8t. VHK 2008 _______________ SISUKORD _____________ _ · Puravikest · Haavapuravik · Retsept · Kasutat. Kirj. PURAVIKEST _ Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel
hapukoore ja hakitud sibulaga; boeuf a la tartar pikantse tsillikastme, kapparite, punase sibula, marineeritud kurgi, vutimuna ning röstitud saiaga; kerge tiigerkrevetisalat "Antoinette'i" siidri kastmega; tuunikalasalat; soe mahlane kanafileesalat; hullutav üleküpsetatud emmentaali- juustu salat metskirsikastmega; Farfalle vahemere andide ja päikseküpsete tomatitega; Penne rigate kanafilee, puravike, priskete punaste tomatite ja kreemjuustukastmega; värvikas kartuli porru püreesupp röstitud Riia lahe räimefileega; Mezzo vahemere bouillabaisse supp; Ingverihõnguline sametine kõrvitsapüree Eesti jõevähi sabadega; Toscana pikantne tomatipüreesupp krõbedate croutoonidega; gurmaani unistus - ahjus küpsetatud ahven rohelise herne cappuccino kastmega; grillitud lõhesteik parma singi embuses vallatu kurgi- meloni-mündisalsaga, krõbeda polenta ning siidise koorekastmega; puravike ja
"Eesti puravikulised" on kirjeldatud Nüüdseks on Eestis leitud ja määratud vähemalt 50 liiki. Mükoloogid jaotavad need liigid terve hulga puravikuliste sugukonda kuuluvate perekondade vahele. Kirju puravik Eestis on esindatud perekonnad • Kivipuravik • Lepapuravik • Sametpuravik • Sapipuravik • Soomuspuravik • Tahmpuravik • Viltpuravik • Õõspuravik • Tatik • Päkk Kivipuravik Kirjeldus Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud Kõigil puravikel on jalg terves ulatuses kaetud valgete, pruunikate või mustade soomustega
Puravikulised Käsitletavas puravike rühmas on neli suuremat perekonda, teistest Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha
«Segan suhkrut malbelt tassis» ja «Dostojevskilik Doris». Need on 1980. aastatel nalja pärast kirjutatud. Laulab Vennaskond. Toomas Griin ja Jaak Eelmets on teinud Priidu Beierist videofilmi «Moguci» (2004). SÕNUM Ei geeniused mind teretagi enam talendilt mõnelt jahekülm visiit mu poole lõpeb sellega et küsib ta laenuks harilikult rublat viit noorautoreid täis skepsist kõige suhtes taas grüünes otsimas on püha hiit sest sügisel just puravike ajal on koos seal kogu Kirjanike Liit ei mahu minu sõnum seenekorvi ka moosipurk jääb justkui kitsaks tal mind igal õhtul näed vaid välja kõrtsist ööhämarusse vankumas ta all 1989 (P.Beier ,,Saatmata kirjad", Verb 2007) Eesti neiu- moguci all Klooga rannas keegi neeger kena eesti neiuga püüdis juttu alustada aga ilma tuluta lennujaamas sama neeger kenalt eesti neiult taas küsis aga ei saand vastust mitte mingisugust ta läks siis Viru varieteesse tellis kõige kangemat
et miks on niisugune viljakehavorm üldse tekkinud? Miks peaksid seened oma viljakehi peitma? Samas on leitud, et maasisese viljakehaga seeni kasvab kõige rohkem pika põuaperioodiga piirkondades. Arvatakse, et see on tingitud vajadusest kaitsta end juhusliku läbikuivamise ja ka kiire mädanemise eest väga sademeterohkel ajal. Maasisesed viljakehad on palju pikaealisemad kui maapinnal kasvavad jalaga vormid.Paljud on võimelised säilima üle talve, samal ajal kui pilvikute ja puravike viljakehad hävivad hilissuvises kliimas poole nädalaga. Enamik trühvlitest kasvavad lehtpuude juurte all. Seene kooselu kujuneb vaid teatud puuliikidega. Põhiliselt on nendeks tammeliigid. Trühvlid eelistavad savikat ja lubjarikast, kergesti vett läbilaskvat pinnast. Trühvliliike on ligikaudu 70 ning pooled neist on leitavad Euroopas: Hispaanias, Prantsusmaal ja Itaalias.Kuid vaid mõned leitud liikidest on kõrgelt hinnatud toiduproduktid.
Praetud ahvenafilee tar-tar kastmega Küpsetatud merikuradi medaljonid tomati-ürdikastmega Hautatud lambapraad küüslaugukartulitega Veiserostbeef Bernaise kastmega Küpsetatud kanafilee puravikukastmega Sealiha Gordon Bleu sinihallitusjuustukastmega Hirvepraad praetud puravike ja Lyon´i kartulitega DESSERT Tiramiisu Porgandikook Kirsi-juustukook Marjad Mille Fuelle keedukreemiga Värske puuviljasalat mündilikööriga Kohv, vesi ja tee on juures, lisaks on valinud jubilar ise veinid, on nii kuiva, magusat, haput,
Eestis kasvab ligikaudu poolsada liiki puravikke. 1974 trükivalgust näinud Kuulo Kalamehe ja Vello Lastingu raamatus "Eesti puravikulised" on kirjeldatud 41 liiki "puravikke". Nüüdseks on Eestis leitud ja määratud vähemalt 50 liiki. 1992. aastal ilmunud Põhjamaade määrajas leidub 65 liiki ja Vahemere maadest on neid teada veelgi enam. Teaduslikult kirjeldas kivipuravike perekonda esimesena rootsi mükoloog ja botaanik Elias Magnus Fries 1821. Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Levinud Põhja- ja Lääne-Eestis ning läänesaartel ning kasvab nii okas- kui lehtmetsades. Kivipuravik on põhjapoolkeral (Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas) üsna laialt levinud. Samuti on seeneliiki introdutseeritud Lõuna-Aafrikasse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale. Eestis väga sage.
praadida. Nüüd kallake juurde valge vein. Segage puulusikaga potis olevat segu, kuni vein on aurustunud. Kallake osa puljongist riisile nii, et vedelik kattaks riisi ja segage risottot kuni vedelik on aurustunud. Jätkake seda protseduuri, kuni kogu puljong on riisile lisatud. Riisi peab keetma ca. 25 minutit. Lõppuks lisage sellele kreemjale puraviku risottole parmesani juust, või ja vahukoor. Maitsestage värskelt jahvatatud musta pipra ja muskaatpähkliga. Puravike asemel võib kasutada ka shaminjone. 31. Pärmitaigna valmistamine 2,5 dl piima(ca 1,25 dl) ja leiget vett (ca 1,25 dl) pooleks 25 g pärmi ca 300 jahu 3 tl suhkrut pärmi vedeldamiseks + 2 tl suhkrut soola 2 spl õli Pudenda pärm kruusi ja vedelda see umbes 3 tl suhkruga, sega kergelt. Kui pärm on vedeldunud, lisa see leigele (ca 37 kraadi, liialt kuuma vedelikuga pärmseened ei paljune ning taigen ei kerki) piimavee segule
annaabi.ee 
