Turuplatsist paarsada meetrit eemal seisab suure torniga kirik. Kirikus käiakse igal pühapäeval jutlust kuulamas, kes ei käi, sellele vaadatakse kohe viltu. Kiriku lähedal asub hospidal, koht kus elavad vaesed ja haiged, kes elatuvad annetustest. Ühed esinduslikumad hooned on gildi-ja tsunftihooned, kus käivad koos kaupmehed ja käsitöölised. Enamus tavalised majad on lihtsalt külg külje vastu ehitatud. Tulekahju pärast ei tohi enam ka puumaju ehitada. Ootan teid linna külla Roby Lõbus 11a
peatänavad on kaetud munakividega. Oludest sõltumata olid tänavad alati inimesi täis. Suurim inimeste kogunemiskoht oligi turuplats, kus alati midagi toimus. Seal kaubeldi, pidutseti ning hukati rahva ees inimesi. Ükskord tapeti üks mees, kiriku vara rüüstamise ning kirikuõpetaja peksmise pärast. Kirikus käidi igal pühapäeval jutlust kuulamas, kes ei käinud, sellele vaadati kohe viltu. Suurema osa hoonetest moodustasid külg küljes kinni olevad elumajad. Puumaju ehitada ei tohtinud, selle eest sai trahvi. Katus oli tavaliselt tehtud saviplaatidest ning ukse kohal ripus märk, mille abil sai teada, kes majas elab. Antisanitaarse olukorra tõttu levisid nakkushaigused, eriti suureks ohuks olid ka tulekahjud ja katk. Tallinnas oli 15 sajandil umbes 7000- 8000 elanikku, Tartus aga umbes 5000-6000. Suuremat osa kodanikkonnas moodustasid sakslased. Kaubandus mängis suurt rolli. Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee
mäletsejate söövad seeni, mida vatsas tselluloosi toidavad lehtedega seedida http://www.arkive.org/leaf-cutter-ant/atta-cephalotes/video-08.html Loomade PARASIIDID Kõõm Soor imikutel Jala- ja küüneseen Kassihaigus ehk pügaraig TAIMEPARASIIDID Roosteseened Jahukasteseene (kõrrerooste) d kevadel kukerpuul Kartulilehemädanik Majavamm lagundab puumaju Seened LAGUNDAVAD orgaanilise aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks, (süsihappegaasiks ja veeks) - nad on asendamatud looduse aineringes! Lagundavad nii elus kui eluta organisme. http://www.youtube.com/watch?v=WLk-9ib0OVA http://www.youtube.com/watch?v=qJiIZqKS_tI
Kiriku lähedal asub hospidal, koht kus elavad vaesed ja haiged, kes elatuvad annetustest. Selle hoone sisemus ja välimus on üksluine ning nukker. Ühed esinduslikumad hooned on gildi-ja tsunftihooned, kus käivad koos kaupmehed ja käsitöölised. Väljast on nad väga uhked, nikerdused ustel ja puha, aga ma arvan, et nad on seest veelgi stiilsemad ning ilusamad. Suurema osa ülejäänud hoonetest moodustavad külg küljes kinni olevad elumajad. Puumaju ehitada ei tohi (punase kuke pärast), muidu saad trahvi. Toon näiteks minu maja, kus mina elan. Maja on paekivist, keldrikorrusel hoitakse igasuguseid aiasaadusi ning muud kola, esimesel korrusel on köök ning ühtlasi ka pagari töökoda, teisel elame mina ja Tõnu ning kolmandal elab peremees oma naisega. Pööningul on laoruum, kuhu tõmmatakse kaup vintsi abil ülesse ning katuseluugist sisse. Katus on tehtud saviplaatidest ning ukse kohal ripub märk, mille abil saadakse teada,
ja vanemaid liikmeid. Seetõttu on majanduslikud streigid seal haruldased, sest töölised leiavad, et streik kahjustab firmat ja sealtkaudu ka neid endid. Palju on väikeettevõtteid - perepoode, väikseid restorane ja baare, kodused töökodasid jms. Selliseid perefirmasid pärandatakse isadelt poegadele ja need võivad olla väga vanade traditsioonidega. Kodu Viimase saja aastaga on jaapani kodu tublisti muutunud. Traditsioonilisi õlg- või sindlikatusega puumaju võib kohata veel ainult maapiirkondades, linnades elavad inimesed enamasti samasugustes kortermajades nagu eurooplased. Selliseid suuri kortermaju kutsutakse Jaapanis danchi ja need on ehitatud betoonist ja terasest, siseviimistluses kasutatakse ka puitu. Tüüpiline jaapani korter on aga oluliselt väiksem, kui Euroopas. Tegelikult on iga jaapanlase unistuseks oma maja, aga kuna maa on väga kallis, on ka majad kalllid ja võrdlemisi väikesed
20 saj. alguse kunstis olid elujõulised suunad impressionism ja sümbolism. Impressionistid: Rissanen, Enckell, Verner Thome, Mikko Oinonen, Yrjö Ollila. Ekspressionistide rühmitus 1917. 1920. rahvuslik suletus, kubism ja uusrealism. 22. soome arhitektuur Soome arhitektuur ja soome disain on teatud määral mõisted. Kui öeldakse soome arhitektuur, siis mõealdakse palju avatust ja seotust loodusega. Neljakandiline, palju aknaid. Enamus elamuid on puumaju, alles hiljuti on hakatud ehitama kivimaju. Eliel Saarinen, Alvar Aalto ja Reima Pietilä on soome arhitektuuri viinud maailmasse. Neid 3 nime teab iga soomlane. Rahvuslikud suurkujud. Saarinen:Tartu Pauluse kirik (1911-1913) Tallina raekoja projekt 1923. läks koos poja ja naisega Ameerikasse. Ehitusmaterjale on alati vähe, elu ja olu on olnud suhteliselt tagasihoidlik (sest on nn kauge ja külm maa).
20 saj. alguse kunstis olid elujõulised suunad impressionism ja sümbolism. Impressionistid: Rissanen, Enckell, Verner Thome, Mikko Oinonen, Yrjö Ollila. Ekspressionistide rühmitus 1917. 1920. rahvuslik suletus, kubism ja uusrealism. Kubistid: Imlari Aalto, Alvar Caweni. 22. soome arhitektuur Soome arhitektuur ja soome disain on teatud määral mõisted. Kui öeldakse soome arhitektuur, siis mõealdakse palju avatust ja seotust loodusega. Neljakandiline, palju aknaid. Enamus elamuid on puumaju, alles hiljuti on hakatud ehitama kivimaju. Eliel Saarinen, Alvar Aalto ja Reima Pietilä on soome arhitektuuri viinud maailmasse. Neid 3 nime teab iga soomlane. Rahvuslikud suurkujud. Saarinen:Tartu Pauluse kirik (1911-1913) Tallina raekoja projekt 1923. läks koos poja ja naisega Ameerikasse. Ehitusmaterjale on alati vähe, elu ja olu on olnud suhteliselt tagasihoidlik (sest on nn kauge ja külm maa).
Samuti on servad nende piirkondade lahutajateks. Selge näide on siin Ülejõe, kus Emajõgi kui serv, seab piiri kahe linnaosa vahel. Annelinn algab servast, mille tekitajaks on nii jõgi kui Anne kanal. Sidujateks nende linnaosade vahel on aga Turu rist ning Anne ring, samuti täidab ühendusfunktsiooni kahe piirkonna vahel Turu sild. Karlova ja Kesklinna vahe pole nii selgelt servaga eristatav, kuid siin saame tugineda pigem just linnajao iseloomulikele joontele. Karlovas on palju vanu puumaju, linnajagu on üldiselt madal, ei esine kõrgeid hooneid, Kesklinnas aga leidub mitmeid kõrghooneid, ehitised on kivist ning enamjaolt ühiskondliku tähtsusega. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et Lynch`i ideed piirkondadest ning Tartu linnaosade jaotus kattuvad omavahel küllaltki hästi. 30 7. Rajad Juba sajandeid on inimese liikumine toimunud mööda kindlaksmääratud teid. Need teed on
et streik kahjustab firmat ja sealtkaudu ka neid endid. Palju on väikeettevõtteid - perepoode, väikseid restorane ja baare, kodused töökodasid jms. Selliseid perefirmasid pärandatakse isadelt poegadele ja need võivad olla väga vanade traditsioonidega. Kodu Viimase saja aastaga on jaapani kodu tublisti muutunud. Traditsioonilisi õlg- või sindlikatusega puumaju võib kohata veel ainult maapiirkondades, linnades elavad inimesed enamasti samasugustes kortermajades nagu eurooplased. Selliseid suuri kortermaju kutsutakse Jaapanis danchi ja need on ehitatud betoonist ja terasest, siseviimistluses kasutatakse ka puitu. Tüüpiline jaapani korter on aga oluliselt väiksem, kui Euroopas. Tegelikult on iga jaapanlase unistuseks oma maja, aga kuna maa on väga kallis, on ka majad kalllid ja võrdlemisi väikesed
tehakse Riias ja Helsingis, jätkus puitelamute ehitamine hoogsalt ka pärast Eesti vabariigi iseseisvumist. Tallinna majaks nimetatakse 1920. 1930. aastail Tallinnas ehitatud korterelamu tüüpi (vt. Joonis 1.21), mida iseloomustab keskne kivist trepikoda, samas kui ülejäänud hoone on ehitatud puitkonstruktsioonis. Kivitrepikoda tulenes uutest 29 tuletõrjenõuetest, üksikuid kivitrepikojaga puumaju ehitati juba tsaariajal, kuid nüüd sai see üldlevinuks. Valdavalt on tegemist kahekorruseliste elamutega. Ühel lühikesel perioodil lubati ehitada ka kolme täiskorrusega Tallinna maju, enamasti oli aga võimalik kaks korrust ja katusekorrus, viimasele püüti sageli aga anda kõrge mansardi kuju, mis võimaldas sinna ikkagi praktiliselt terve täiskorruse mahutada. Korterite suurus on kõikuv, enamalt jaolt on see hoonetüüp orienteeritud paremale järjele jõudnud töölisperedele ja
Kehviktalus koosnes elumaja 2-3st, keskmistes taludes 3-4st ruumist. Jõukamates taludes isegi kuuest või enamast. Taluõu oli ümbritsetud hoonetega. Kui vähegi sobis, oli reegliks, et köögi aknast pidi perenaisel näha olema laudauks ja laste mängumuru. Hoonete paigutus pidi olema otstarbekas, et vähendada pererahva jalavaeva. Sagedamini oli seinamaterjaliks tahutud palgid. Harjumaal ehitati rohkem paekivist hooneid 1930. aastail, ehitati valdavalt laudvooderdusega ja ärklikorrustega puumaju. Oma metsa puit oli odavam kui kivi. Mandril kasutati puitlaast või sindlikatust. Läänemaal ja saartel ehitati ka pilliroost katuseid. Jõukamates taludes olid ka kivikatused. Põrandad tehti hööveldatud laudadest, mis jäeti enamuses ka värvimata. Arvati, et puit on nii soojem ja inimsõbralikum. Mõnes talus värviti põrandad. Värvimata põrandad aga küüriti laupäeviti seebi, vee ja luuaga valgeks ja kaeti naiste kootud kaltsuvaipadega
annaabi.ee 
