Foiniikia Vahemere ja Araabia kõrbe vahel, vanal ajal oli see piirkond Kaanani nime all. Foiniikia- kreeklased-purpurmaa- teod. Purpurriie oli peamine ekspordikaup. Elanikud rääkisid erinevaid semiidi keeli. Loodus oli põlluharimiseks soodus, vihma sadas piisavalt. Oli üks varaseimaid põlluharimispiirkondi, kasvatati karja. Liibanoni seedrimetsad olid ehituspuidu allikaks, kasutati ka laevaehituses (osavad meresõitjad). Asus Mesopotaamia ja Egiptuse vahel. Umbes 8500 eKr Jeeriko asula. III a.t. eKr tekkisid Foiniikia linnriigid- Byblos, Siidon, Tüüros. Nende rikkus põhines
Kaananimaa ja Iisraeli Monoteismi teke. Kaananimaa (akadi k purpurmaa) hulka vanaajal kuulusid: Tänapäeva Süüria, Liibanon, Palestiina peamiselt semiidi suguharu rahvad (juudi esivanemad). Kaanan oli kitsas maariba, maailma vanemaid põllumajanduspiirkondi. Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Mesopotaamia, Egiptuse, Foiniikia linnriikide naabruses. Purpurriie ja seedripuu olid peamised eksportallikad. 9000 eKr Tekkis Palestiina asula Jeeriku, mis on maailma vanim põlluharijate asula. Kaananimaa arengut ja kultuuri mõjutasid Egiptus, Mesopotaamia ja Foiniikia linnriigid nt Byblos (3000 eKr), Siidon, Tüüros. 10-7 saj eKr oli Foiniikia linnriikide õitseng. Jõukus transiitkaubandusest ja kolooniatest nt Kartaago ja Pärsia- Aafrikas Linnriigid langesid assüürlaste , hiljem Uus-Babüloonia ja Pärsia valdustesse.
KAANANIMAA JA IISRAEL : MONOTEISMI TEKE Vahemere idaranniku alad tänapäeva Süüria, Liibanon ja Palestina olid vanaajal tuntud Kaanani nime all. See nimi tähendab akadi keeles purpurmaad ja tuleb sellest,et sealsel rannikul elavaid tigusi kasutati toorainena purpurvärvi valmistamisel. Purpurriie oli seal peamiseid eksportkaupu. KAANANI · Kitsas maariba vahemere ja araabia kõrbe vahel. · Vihma piisavalt ja vihmametsad on pakkunud suurepärast laevaehitus materjali. · Vanimaid põllundus piirkondi ja siinsed olijad said vanal ajal tuntuks oivaliste meresõitjatena. · Naabrid tundsid huvi Kaanani kaupade ja tooraine vastu- purpurriiet eksporditi Egiptusesse ja Mesopotaamiasse.
Foiniikia ja Iisrael. Monoteismi sünd, asend ja looduslikud olud. · Süüria, Liibanon ja Palestiina moodustavad Kaanani, mida kreeklased nimetasid seda maad Foiniikiaks, mis tähendab purpurimaad (nimetus tuleb sellest et sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi, purpurriie aga üks Kaanani peamisi eksportkaupu). · Elanikud rääkisid erinevaid semiidi keeli. · Kaanani loodus oli põlluharimiseks soodus, vihma sadas piisavalt (varasemaid põlluharimispiirkondi maailmas) · Liibanoni seedrimetsad olid vanal ajal ehituspuidu allikaks. · Kaanani elanikud kasutasid seedripuid laevaehituses ning olid osavad meresõitjad. · Kaananist kujunes E. ja M. tsivilisatsioonide peamine kokkupuuteala. Nii kujundasid
· Tsikuraat- massiivne torn, astangutega üles kulgev idakaldal. tempel Mesopotaamias Põhilisteks tegevusaladeks olid põlluharimine ja meresõitmine, · Vana Testament- piibli I osa, iisraellaste ajalugu, usku, tigudest toodeti purpurset värvi, millega riideid värviti (purpurriie). kombeid ja seadusi puudutavate andmete peamine allikas Välja olid kujunenud linnriigid, mis sarnanesid sumeri linnriikidega, neid juhtis kuningas. · Savitsivilisatsioon- Mesopotaamia (seal leidus palju Suur mõju ühiskonnas oli kaubandusega tegelevatel ülikutel. savi) Leiutasid maailma esimese tähestiku 2. at eKr · Satraap- Pärsia asehalduskord Mesopotaamias (võõra
Sargon II. Alistati Süüria, Babüloonia, Palestiina. Assüürlased olid väga sõjakad. Assüüria viimane suur valitseja oli Assurbanipal, kes oli esimene kirjaoskaja Assüüria valitsejate seas. Assüürlaste põhilised saavutused kuuluvad sõjanduse valdkonda: tehnika, sildade ja teede rajamine, relvastus. Uus-Babüloonia (626 539 eKr) Nabukadnetsar II ajal sai Babülooniast suur maailmariik. Eriti kõrgelt oli arenenud käsitöö puuvill, purpurriie. Kuulsad olid Babüloonia vaibad. Babüloonias tehti kuld- ja hõbeehteid ning savist nõusid. Babüloonlased olid esimesed, kes hakkasid väärismetalle rahana käsitlema. Babülonist sai suur kaubalinn. 10. Egiptuse ajaloo põhietapid ja lühiiseloomustus (Ülem- ja Alam-Egiptus, Menes, Memphis, Hatsepsut, Thutmosis III). Varadünastiline aeg (3000-2650 eKr) Ülem-Egiptuse valitseja Menes ühendas oma riigiga Alam-Egiptuse. Pealinnaks oli Memphis
Kasutati erksaid värve lubjaseguga kaetud pinnal. ii. Mosaiik värvilised glasuurtellised (Istari värav) Tsivilisatsiooni levik vihmaga niisutavale alale 1. Kaananimaa (akadi k. purpurimaa) Vanemere idarannikualad: a. Tänapäeval Süüria, Liibanon ja Palestiina. b. Tegevusalad: · Maaharimine kitsas ja viljakas maariba mere ja Araabia kõrbe vahel. · Käsitöö (purpurriie) · Meresõit ja kauplemine. c. Kaks olulisemat muinaskultuuri kuulusid foiniiklastele ja heebrealastele. 2. Foiniikia a. Linnriigid: Byblos, Siidon, Tüüros jt. (3000eKr), kes tihti vaenujalal. b. Transiitkaubandus peamine jõukuse allikas, osavaimad meresõitjad Vahemerel. c. Kolooniate rajamine Vahemere pk. tähtsaim Kartaago (P.-Aafrikas) d. Tähtsaim kultuurisaavutus 22 kaashäälikust tähestik (kaubandusest
vastasseisust, paradiisist ja põrgust, ning viimsest kohtupäevast. Kaanan ja Iisrael Kaanan kui tsivilisatsioonide muistne kokkupuuteala Vahemere idaranniku alad tänapäeva Süüria, Liibanon ja Palestiina olid vana-ajal tuntud Kaanani nime all. See nimi tähendab akkadi keeles purpurimaad ja tuleb sellest, et sealsel rannikul elavaid tigusid kasutati toorainena purpurvärvi valmistamisel. Purpurriie aga oli üks Kaanani peamisi eksportkaupu. Kreeka keeles on purpurimaa Foiniikia ja selle nime all sai Vahemere idarannik tuntuks läänepoolsete rahvaste juures. Kaanan on suhteliselt kitsas viljakas maariba Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Vihma sajab põlluharimiseks piisavalt ja Liibanoni seedrimetsad on mäletamatutest aegadest peale pakkunud suurepärast toorainet laevaehituseks. Seetõttu oli Kaanan üks maailma vanimaid
postijaamade võrk. VI saj eKr kuningas Kyros, V saj eKr Dareios I. 3300 eKr vallutas Kreeka-Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia. Usust-tähtsal kohal oli tulekummardamine, rituaale viisid läbi maagid. Kaananimaa ja Iisrael-Monoteismi teke: Kaananimaa idarannik: tänap- Süüria, Liibanon,Palestiina. Kaanan täh. akadi keeles purpurimaad, sellep. et seal kasutati toorainena purpurvärvi valmistamisel. Oli vanim põllumajanduspiirk., arenenud meresõidumaa, põhikaubaks-purpurriie ja seedripuu. Kaanan oli territoriaalselt killustatud. Peale suuremate sisemaariikide mängisid erilist rolli rannikul asuvad väikesed, kuid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid-Byblos, Siidon, Tüüros jt. Foiniikia-kitsas riba mere ja Liibanoni mägede vahel. Foiniiklased elasid Kaananimaa põhjapool. umb. 2000 a eKr leiutasid nad 22-st tähest koosneva tähestiku, mis sai slaavi, kreeka, ladina tähestiku aluseks. Samuti olid nad nii meresõitjad kui ka kultuuri vahendajad Euroopa vahel
palktared. matmiskombed- tarandkalmed + põletusmatus + arvukalt ehetest hauapanuseid PILET 11 Foiniikia Asend ja looduslikud olud ning nende mõju elatusaladele. Linnriigid. Kartaago ja Puunia sõjad. Tähestiku kujunemine ja mõju teistele tähestikele. Asukoht Vahemere idarannik - suhteliselt kitsas kuid küllalt mägine, viljakas ala. Vihma sajab piisavalt, põldu hea harida. Foiniikia tähendab purpurimaad (sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi). Purpurriie oli põhiline eksportkaup. Seedrimetsad olid ehituspuidu allikad, kasutati laevaehituses. Hea asend maa ja mereteede ristumiskohas moodustas varakult luua kaubandus ja kultuurikontakte Mesopotaamia ja Egiptusega. Foiniikia oli killustatud paljudeks erineva suuruse ja mõjukusega riikideks. Tähtsamad linnriigid - Byblos, Siidon, Tüüros. Nende rikkus põhines transiitkaubandusel. Peamised laevaehitajad ja meresõitjad vahemerel. Meresõitude käigus rajasid arvukalt kolooniaid,
tõusevad surnud haudadest, ületavad tohutu tulejõe, mis kõrvetab halbu, kuid laseb head läbi. Järgneb üleüldine õnneajastu. 6. KAANANIMAA JA IISRAEL. MONOTEISMI TEKE KAANAN KUI MUISTSETE TSIVILISATSIOONIDE KOKKUPUUTEALA. Vahemere idaranniku alad - tänapäeva Süüria, Liibanon ja Palestiina - olid vanaajal tuntud Kaanani nime all. Akadi keeles tähendab see purpurimaad ja tuleb sellest, et sealsel rannikul elavaid tigusid kasutati toorainena purpuri valmistamisel. Purpurriie oli Kaanani peamisi eksportkaupu. Kaanan on suhteliselt kitsas viljakas maariba Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Vihma sajab seal põlluharimiseks piisavalt ja Liibanoni seedrimetsad on läbi aegade pakkunud suurepärast laevaehitusmaterjali. Ka seedrit eksporditi. Tänu Kaanani asendile maa- ja mereteede ristumiskohas tekkisid kahe maailma vanima tsivilisatsioonipiirkonna vahel varakult ka tihedad kultuurikontaktid. Ühtlasi püüdis kumbki
annaabi.ee 
