Märgid ja sümbolid: *ruunikirjad *ilmapuu *Thori vasar -Mjöllnir, Mjölner levinuim õnne toov amulet, sageli kanti mitut ripatsit korraga *ilmamadu *müstiline spiraal - iidseim vorm on sõõrjas ketas, mis täidetud kaartega või spiraalmustritega. Sageli kaks või neli omavahel ühendatud, vastupidiste liikumissuundadega spiraali. Jätab mulje tiirleva ratta liikumisest. *Odini kaarnad Kunst kunst sõjariistadel puutöö (puunikerdus!) Hobuseriistad! Joogisarved! Anumad graveeritud põimdekooriga
tähistamine. Kuid tekkisid laibamatused, hiiekohtadesse ehitati kirikud, oluliseks sai preester, kirikukeel oli ladina keel, lapsi ristiti, kadusid eestinimed (Malle, Jüri jne), asemele tulid kristlikud nimed (Elisabeth, Joosep, Johannes). Kultuuris ei muutunud elutingimused, ehitati endiselt rehielamuid, ilma korstnata, tehti palju villaseid riideid, meeste käsitöö töödeks jäid endiselt sepatööd ning puunikerdus, kasutati vanu sümboleid, ehteid anti edasi põlvest põlve. Muutustest: tekkisid uued sõnad, kloostrikoolid- kui tahtsid sinna minna, siis pidid oma nimest ja keelest loobuma, eestlasi õpetasid dominiiklased. Muutustest veel hakati haudadele panema kiviriste, hakati ehitama kiviehitisi (Tallinn ehitati paekivist ning Tartu savitellistest). Mina arvan, et Liivimaa ristisõda oli pöördepunkt Eesti ajaloos, sest muutusi oli rohkem kui vanu asju
tähistamine. Kuid tekkisid laibamatused, hiiekohtadesse ehitati kirikud, oluliseks sai preester, kirikukeel oli ladina keel, lapsi ristiti, kadusid eestinimed (Malle, Jüri jne), asemele tulid kristlikud nimed (Elisabeth, Joosep, Johannes). Kultuuris ei muutunud elutingimused, ehitati endiselt rehielamuid, ilma korstnata, tehti palju villaseid riideid, meeste käsitöö töödeks jäid endiselt sepatööd ning puunikerdus, kasutati vanu sümboleid, ehteid anti edasi põlvest põlve. Muutustest: tekkisid uued sõnad, kloostrikoolid- kui tahtsid sinna minna, siis pidid oma nimest ja keelest loobuma, eestlasi õpetasid dominiiklased. Muutustest veel hakati haudadele panema kiviriste, hakati ehitama kiviehitisi (Tallinn ehitati paekivist ning Tartu savitellistest). Mina arvan, et Liivimaa ristisõda oli pöördepunkt Eesti ajaloos, sest muutusi oli rohkem kui vanu asju
Plastika suursugune, pidulik, pühalik; 14. sajand: Paralleelid usuliste/müstiliste liikumistega; Usuliste motiivide hulgas sagedad kannatusest, surmast ja piinast rääkivad (nt. Kristuse kannatuslugu); Vähenes mõistusliku jutustuse osa, tugevnes tunnete väljendus; 15. sajand: Tugevnes realism, usulise motiivi tähtsus vähenes; Pessimistlik/meeleheitlik põhitoon; Motiivid rõhutasid inimeste surelikkust (laipade, skelettide kujutised);Juhtivale kohale hakkas jõudma puunikerdus (eelnevalt domineeris kiviplastika) Skulptuur: Peaülesanne ehitiste (peamiselt kirikute) kaunistamine; Püüd suurema eluläheduse poole; Keha proportsioonid muutusid õigeks; Liigutused ja poosid muutusid loomulikumaks; Rõivad katsid endiselt kogu keha kinni; Loodi imekauneid naisekujusid; Nt. Neitsi ja laps , Viimne õhtusöögiaeg Maalikunst: (Vitraazikunst)Tunti juba ammu, nüüd omandas erilise tähtsuse; Vaba seinapinna asemel
Karjalas on raudteid 2800 km ulatuses. Kultuur Karjala on rikas rahvaluule poolest. Sealt pärinevad runod ja bõliinad. Runod on ühehäälsed eepilised laulud, mis omavad Karjalas väga olulist kohta. Bõliinad on vene eepilised lugulaulud, mille kangelased on muinasvägilased. Hõre asustus, väike rahvaarv ja murreterohkus on takistanud ühtse kirjakeele loomist. Antakse välja soomekeelseid kirjandusteoseid. Karjala põlised käsitööalad on puunikerdus ja tikkimine. Peamine huviväärsus on Kizi ( Karjala Äänisjärves asuv saar ) puitarhitektuur. Karjala lipp ja vapp lipuvärvid: punane, sinine, roheline. Kokkuvõtteks Karjala keel ja rahvus on väljasuremise ohus, sest need on tekkinud väga ammu ja karjalasi, kes räägiks karjala keelt ja kannaks keelt edasi, on väga vähe alles jäänud. Kasutatud kirjandus: TEA entsüklopeedia 10. trükk, 2013; Vikipeedia; 9. klassi eesti keele õpik, 2013.
Iseloomulik inglise gootikale, mis on mõjutanud ka Saksa ordu ehituskunsti. Võlvitüübid: 1. pistiksiiluga silindervõlv 2. kloostrivõlv 3. servjoonvõlv 4.ristroidvõlv 5. tähtvõlv 6. domikaalvõlv 7. peegelvõlv 8. moldvõlv GOOTI SKULPTUUR Skulptuur on seotud arhitektuuriga. Ehitusplastika ümarplastilised figuurid asuvad nissis seina ääres. 12- 14 sajandini kasutatakse kivi, alates 15. sajandist puuskulptuur (puunikerdus), mis on värvitud. Skulptuur on samuti seotud filosoofia ja maalimapildiga. Skolastikas tugevneb Platoni ja Aristotelese liin (meeleline maailm), mille arendab täiuseni Aquino Thomas, kelle järgi meeleline maailm on madalam kui Jumalariik, kuid Jumala looduna ei saa ka meelelised asjad olla päris väärtusetud. Samuti ülistab loodust kui Jumala loomingut Assisi Fransiscus. Sellega seoses hakkab kunst enam loodust jäljendama ja ka ornamentika on
vähenes. 14. sajandi laad jõudis oma äärmuslikumate avalusteni. Seda perioodi iseloomustab pessimistlik ja meeleheitlik põhitoon. Kannatuste ja piinade kujutamisel jõuti naturalismini, nii et mõni Pieta mõjub lausa võikalt. Eelistati motiive, mis rõhutavad inimese surelikkust ja kaduvikumeeleolusid - sageli kohtame pooleldi lagunenud laipade või skelettide kujutisi. 12.-14. sajandil domineeris kiviplastika, aga 15. sajandist hakkas juhtivale kohale jõudma puunikerdus, eriti Saksamaal, seoses suurte nikerdatud altarite moodiminekuga. NÄITED Romaani skulptuurikunstist: Kohut mõistev Kristus. Viimse kohtupäeva stseen Vezelay' Madeline'i kiriku portaalil; Hingede kaalumine. Vezelay kiriku portaal; Naine ja deemon. Kapiteel Vezelay kirikus; Kristus ristil krutsifiks; Sainte Trophime kiriku portaal Arles'is; Taavet tapab Koljati. Kapiteel Vezelay kirikus; Naine ja deemon. Kapiteel Vezelay kirikus; Kain tapab Aabeli. Reljeef piiskop Bernwardi ustel;
eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid võrreldav kreeka aegse plastikaga. Skulptuuridel oli inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja monumentaalne iseloom ja neid kasutati peamiselt välisarhitektuuri 12.-14. sajandil domineeris kiviplastika, aga 15. sajandist hakkas ilmestamiseks. juhtivale kohale jõudma puunikerdus, eriti Saksamaal. 2. 14. sajandi plastikas võib täheldada teatud paralleele mitmesuguste usuliste ja müstiliste liikumistega. Usuliste motiivide Maalikunstis olid valitsevateks vitraazkunst ja tahvelmaal hulgas hakkavad sagenema sellised, kus räägitakse kannatusest, Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda surmast ja piinadest. Eriti innukalt viljeleti Kristuse kannatusloo klaasimaali, vitraazikunsti. Seda tunti juba ammu, kuid nüüd stseene
Lääne-Euroopa kunstist mõjutatuna. KONRAD MÄGI (1878-1925) sündis Lõuna-Tartumaal Hellenurmes. Isa oli mõisavalitseja abi. Mägi õppis mitmel pool Lõuna-Eestis, kuna isa vahetas tihti ametikohta. 1895.a. kolis pere Tartusse, kus Mägi õppis tisleriametit. Kunsti õppis Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Innukalt harrastas sporti (raskejõustikku) ja võttis viiulitunde. 1903.a. sõitis Peterburi, kus oli vabakuulaja Stieglitzi koolis, erialaks puunikerdus. Puutus kokku vene uuema kunstiga (M: Vrubel). See mõjutas otsust minna edasi õppima Pariisi. Tee Pariisi kulges läbi Soome, pikemalt peatus Ahvenamaal. Just siin tärkas Mäes huvi maalimise vastu. Maalis lihtsaid etüüde loodusest. !907.a. jõudis Pariisi, kus peatus ,,Mesipuus". Pariisis mõjutasid teda van Goghi ja Cezanne tööd. Suve 1908.a. veetis Norras maalides sealset loodust ja inimesi. 1912.a. tuli tagasi kodumaale. Siinne kunstielu tundus talle võrreldes Pariisi omaga loiuna
Lääne-Euroopa kunstist mõjutatuna. KONRAD MÄGI (1878-1925) sündis Lõuna-Tartumaal Hellenurmes. Isa oli mõisavalitseja abi. Mägi õppis mitmel pool Lõuna-Eestis, kuna isa vahetas tihti ametikohta. 1895.a. kolis pere Tartusse, kus Mägi õppis tisleriametit. Kunsti õppis Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Innukalt harrastas sporti (raskejõustikku) ja võttis viiulitunde. 1903.a. sõitis Peterburi, kus oli vabakuulaja Stieglitzi koolis, erialaks puunikerdus. Puutus kokku vene uuema kunstiga (M: Vrubel). See mõjutas otsust minna edasi õppima Pariisi. Tee Pariisi kulges läbi Soome, pikemalt peatus Ahvenamaal. Just siin tärkas Mäes huvi maalimise vastu. Maalis lihtsaid etüüde loodusest. !907.a. jõudis Pariisi, kus peatus ,,Mesipuus". Pariisis mõjutasid teda van Goghi ja Cezanne tööd. Suve 1908.a. veetis Norras maalides sealset loodust ja inimesi. 1912.a. tuli tagasi kodumaale. Siinne kunstielu tundus talle võrreldes Pariisi omaga loiuna
14. sajandi laad jõudis oma äärmuslikumate avalusteni. Seda perioodi iseloomustab pessimistlik ja meeleheitlik põhitoon. Kannatuste ja piinade kujutamisel jõuti naturalismini, nii et mõni Pieta mõjub lausa võikalt. Eelistati motiive, mis rõhutavad inimese surelikkust ja kaduvikumeeleolusid - sageli kohtame pooleldi lagunenud laipade või skelettide kujutisi. 12.-14. sajandil domineeris kiviplastika, aga 15. sajandist hakkas juhtivale kohale jõudma puunikerdus, eriti Saksamaal, seoses suurte nikerdatud altarite moodi minekuga. MAALIKUNST: VITRAAZIKUNST Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Seda tunti juba ammu, kuid nüüd omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi seinamaalikunst tagaplaanile. Siiski viljeleti seinamaalikunsti väiksemates
Baltistan) maa põhjapiiril, kus domineerisid imamiidid. Etnilise koosseisu poolest on Jammu ja Kashmir olnud suhteliselt monoliitne. Peamisteks rahvasteks on kasmiirid ja dograd. Kuigi maal leidus mitmeid maavarasid (boksiit, nikkel, kivisüsi jm.), oli tööstus suhteliselt vähe arenenud. Rohkem kui 4/5 elanikest oli tegev põllumajandusega ja sellega seotud käsitööga. Läbi aegade on olnud kuulsad kasmiirisallid, puunikerdus, mitmesugusest materjalist kunstitooted. Ajalooliselt on Kashmir olnud tuntud kultuuri- ja teaduskeskus. Pärast Suurbritannia ülemvõimu alla minekut (19. sajandil) said peamisteks tegevusaladeks maaviljelus ja karjakasvatus. 3 Pärast Teist maailmasõda tõusis Jammu ja Kashmiri strateegiline tähtsus tunduvalt. India pahempoolsete vaadetega ajakirjanik Vijay Kumar kirjutas 1952. aastal, et
14. sajandi laad jõudis oma äärmuslikumate avalusteni. Seda perioodi iseloomustab pessimistlik ja meeleheitlik põhitoon. Kannatuste ja piinade kujutamisel jõuti naturalismini, nii et mõni Pieta mõjub lausa võikalt. Eelistati motiive, mis rõhutavad inimese surelikkust ja kaduvikumeeleolusid - sageli kohtame pooleldi lagunenud laipade või skelettide kujutisi. 14. sajandil domineeris kiviplastika, aga 15. sajandist hakkas juhtivale kohale jõudma puunikerdus, eriti Saksamaal, seoses suurte nikerdatud altarite moodiminemkuga. Varakristlik · Lööv · Apsiid · Galerii · Valgmik · Arkaad · Kampaniil · Sakraalehitis · Konsool Romaanika · Ladina rist · Kreeka Rist · Katetraal · Toomkirik · Kirik · Kabelite pärg · Kooriruum · Petik · Nisi · Minuskel · Majuskel Gootika · Portaal · Fiaal · Roie · Roosaken · Baldahhiin · Etik · Diele
nikerdustega kapid´( dresser, armoire. Madalmaade mööblile oli omane lihtsus ja mugavus, iseloomulikeks detailideks ažuurne nikerdus, korpusmööblil profileerimata karniisid, mööblijalgade ümarad treitud vormid. Mööbli valmistamisel oli mitmeid uuendusi – palju kasutati vineerimist, polsterdamist, saetud lauad ja tisleripink võimaldasid kujundada erinevaid vorme. Dekoreerimistehnikad. Renessansiajastu mööbli kaunistamistehnikate seas olid enimkasutatavad puunikerdus, intarsia (puupinna sisse lõigatud pesad, millesse asetati mõnest teisest materjalist ornament) , puitmosaiik (erinevatest puiduliikidest väljalõigatud osad kleebiti üksteise külge). Manerism. Manerism (16.sajandi lõpp, kestis umbes 25 aastat) - stiil Euroopa kunstis, mille põhijooneks oli uue, keskaja Taassünni ajastule järgnenud, maailma tunnetamise tulemuste kokkuvõtmine kunstis. Nimetuse manerism (tuleneb sõnast maneer ) andsid stiilile tolle aja kaasaegsed
annaabi.ee 
