Elektril sõitvate autode plussid on väike energia- ja sõidukulu, vähene müra ning saasteainete vähene tekkimine. Kuigi elektriauotd on väga keskkonna sõbralikud ei kasutata neid siiski nii laialdaselt kui võiks. Selle peamine põhjus on elektriautode oluliselt suurem hind ja tihe laadimisvajadus. Elektiauto akude laadimine võtab aega kiirlaadimisega u. 30 minutit, tavalaadimisega 8-10 tundi. Ühe laadimisega sõidab auto 60-180 km, see oleneb ilmastikust ja sõidustiilist. 3.5 Puugaas tekin biomassi (enamasti puidu) kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta või gaasistamisel kuivdestillatsiooni. Puugaas koosneb vingugaasist, süsihappegaasist ja metaanist. 100 kg puidust saab 34-40 m3 puugaasi. Katlaid kus toodetakse puugasi kasutatakse soojusenergia tootmiseks. Puugaasi saab väga edukalt kasutada autokütusena. Teise maailmasõja järel olid puugaasil sõitvad autod mitmes riigis üsna levinud. 1000 kg puitu asendab autokütusena umbes 200-350 liitrit bensiini. 3
- Pöördkolb- ehk Wankelmootor (sulgudes on võimalik silindrite arv, rasvaselt on tänapäeval maismaasõidukitel kasutatavad mootorid) Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas autodele, mootorratastele, laevadele (paatidele) aga ka statsionaarsetele seadmetele (elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. Neljataktilse sisepõlemismootori töötaktid. Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia
tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat. 1.1 NELJATAKTILINE SISEPÕLEMISMOOTOR Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas autodele, mootorratastele, laevadele (paatidele) aga ka statsionaarsetele seadmetele (elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. 3 1.2 NELJATAKTILISE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID
elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 2. Sisepõlemismootoris energia saamine ja sisepõlemismootorite jaotus eri tunnuste alusel. Sisepõlemismootoris toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. Liigitatakse 1.Kasutatav kütuse liik: a) kerge vedelkütus (bensiin) b) raske vedelkütus (diislikütus, masuut) c) gaaskütus (vedelkütus, puugaas) 2.Põlevsegu moodustamise viis a) Otto mootorid b) diiselmootorid 3.Töötsükli kestus a) 2-he taktilised b) 4-ja taktilised 4.Energiat muundav mehhanism a) kolbmootorid b) rootormootorid e. Wankel mootorid c) gaasiturbiinmootorid 5.Jahutussüsteemi tüüp a) vedelikjahutus b) õhkjahutus c) kombineeritud 6.Käivitussüsteemi tüüp a) käisitsi b) elektrostarter c) kaskaad e. mitmeastmeline 7.Silindrite arv a) ühesilindrilised b) mitmesil. 8
Need on vedelkütused, mida saadakse tahkest biomassist puidust või põhust. Ent teise põlvkonna biokütuste valmistamise tehnoloogiad on alles teadusuuringute järgus ning nende turule jõudmiseni läheb veel palju aastaid. [1/2/3/4/5] Biokütuse liigid · Bioetanool biomassist ja/või jäätmete orgaanilisest osast toodetud etanool · Biodiislikütus taimsest või loomsest õlist toodetud diislikütuse kvaliteediga metüülester · Biogaas puugaas või biomassist (ka jäätmete orgaanilisest osast) toodetud vedelgaas, mille puhtus vastab maagaasi kvaliteedile · Biometanool biomassist toodetud metanool · Biodimetüüleeter biomassist toodetud dimetüüleeter · Bio-ETBE bioetanooli baasil toodetud etüültertsiaarbutüüleeter. Biokütuse sisalduse määraks ETBE-s loetakse 47% · Bio-MTBE biometanooli baasil toodetud metüültertsiaartüüleeter. Biokütuse
piirkondadesse, kus tooraine on odav. Teisel viisil kuumutatakse retorti väljastpoolt lokaalse põletiga. Hapniku juurdepääs toormele on minimaalne ja täpselt reguleeritav. Materjali kuumutamiseks võib kasutada ka väljuvaid gaase. Kolmas meetod on kallim, kuid tagab puusöe suure saagise ja vähese energiakulu. Retordis olevat puitu kuumutatakse kütteõliga (võib kuumutada ka puitkütust kasutades) seni, kuni hakkavad eralduma puugaasid. Need suunatakse retordi alla koldesse, kus puugaas hakkab põlema. Sellega on tagatud edasine söestumiseks vajalik energiakogus ja lisakütteõli (puitu) ei vajata. Kuna ahjus on korraga kaks retorti, mida vahetatakse umbes kuue tunni tagant, annab enamiku vajalikust energiast töödeldav puit ise. Puidusöe kasutamine Puidusütt on kasutatud mitmetel elualadel (joonis 1.10) alates kodusest majapidamisest kuni sõjanduseni. Praegu kasutatakse puidusütt peamiselt gaaside ja vedelike imamiseks,
Teise maailmasõja ajal ja järel olid puugaasikütusel sõitvad autod mitmes Euroopa riigis tavalised. Kahjuks ei ole leitud seni vajadust tehnoloogia edasiarendamiseks. Siiski on kasulik teada sellise töökõlbuliku alternatiivi eksisteerimisest. Puugaas saadakse puidu termilisel gasifitseerimisel puugaasigeneraatoris. Õhust ja puidust eralduv niiskus annavad reageerides süsihappegaasi CO2 ning vingugaasi CO ja vesiniku H2. Süsihappegaas taandub suures osas vingugaasiks. Osa vesinikku, mis reageerib süsinikuga, tekitab metaani CH4. Puu põletamisel tekkiv gaas on detonatsioonikindel, mis lubab seda kasutada ka tänapäevaste kõrge surveastmega mootorite käitamiseks. Arvestuslikult vastab üks
20 mm. Mõõtmed võivad olla ka samad mis turbabriketil 180 x 75 x 35 mm. 9 · Puidupelletid ehk graanulid kuivatatud ja peenestatud puidujäätmetest pressitud peened (sõrmejämedused) pulgad või kuubid. · Puusüsi suure süsinikusisaldusega (ca. 80%) ning kõrge kütteväärtusega (27...31 MJ/kg) aine, mis tekib puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta või vähese juurdepääsu korral. · Puugaas puidu termilisel lagunemisel (kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta) või gaasistamisel saadav põlevgaas kütteväärtusega 4.5...15 MJ/m3. Eristatakse kahte liiki: Generaatorgaas, mille peamiseks põlevosaks on CO ja vesigaas, mille põlevosa moodustavad CO ja H2 [2]. Küttepuidu tarbimisaine koosneb ballastainest (niiskus + tuhk) ja põlevainest Puit sisaldab 50 % süsinikku. Tänapäeval kaotab puit kütusena oma tähtsuse. Puit on tähtis
korrapärase kujuga tooted · Puitgraanulid ehk pelletid - kuivatatud ja peenestatud puidujäätmetest pressitud peened pulgad või kuubikud · Halupuit - tarbepuiduks sobimatutest tüvedest või nende osadest saetud ja lõhutud kindla pikkusega halud. · Puusüsi - suure süsinikusisaldusega (ca 80%) ning kõrge kütteväärtusega aine, mis tekib puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta või vähese juurdepääsu korral · Puugaas - puidu termilisel lagunemisel (kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta) või gaasistamisel saadav põlevgaas. definitsioon Eestis tekkivatest jäätmetest üle poole moodustavad ohtlikud jäätmed. Tekkivatest ohtlikest jäätmetest moodustavad 94%-98% nn. suuremahulised jäätmed, mis tekkivad põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia tööstuse protsesside tulemusel väga suurtes kogustes. Kui välja arvata
direktiivi 2003/30/EÜ artikli 2 lõike 2 kohaselt järgmiselt: biokütusteks loetakse järgmisi biomassist toodetud vedelaid või gaasilisi transpordis kasutatavaid kütuseliike: bioetanool biomassist ja / või jäätmete orgaanilisest osast toodetud etanool; biodiislikütus taimsetest või loomsetest õlidest toodetud diislikütuse kvaliteediga metüülester; biogaas puugaas või biomassist (ka jäätmete orgaanilisest osast) toodetud vedelgaas, mille puhtus vastab maagaasi kvaliteedile; biometanool biomassist toodetud metanool; biodimetüüleeter - biomassist toodetud dimetüüleeter; 4 bio-ETBE bioetanooli baasil toodetud etüültertsiaarbutüüleeter. Biokütuse sisalduse määraks ETBE-s loetakse 47%;
(puidutöötlemisjäätmed). Toormaterjalist läheb saagimisel puidutöötlemisjäätmeteks 35...40%, vineeri tootmisel kuni 60% ja mööblitööstuses 60...70%. Puidutöötlemisjäätmete hulka loetakse ka koor, saepuru ja höövlilaastud. Kateldes ja ahjudes kasutatavate puidust biokütuste liigid: ·Halupuit ·Hakkpuit ·Puidubrikett ·Puidupelletid ehk graanulid ·Puusüsi suure süsinikusisaldusega (ca 80%) ning kõrge kütteväärtusega (27...31 MJ/kg) ·Puugaas kütteväärtusega 4,5...15 MJ/m3. Eristatakse kahte liiki: generaatorgaas, mille peamiseks põlevosaks on CO, ja vesigaas, mille põlevosa moodustavad CO ja H2 ·Röstitud ehk torrefitseeritud puit. Tüvepuidu põlevaine koostis Puuliik Cp % Hp % Op % Np % Lendosiste Kütteväärtus sisaldus % MJ/kg Okaspuu 51,0 6,15 42,25 0,6 85 19,079
1. Jõuseadmed: Sisepõlemismootor; elektrijaam; hüdroajam; pneumoajam. Jõuülekanded, sidurid. Milliseid mootoreid kasutatakse masinatel ja iseloomustage neid? - Sisepõlemismootor kasutatakse erinevaid kütuse liike (kerget vedelkütust: bensiin; rasket vedelkütust: diisli kütus, masuut; gaaskütust: vedelgaas, vanasti ka puugaas). Energiaallikast sõltumatud, valmis koheselt tööks, omavad suhteliselt väikeseid mõõtmeid ja massi ning võivad taluda ajutisi ülekoormusi. - Hüdromootor seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist kui ka pöörlemist. - Elektrimootor neid toidetakse võrgust või masina enda generaatorilt. Need jagunevad vooluallika alusel: vahelduvvoolumootorid ja alalisvoolumootorid. Peamine eelis on pidev
Transpordis mootorikütustena kasutatavad biokütused on defineeritud Euroopa Liidu direktiivi 2003/30/EÜ artikli 2 lõike 2 kohaselt järgmiselt: biokütusteks loetakse järgmisi biomassist toodetud vedelaid või gaasilisi transpordis kasutatavaid kütuseliike: bioetanool biomassist ja / või jäätmete orgaanilisest osast toodetud etanool; biodiislikütus taimsetest või loomsetest õlidest toodetud diislikütuse kvaliteediga metüülester; biogaas puugaas või biomassist (ka jäätmete orgaanilisest osast) toodetud vedelgaas, mille puhtus vastab maagaasi kvaliteedile; biometanool biomassist toodetud metanool; biodimetüüleeter - biomassist toodetud dimetüüleeter; bio-ETBE bioetanooli baasil toodetud etüültertsiaarbutüüleeter. Biokütuse sisalduse määraks ETBE-s loetakse 47%; bio-MTBE biometanooli baasil toodetud metüültertsiaarbutüüleeter. Biokütuse sisalduse määraks MTBE-s loetakse 36%;
annaabi.ee 
