliteedi ka sissehingatava õhu kvaliteeti. Lõhnadel spetsiaalseid nimetusi pole. Eristatakse 6 lõhnaklassi : lillelõhnad, eeterlikud lõhnad, muskuslõhnad, kamprilaadsed lõhnad, roisulõhnalised lõhnad, teravad lõhnad. Kompimine Võime kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, materjali jne. Kõige rohkem puuteretseptoreid on sõrmeotstes, keeles ja huultes. Et aisting tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega. Tundlikkuse alumine absoluutne lävi on ärrituse minimaalne toimiv tugevus. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi on ärrituse maksimaalne intensiivsus, mida suudame taluda. Eristuslävi on kõige väiksem erinevus kahe ärritaja vahel, mida suudame eristada. Aistingutel eristatakse nelja põhidimensiooni: 1) intensiivsusdimensioon, 2) kvaliteedidimensioon, 3) ajadimensioon, 4) ruumidimensioon .
kuuma. Puudutustele ja survele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Tunduvalt vähem tundlik on näiteks seljanahk. Kompimisega võime kindlaks teha eseme kuju, suuruse, nende materjali jne. Puuteisiting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele. Nende aistingute tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- ehk puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes. Puuteaistingud on väga olulised mitme elukutse puhul kirurgidele, viiuldajatele jne. Pimedatl on aga peale kuulmise just kompimine üks tähtsamaid maailma tunnetamise viise. Puuteisitingule lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu ja temperatuuriaistingud. 6 Kokkuvõte Inimesel on viis põhilist meelt. Nendeks on nägemismeel, kuulmismeel, kompimismeel, haistmismeel ja maitsmismeel.
Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti. Eriti hea haistmisvõimega loomade(näiteks koera) haistmine on tuhandeid kordi teravam kui mikrosmaatikute (sealhulgas inimese) haistmine. 6 Kompimine Kompimisega võime kindlaks teha esemete suuruse, kuju, materjali jne.Kompimis- ehk puuteaisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele. Nende aistingute tugevus sõltub retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- ehk puuteretseptoreid sõrmeotstes, huultes ja keeles. Puuteaistingud on olulised mõne elukutse puhul. Pimedatel on peale kuulmise tähtsaim kompmine kuidas tunnetada asju.Puuteaistingutele lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu- ja temperatuuriaistingud. 5 7 Kuulmine Helide tajumine, võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel ning teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis
maitset: · keele ots tunneb paremini magusat. · keele servad haput. · keele tagumine osa mõru (kibedat) maitset. · soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades. Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temperatuuri, massi jms. Kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsioonina. Kõige rohkem on puuteretseptoreid: keeles, huultes ja sõrmeotstes. Taju Taju on tunnetusprotsess, mis töötleb keskkonnast erinevate meelte kaudu omandatud infot ühtseks, terviklikuks kogemuseks. Taju põhiomadused · Konstantsus ehk püsivus - see väljendub esemete suuruse, vormi, värvi suhtelises püsivuses ka juhul kui tajutingimused on muutunud ehk me tajume enamasti asju samasugustena olenemata nende valgustusest, nurgast, kaugusest
hindajad), uute parfüümide väljatöötajatel jms. 4. Kompimine ehk puudutamine Kompimisega võime kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, nende materjali. Kompimis- e puuteaisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele (puute-, temperatuuri- ja mehhanoretseptorid). Puutetundlikkuse tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- e puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes (illustreerib sensoorne homunkulus). Puuteaistingud on väga olulised kirurgidele, viiuldajatele. Pimedatel on peale kuulmise just kompimine üks tähtsamaid maailma tunnetamise viise. Puuteaistingule lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu- ja temperatuuriaistingud. Aistingute põhidimensioonid ja üldseaduspärasused Aistingutel on neli põhidimensiooni: intensiivsus, kvaliteet, aeg ja ruum. Intensiivsus aistingu
infot(millega pole kiire),antakse edasi nt valu,sooja,külma,kõdi,sügelemist. Projektsiooni,kus inimese kujutis on proportsionaalselt vastavat meelte esindustega ajukoores nimetetakse homunkuluseks. I somatosensoorne piirkond paikneb kiirusagara posttsentaalkäärus.Esinduse pindalad on proportsionaalsed sensorite tihedusega nahas,seal suurem huultel,näol,sõrmedel, tagasihoidlikum kerel. Puutetundlikkuse tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- e puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes (illustreerib sensoorne homunkulus) 21. Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsitseptiivne süsteem.Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine. 22. Nägemismeel. Silma ehitus. Nägemisteravus. Silma võrkkest ja tema retseptorid.Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed
infot(millega pole kiire),antakse edasi nt valu,sooja,külma,kõdi,sügelemist. Projektsiooni,kus inimese kujutis on proportsionaalselt vastavat meelte esindustega ajukoores nimetetakse homunkuluseks. I somatosensoorne piirkond paikneb kiirusagara posttsentaalkäärus.Esinduse pindalad on proportsionaalsed sensorite tihedusega nahas,seal suurem huultel,näol,sõrmedel, tagasihoidlikum kerel. Puutetundlikkuse tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- e puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes (illustreerib sensoorne homunkulus) 21. Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsitseptiivne süsteem.Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine. 22. Nägemismeel. Silma ehitus. Nägemisteravus. Silma võrkkest ja tema retseptorid.Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed.
hindajad), uute parfüümide väljatöötajatel jms. 4. Kompimine ehk puudutamine Kompimisega võime kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, nende materjali. Kompimis- e puuteaisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele (puute-, temperatuuri- ja mehhanoretseptorid). Puutetundlikkuse tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- e puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes (illustreerib sensoorne homunkulus). Puuteaistingud on väga olulised kirurgidele, viiuldajatele. Pimedatel on peale kuulmise just kompimine üks tähtsamaid maailma tunnetamise viise. Puuteaistingule lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu- ja temperatuuriaistingud. Aistingute põhidimensioonid ja üldseaduspärasused Aistingutel on neli põhidimensiooni: intensiivsus, kvaliteet, aeg ja ruum. Intensiivsus aistingu
(toiduainete hindajad), uute parfüümide väljatöötajatel jms. 4. Kompimine ehk puudutamine Kompimisega võime kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, nende materjali. Kompimis- e puuteaisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele (puute-, temperatuuri- ja mehhanoretseptorid). Puutetundlikkuse tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- e puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes (illustreerib sensoorne homunkulus). Puuteaistingud on väga olulised kirurgidele, viiuldajatele. Pimedatel on peale kuulmise just kompimine üks tähtsamaid maailma tunnetamise viise. Puuteaistingule lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu- ja temperatuuriaistingud. Aistingute põhidimensioonid ja üldseaduspärasused Aistingutel on neli põhidimensiooni: intensiivsus, kvaliteet, aeg ja ruum. Intensiivsus
annaabi.ee 
