Vead kasutustehnoloogias: Kochi kepike- PENETSILIIN Tööstusmelanism-Tööstuse ja linnade saastatuse kasvuga kaasnev tumeda värvusega isendite arvu kasv populatsioonis. Saastetolerants Bioindikatsioon (elusorganismide kaudu keskkonnas olevate ainete sisalduse kindlakstgemine). INDIKAATORVORM Vask Põisrohi, hapuoblikas, valge kastehein, punane pusurohi Tina Lamba-aruhein, soo-kastehein, valge-kastehein Tsink Hapuoblikas, valge kastehein, aaslina, ümarleheline kellukas Kultuurliigistik Inimtegevusele tuginev liigiline koosseis Sünantroopsus-kaasnevad inimesega (nt. Kärbes) Linnastumine-raudkull Prügistumine Keskonnamuutuste tagajärjed 1) Looduslikud Aastaaegade vaheldumine Õhuniiskuse muutus
pannakse haavale kergelt niisutatuna ja siis väljapigiatatuna,siis on ta pehme ja imeb hästi niiskust.Kindlasti tuleb kasutada valget turbasammalt. SEEBILILL Tema juurt tarvitatakse nagu seepi.Eriti hästi vahutab peenestatud juur.Seebilillega käsi pestes pole soovitav seda nuusutada ega maitsta vahtu kuna see tekitab aevastust ja on mürgine. HARILIK PÖISROHI Pôisrohu noori kasvuseid tarvitatakse toiduks.Neil on spargli maitse ja neid keedetakse ning süüakse nagu salatit. VALGE PUSUROHI Tarvitatakse rasva plekkide kôrvaldamiseks pesupesemisel ja plekkide välja vôtmiseks kostüümidelt,tarvitatakse ka käte pesemiseks. TAVALINE EHK HOBUKASTAN Vôib kasutata sügisel käte pesemiseks ja rasvaplekkide eemaldamiseks. LEEDRIPUU Kôlbab eriti määrdunud käte pesemiseks.Ta ei anna küll vahtu,kuid hävitab hästi mustuse. PÔDRAKANEP Pödra kanepi noori juurevôsundeid ja vôsuseid tarvitatakse keedetult nagu sparglit,samuti vôib nendega asendada kapsast
Kindlasti tuleb kasutada valget turbasammalt. SEEBILILL Tema juurt tarvitatakse nagu seepi.Eriti hästi vahutab peenestatud juur.Seebilillega käsi pestes pole soovitav seda nuusutada ega maitsta vahtu kuna see tekitab aevastust ja on mürgine. HARILIK PÖISROHI Pôisrohu noori kasvuseid tarvitatakse toiduks.Neil on spargli maitse ja neid keedetakse ning süüakse nagu salatit. VALGE PUSUROHI Tarvitatakse rasva plekkide kôrvaldamiseks pesupesemisel ja plekkide välja vôtmiseks kostüümidelt,tarvitatakse ka käte pesemiseks. TAVALINE EHK HOBUKASTAN Vôib kasutata sügisel käte pesemiseks ja rasvaplekkide eemaldamiseks. LEEDRIPUU Kôlbab eriti määrdunud käte pesemiseks.Ta ei anna küll vahtu,kuid hävitab hästi mustuse. PÔDRAKANEP Pödra kanepi noori juurevôsundeid ja vôsuseid tarvitatakse keedetult
Sk. Nelgilised - Rohttaimed, putuktolmlejad, vars sageli jämenenud sõlmekohtadega. Lehed kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta. Õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane, viietine, õieneelus lisakroon, tolmukaid kümme, tupp liit- v. lahklehine. Vili: kupar, pähklike v. kuiv mari. Kasvavad kuivematel päikeselistel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel, kinkudel; harva metsas ja niiskemas. N: nurmnelk, aasnelk, harilik seebilill, harilik põisrohi, valge pusurohi, punane pusurohi, tõrvalill, käokann, vesihein, nälghein, mets-tähthein, põld-kaderohi, põld-kadakkaer, vesitähthein, nisulill ehk äiakas, sööt-seiarohi. Sk. Roosõielised - liit- ja lihtlehed, lehed vahelduvalt, abilehed olemas, võivad olla leherootsuga liitunud. Õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised, võib esineda välistupp, õietelg laienenud õiepõhjaks, mis võib olla lame, kuhikjas v. karikjas, õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest
tulikas, varsakabi, võsaülane, har sinilill, karukell, kollane käoking) Nelgilised: *rohttaimed, putuktolmlejad *vars sageli jämenenud sõlmekohtadega *lehed kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta *õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane, viietine *õieneelus lisakroon *tolmukaid 10 *tupp liit- või kaheli *vili kupar, pähklike, kuiv mari *kasvavad kuivematel kasvukohtadel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel (valge pusurohi, käokann, vesihein, mets-tähthein, põld-kadakkaer) Roosõielised: *liit- või lihtlehed *lehed vahelduvalt *abilehtedega, mis võivad olla leherootsuga liitunud *õied viietised, radiaalsüm *võib esineda välistupp *õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest *vili pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupählike *siia kuulub 4 alamsuguk enelalised (enelas, pihlakas), kibuvitsalised (mõõl, maran, murakas, maasikas, kibuvits),
pähklike, mari, kogukukkur (roomav tulikas, kibe tulikas, varsakabi, võsaülane, har sinilill, karukell, kollane käoking) Nelgilised: *rohttaimed, putuktolmlejad *vars sageli jämenenud sõlmekohtadega *lehed kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta *õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane, viietine *õieneelus lisakroon *tolmukaid 10 *tupp liit- või kaheli *vili kupar, pähklike, kuiv mari *kasvavad kuivematel kasvukohtadel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel (valge pusurohi, käokann, vesihein, mets-tähthein, põld-kadakkaer) Roosõielised: *liit- või lihtlehed *lehed vahelduvalt *abilehtedega, mis võivad olla leherootsuga liitunud *õied viietised, radiaalsüm *võib esineda välistupp *õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest *vili pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupählike *siia kuulub 4 alamsuguk enelalised (enelas, pihlakas), kibuvitsalised
Ramet Aaslina, väike robirohi Valge kastehein, suur Võsaülane,kuutõverohi, h. raudrohi, üheaastane(annuaalne) aruluste, käbihein sinihelmikas h.hiirehernes, pune Ramet Karuputk, punane Aasristik, kerahein, h. Lamba-aruhein, Nurmikas,lillakas kaheaastane(benniaalne) pusurohi Nurmikas härjasilm, imekannike Ramet Tamm,kask,paju Teeleht,arukaerand, Kortsleht, ojamõõl, Naat, maikelluke, mitmeaastane(perenniaalne lubikas ) Põllumajanduslik poolsüstemaatiline jaotus: 1.Puitunud taimed 2.Liblikõielised 3.Teised rohundid 4.Kõrrelised 5.Lõikeheinalised ja loalised Funktsionaalsed tunnused:
Rohttaimed, putuktolmlejad Vars jämenenud sõlmekohtadega Lehed kitsad, vastakud, abilehtedeta Kaheli õiekate, korrapärane, viietine Kasvavad kuivematel , liivastel niitudel, loopealsetel, harva metsas · Perek nelk (nurmnelk, aasnelk) · Harilik seebilill · Harilik põisrohi · Perek pusurohi · Tõrvalill · Käokann · Vesihein · Nälghein · Põld-kadakkaer · Perek tähthein (vesitähthein, mets-tähthein) · Nisulill · Sugukond kurerehalised · Perek kurereha (soo-kurereha, aas-kurereha, mets- kurereha, verev kurereha, pehme kurereha) · Kurekael · Sugukond sõstralised
Perek magun (unimagun, kukemagun, liivmagun) Verehurmarohi Sugukond nelgilised Rohttaimed, putuktolmlejad Vars jämenenud sõlmekohtadega Lehed kitsad, vastakud, abilehtedeta Kaheli õiekate, korrapärane, viietine Kasvavad kuivematel , liivastel niitudel, loopealsetel, harva metsas Perek nelk (nurmnelk, aasnelk) Harilik seebilill Harilik põisrohi Perek pusurohi Tõrvalill Käokann Vesihein Nälghein Põld-kadakkaer Perek tähthein (vesitähthein, mets-tähthein) Nisulill Sugukond kurerehalised Perek kurereha (soo-kurereha, aas-kurereha, mets- kurereha, verev kurereha, pehme kurereha) Kurekael Sugukond sõstralised Perek sõstar (punane, must, valge, mage, kuldsõstar) Perek tikker
Indikaatortaimed: 1) niiske tihenenud muld: põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, paiseleht, roomav tulikas, kanakoole 2) tihenenud raske muld (raske liivsavi, savi): põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, põldohakas, paiseleht, roomav tulikas, võilill, linnurohi, lõhnav kummel 3) varjutaluvad taimed: kilpjalg, harilik naat, harilik maajalg (kassiratas) 4) kuivad mullad: ahtalehine kõrvik, kollane karikakar, valge pusurohi, harilik kurekael, pehme kurereha 5) korralik mullastruktuur ja mullaelustik (küpse muld): kõrvenõges, hõlmlehine ja pärsia mailane, harilik punand, võõrkakar, valge hanemalts, verev iminõges, vesihein, piimalill 6) kerged mullad: kanarbik, kukemagun, must vägihein, piimalill Füüsikalised ja mehhaanilised omadused Plastilisus, sidusus, kleepuvus, mahumuutused - kõik need eelnevad mullaomadused tulenevad
karikakar, väike oblikas, vill-mesihein. Toitainetevaestel muldadel: harilik kirikakar, kanarbik, hiirekõrv, harilik varakevadik, valgeristik Toitaineterikastel (huumus): põld-litterhein, kõrvenõges, põldohakas, harilik punand, võõrkakar, valge hanemalts, põldrõigas, hiirekõrv, harilik malts, must maavits, vesihein. Niiske, tihenenud muld: põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, paiseleht, roomav tulikas, kanakoole. Kuivad mullad: ahtalehine kõrvik, kollane karikakar, valge pusurohi, harilik kurekael, pehme kurereha. Korralik mullastruktuur ja mullaelustik (küpse muld): kõrvenõges, hõlmlehine ja pärsia mailane, h. punand, võõrkakar, v. hanemalts, verev iminõges, vesihein, piimalill. Tihenenud, raske muld (raske liivsavi, savi): põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, põldohakas, paiseleht, roomav tulikas, võilill, linnurohi, lõhnav kummel. Varjutaluvad taimed: kilpjalg, h. naat, harilik maajalg (kassiratas).
vähendab nii mürgistusohtu. See omadus põhineb ainult ühel geenil. Tihti on mürki taluvatel taimeisenditel juurtes suhteliselt rohkem metalle kui normaalsetel taimedel. Ilmselt on kasulik takistada raskmetallide liikumist juurtest lehtedesse. On avastatud taimi, mis koguvad mürgiseid metalli-ioone rakuseintesse, kus need ei saa kahjustada rakkude elutegevust. Taluvusvõime sõltub ka metallist. Vase suhtes on tolerantsed: harilik põisrohi, punane pusurohi, hapuoblikas, kollane pärdiklill, paiseleht, võilill, punane aruhein, harilik kerahein, võnk-kastevars, harilik ja valge kastehein. Tina suhtes on tolerantsed: lamba-aruhein, soo-kastehein, valge kastehein. Tsinki taluvad: kevadmenuartsia, harilik põisrohi, hapuoblikas, harilik merikann, alpi litterhein, aaslina, süstlehine teeleht, ümaralehine kellukas, punane aruhein, lõhnav maarjahein, lamba-aruhein, vill- mesihein, soo-kastehein, harilik ja valge kastehein.
annaabi.ee 
