Trifoorium on paksu müüri sees olev kitsas käik, mis avaneb kesklöövi suunas. Petik on ümarkaareline niss. Valgmik on kesklöövi akende osa. Triumfikaar ühendab transepti ja pikihoonet. Nelitis on pikihoone ja põikhoone ristumiskoht, kus tavaliselt asub torn. Tornid võisid puududa või asuda eraldi kiriku kõrval või olla kahekaupa fassaadil. Koor on koht vaimulikule ja koorile. Krüpt on kabel kooriruumi all. Apsiid on altari asupaik. Lagi võis puududa, võis olla lame puulagi, silindervõlvlagi või ristvõlvlagi. Ehitise katmine laega on tehniliselt raske ülesanne, kuna ristvõlv on raske. Ristvõlv moodustub kahe silindervõlvi lõikumisel. Võlvik e. travee on löövide jaotus põigiti. Vööndkaar eraldab traveesid üksteisest. Romaani stiili omapäraks on jämedad piilarid, väikesed ja ümarkaarelised aknad, kitsad löövid, massiivsed seinad ning raskepärasus. Romaani stiili silmapaistvaim tunnus on ümarkaar. Ehitusmaterjaliks oli kohalik maakivi
Hummuli lahingut süütasid tsaar Peeter I väed Helme kiriku. Tulekahju oli tohutu, kuumuses vajusid kokku isegi kiriku võlvlaed. Vaene ja väikesearvuline kogudus ei suutnud kirikut uuesti üles ehitada. Väiksemat Issanda Ihu kabelkirikut kasutati 1740. aastani, mil välk selle põlema süütas, kirik jäigi taastamata. Issanda Ihu kiriku varemed Autor: Villu Männik Möödus paarkümmend aastat, enne kui alustati Maarja kiriku uut ülesehitamist. Võlvlagede asemele pandi tavaline puulagi, kirikule ehitati ka puidust torn. Arhitektuuriliselt oli Helme kirik kodakirik. (Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas ei ole aknaid. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi.) Kirik oli 41,3 meetrit pikk ja 19,6 meetrit lai ning torn 45,8 meetrit kõrge. Torn toetus esikülje müürile ja kahele sambale. Kirikusse mahtus üle 2000 inimese ja istekohti oli 800. 1900. aastal valati Tallinnas C
omapärane. 2. Dekoreeritud stiil: Inglise gootika u 1250- 1350. kirikute siseruum oli avar ja vööndkaared muutusid lamedamaks. Koori idaseinas suur aken. Väga palju ehisdetaile. 3. Itaalia gootika üldiseloomustus: Tehniliselt tagasihoidlik. Tugevaks jäi romaani ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid. Tugisüsteem oli kirikutel lihtne, vähem oli vertikaalsust rõhutatud, mõnikord oli kesklööv jäetud võlvimata(puulagi). Kirikul pole torne, külla aga on kiriku kõrvale eshitatud eraldi kellatorn. 4. Saksa gootika alates 14 saj: vastas linnakodanike maitsele. Lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi. Kahe läänetorni asemel üks ning loobuti kabelipärjast. Basiilikatele hakati eelistama kodakirikuid. Gooti kujutav kunst 1. Iseloomustus: Kujutava kunsti peamiseks tellijaks oli kirik. Gooti skulptuur on
Seepärast olidki keskaegse linna tänavad nii kitsukesed ning majad väheldased ja tihedalt üksteise vastu surutud. Tavaliselt ehitati majad kõrge otsaviiluga vastu tänavat ning ruumi võitmiseks võisid ülemised korrused veidi eenduda, ulatudes tänava köhale. Sama eesmärk oli ka ärklitel. Elumajade aknad ei tarvitsenud aga üldse olla teravkaarsed, vaid nad olid tavalised nelinurksed. Sellise akende kuju tingis lame puulagi, samuti nagu kirikute kaaraknad järgisid laevõlvide kuju. Gooti ajastul hakati linnadesse ehitama ka avalikke hooneid raekodasid, kohtupaleesid, käsitööliste tsunftihooneid jms. 4 Vanim ja lihtsaim Põhja-Prantsusmaa suurtest katedraalidest on 12.sajandi alustatud võimas viielööviline Pariisi Notre-Dame'i ehk Jumalaema kirik. Notre-Dame e Jumalaema kirik Pariisis
annetas 200 riigitaalrit. 1674. aastast pärinevad teated kiriku restaureerimisest. Korras kiriku iga ei olnud aga pikk. Põhjasõja ajal, pärast Hummuli lahingut süütasid tsaar Peeter I väed Helme kiriku. Tulekahju oli tohutu, kuumuses vajusid kokku isegi kiriku võlvlaed. Vaene ja väikesearvuline kogudus ei suutnud kirikut uuesti üles ehitada. Möödus paarkümmend aastat, enne kui alustati Maarja kiriku uut ülesehitamist. Võlvlagede asemele pandi tavaline puulagi, kirikule ehitati ka puidust torn. Eestikeelset jumalateenistust hakkas õpetaja Johannes Uustal pidama 1918. aasta jõuluõhtust. Altaril oli kaks maali: «Jeesus ristil» ja «Jeesuse ülestõusmine». Altari kohal oli ümmargune, ajahambast puretud lintklaasidega aken. Seitse Helme koguduse meest (kindralid- ministrid Jaan Soots, Paul Lill, Aleksander Jaakson, kunstimuuseumi direktor Peeter Tauk, riigi
Seepärast olidki keskaegse linna tänavad nii kitsukesed ning majad väheldased ja tihedalt üksteise vastu surutud. Tavaliselt ehitati majad kõrge otsaviiluga vastu tänavat ning ruumi võitmiseks võisid ülemised korrused veidi eenduda, ulatudes tänava köhale. Sama eesmärk oli ka ärklitel. Elumajade aknad ei tarvitsenud aga üldse olla teravkaarsed, vaid nad olid tavalised nelinurksed. Sellise akende kuju tingis lame puulagi, samuti nagu kirikute kaaraknad järgisid laevõlvide kuju. Gooti ajastul hakati linnadesse ehitama ka avalikke hooneid- raekodasid, kohtupaleesid, käsitööliste tsunftihooneid jms. Renessanssi stiil Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale.
Tal puudub ülesse juhtiv sihtpunkt. Keskkohta üles jõudes jätkub ta katkestamatult ja pöördub aeglaselt ümmardudes jälle alla. Siingi tõusupüüd, mis ei pääse veel maksvusele. Löövide katteks tarvitati mitmesuguseid viise: lamedat puulage, silindervõlvi, ristvõlvi. Silindervõlv oma aeglase ja raske kaardumisega ühelt lööviseinalt teiseni vastas juba põhiiseloomult romaani stiili „maalähedusele“ ja raskepärasusele, samuti horisontaalne puulagi. Ristvõlv sisaldab endas sellevastu suuremaid tõusuvõimalusi. Ta on saavutatud kahe silindri ristlevast lõikumisest ja toetub tasakaaluliselt kogu oma raskusega mitte enam tervele külgseinale, vaid neljale piidale, mis on asetatud võlviku (ühe võlviga kaetava ala) nurkadesse. Ristina jooksevad neilt piitadelt võlvi kandvad võlvi kandid (roided) üles keskpunkti kokku, kuhu keskuse rõhutamiseks paigutati sagedasti nn. päiskivi. Sellise võlvi juures on kogu
Seepärast olidki keskaegse linna tänavad nii kitsukesed ning majad väheldased ja tihedalt üksteise vastu surutud. Tavaliselt ehitati majad kõrge otsaviiluga vastu tänavat ning ruumi võitmiseks võisid ülemised korrused veidi eenduda, ulatudes tänava köhale. Sama eesmärk oli ka ärklitel. Elumajade aknad ei tarvitsenud aga üldse olla teravkaarsed, vaid nad olid tavalised nelinurksed. Sellise akende kuju tingis lame puulagi, samuti nagu kirikute kaaraknad järgisid laevõlvide kuju. Gooti ajastul hakati linnadesse ehitama ka avalikke hooneid- raekodasid, kohtupaleesid, käsitööliste tsunftihooneid jms. Brüsseli raekoda Albrecht Düreri Kaupmehe elamu kodumaja Nürnbergis, Tallinnas Saksamaal Arhitektuur Prantsusmaal
Seepärast olidki keskaegse linna tänavad nii kitsukesed ning majad väheldased ja tihedalt üksteise vastu surutud. Tavaliselt ehitati majad kõrge otsaviiluga vastu tänavat ning ruumi võitmiseks võisid ülemised korrused veidi eenduda, ulatudes tänava köhale. Sama eesmärk oli ka ärklitel. Elumajade aknad ei tarvitsenud aga üldse olla teravkaarsed, vaid nad olid tavalised nelinurksed. Sellise akende kuju tingis lame puulagi, samuti nagu kirikute kaaraknad järgisid laevõlvide kuju. Gooti ajastul hakati linnadesse ehitama ka avalikke hooneid- raekodasid, kohtupaleesid, käsitööliste tsunftihooneid jms. 2.1.1 Arhitektuur Prantsusmaal Varaseim gooti stiilis ehitis on Saint-Denis' kloostri kiriku (Prantsuse kuningate matmispaik) kooriosa, mis ehitati kloostri abti Sugeri eestvedamisel, kes soovis ehituskunsti abil kajastada uusi usulisi ideid
ROMAANI STIILI TUNNUSEID. *Kaaristu kohal võivad olla 1) empoorid külglöövide peal olev käik, mis avanes kesklöövi poole (võis ka puududa) 2) trifoorium paksu müüri sees olev kitsas käik, mis avanes arkaadina kesklöövi poole (võis ka puududa) 3) pseudotrifoorium rida ümarkaarelisi nisse (petikuid) *Kesklöövi ülaosas oli valgmik ümarkaareliste akendega *Pikihoone lagi 1) võis puududa 2) lame puulagi 3) silindervõlv 4) ristvõlv Võlvitud löövid jagunesid põigiti võlvikuteks e. traveedeks traveesid eraldasid omavahel vööndkaared · Transept e. põikhoone transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar e. võidukaar. Transepti ja pikihoone ristumiskoht on nelitis · Koor koht vaimulikele ja koorile. Koori all oli sageli kabel (krüpt) kuhu maeti suurnike surnukehi · Apsiid asus altar
Seepärast olidki keskaegse linna tänavad nii kitsukesed ning majad väheldased ja tihedalt üksteise vastu surutud. Tavaliselt ehitati majad kõrge otsaviiluga vastu tänavat ning ruumi võitmiseks võisid ülemised korrused veidi eenduda, ulatudes tänava köhale. Sama eesmärk oli ka ärklitel. Elumajade aknad ei tarvitsenud aga üldse olla teravkaarsed, vaid nad olid tavalised nelinurksed. Sellise akende kuju tingis lame puulagi, samuti nagu kirikute kaaraknad järgisid laevõlvide kuju. Gooti ajastul hakati linnadesse ehitama ka avalikke hooneid- raekodasid, kohtupaleesid, käsitööliste tsunftihooneid jms. Prantsuse gootika Vanim ja lihtsaim Põhja-Prantsusmaa suurtest katedraalidest on 12.sajandi alustatud võimas viielööviline Pariisi Notre-Dame'i ehk Jumalaema kirik. Pariisi Notre-Dame'ile järgnes Reimsi katedraal (ka see katedraal on pühendatud Neitsi Maarjale, seega samuti Jumalaema kirik). Reimsi
annaabi.ee 
