Elektriväli laengute vahelise mõju vahendaja. Elektrivälja tugevus antud punktis võrdub sellesse puntki viidud proovi laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhtega. Elektrivälja tugevus on vektor, mille suund ühtib positiivsele laengule mõjuva kehale. Elektrivälja jõu jooned on jooned mille puutuja siht, mis tahes puntkis üthib elektrivälja tugevuse Vektori sihiga antud punktis. Elektrivälja, mille väljuv tugevus on igas punktis samasuur ja suund samas suunas nim. homegeenseks elektriväljaks. Elektrivälja jõujoonte omadused: nad ei lõiku, mida tihedamalt paiknevad jõujooned seda tugevamad on elektriväli, ajas muutumatu elektrivälja korral saavad jõu jooned alguse kas pluss laengult või lõpmatustest ja lõpevad kas miinus laengult või lõpmatustest. Kehtib elektrivälja super positsiooni prindsiip
arvule a üxkõik kummalt poolt kas paremalt
või vasakult funk väärtuste jada f(xn)
läheneb kindlale arvule A siis see arv A on
funk f(x) piirväärtus argumendi x
lähenemisel arvule a lim f(x)=A 4.funk
tuletis-funk tuletis on funk muudu ja argu
muudu suhte piirväärtus argu muudu
lähenemisel nullile.y=f(x) tuletiste tähised
y`,f`(x),dy/dx,df/dy,yx funk tuletis sümb.-
y`=lim(x0) y/x=lim(x0) f(x+x)-
f(x) / x ..funk tuletise väärtus mingis
puntkis näitab selle funk muutumiskiirust
antud punktis. 5.joone puutuja-joonele
mingis punktis tõmmatud puutuja on seda
punkti läbivate lõlikajate piirasend.putuja
võrrand y-y0=f`(x0)*(x-x0)
6.funk kasv/kah ja extreem-funk f(x)
kasvamispiirkond on selline osa
määramispiirkonnast milles suuremale
argu-le vastab suurem funk väärtus.kui
x1
mõjul tasakaalus, mingis kindlas punktis mõjuvate pingete suurusi siis võime sellest punktist eraldada elementaarristtahuka. Vardale mõjuvad pinged väljenduvad elementaarristtahuka tahkudel, ning kuna see tahukas on lõpmata väikese suurusega, mistõttu tema tahud on vaadeldavast punktist lõpmata väikese kaugusega siis võime öelda, et need pinged, mis õjuvad elementaarristtahuka Joonis 4 tahkudel, ongi vaadeldavas puntkis esinevad pinged. Joonis 5. Peapingeks nimetame Joonis 3 peapinnal mõjuvat Elementaarristtahukas ekstremaalset normaalpinget, mida tähistame vastavalt sigma 1 ja sigma 2 ning arvutamine käib vastavalt valemile 6. Max σ = σ1 = σ0 + τ0 Min σ = σ2 = σ0 – τ0 Valem 6
31. telos 32. Funktsiooni pidevus. Katkev funktsioon, katkevuspunkt. Funktsiooni pidevuse omadused koos tõestustega. Liitfunktsiooni pidevus. Definitsioon: Funktsiooni f nimetatakse pidevaks punktis a , kui lim(x→a) f(x)=f(a). Kui funktsioon f on pidev piirkonna X igas puntkis, siis öeldakse, et funktsioon f on pidev piirkonnas X. . 33. Sõnastada lõigul pidevate funktsioonide omadused. 1) ∃f(x ) 0 2) ∃lim(x läheneb x 0) f(x) 3) lim( x läheneb x ) f(x)=f(x 0 )
tuletis võrdub nulliga või lõplik tuletis puudub. Lokaalse ekstreemumi piisav tingimus (I). Olgu funktsiooni f kriitiline punkt. 1. Kui läbitakse punkti vasakult paremale ja funktsiooni märk muutub plussist miinuseks, siis on funktsioonil selles punktis lokaalne maksimum. 2. Kui läbitakse punkti vasakult paremale ja funktsiooni märk muutub miinusest plussiks, siis on funktsioonil selles puntkis lokaalne miinimum. Lokaalse ekstreemumi piisav tingimus (II) Olgu funktsiooni f kriitiline punkt selline, et 1. Kui siis on funktsioonil punktis lokaalne maksimum 2. Kui siis on funksioonil punktis lokaalne miinimum 8. Nõgusa ja kumera joone definitsioonid. Nõgususe ja kumeruse seos teist järku tuletise märgiga (sõnastada vastav teoreem ilma tõestuseta). Joone käänupunkti definitsioon. 9.
kasutatakse allhankeid kindlatelt partneritelt f) Kooperatsioon ehk tööjaotus autotööstuses- toote valmistamine jagatakse eri inimeste vahel ära Fordism-i nimi on pärit inimeselt, kelle nimi oli Henry Ford (ameeriklane), kes käivitas autode masstootmise Toyotism-i nimi on pärit inimeselt, kelle nimi oli Sakichi Toyota (jaapanlane) Fordism on konveiermeetodil masstootmine tähendab, et pmst lindil lastakse autot edasi, igas uues puntkis pannakse uues asi külge (nt algul pannakse kere kokku, siis mootor jnejne) ehk ehitatakse auto Toyotism on süsteem, mille aluseks on loodud juhtimise täppisajastuse süsteem Tabel- Fordismi ja toyotismi võrdlus Igaks juhuks tootmine- fordism Õigeks ajaks tootmine- toyotism Detailide Paljudest juhuslikest ettevõtetest Kindlatelt koostööpartneritelt, mis asuvad
graafikule punktis (a, f(a)) tõmmatud normaali võrrandiks on N. y=2x puutuja ja normaal kui puutuja abtsiss on nt 1 1.22. Funktsiooni lokaalne ekstreemum Kui f-nil y=f(x) eksisteerib tuletis ja f'(x) on <0 punktis x, siis see funktsioon on punktis x rangelt kasvav ja f'(x)>0 puhul rangelt kahanev. f'(x)>0 Rangelt kasvav. f'(x)<0 Rangelt kahanev. Kui range kahanemine läheb üle rangeks kasvamiseks või vastupidi, siis funktsiooni tuletis selles puntkis peab võrduma nulliga. Sellist punkti f(x) korral, kus tema tuletis on 0 nim. Funktsiooni statsionaarseks punktiks. N. y=x4 y'=4x3 f'(0)=0 ning f'(a)=0 on selle f-ni statsionaarne punkt. Kirjutan välja Taylori valemi koos jääkliikmega: , kuna f'(a)=0, siis . F''(a)0 ja on punktis a pidev. L1. Kui tegemist on statsionaarse punktiga, kus f'(a)=0, f''(a)0 ning f''(x) on pidev, siis punktis a on fuktsioonil lokaalne ekstreemum ja kui teine tuletis punktis a on rangelt
- Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille korral keha sooritab võrdsetes ajavahemikus võrdsed nihked. Keha liigub ühes suunas. 14.Mida näitab keskmine kiirus? - Keskmine kiirus näitab kogu teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud aja suhet. Keskmine kiirus = kogu teepikkus / kogu aeg. [1 m/s] 15.Mida nimetatakse keha hetkkiiruseks? - Hetkkiirus on kiirus vaadeldaval aja hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori puntkis. 16.Kirjelda liikumisgraafikut. - Liikumisgraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab keha koordinaadi sõltuvust ajas. 17.Kirjelda kiirusegraafikut. - Kiirusegraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab keha kiiruse sõltuvust ajas. 18.Milline liikumine on mitteühtlane liikumine? - Mitteühtlaseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral keha läbib võrdsetes ajavahemikes erineva pikkusega teid. 19.Milline on ühtlaselt muutuv liikumine
Maa pinda vähendatult ja üldistatult. Topograafiliste kaartide puhul kasutatakse võimalikult väikeste moonutustega projektsioone. ? Topograafiline plaan – piiratud maa-ala kujutis tasandil mingis kartograafilises projektsioonis, kus maa-ala väiksuse tõttu on Maa kumeruse mõju graafilisele kujutisele tühine. 3. Kirjelda vertikaali mõistet. Mis on esimene vertikaal? Suurringjoon? Lk14. Maasfääri lõikumisel tasandiga, mille mingis puntkis asub sfääri normaal, saame normaallõike ehk vertikaali, mis on suurringjoon (sfääri suurringjoone tasand läbib sfääri tsentri. Selle raadius võrdub sfääri raadiusega). Ka selle kõikides teistes punktides lasuvad sfääri normaalid lõiketasandil. Seega, sfääri normaallõige on geodeetiline joon ehk ortodroom. Vertikaali, mis on risti antud punkti meridiaani tasandiga, nim esimeseks vertikaaliks. 4. Kirjelda almukantaraadi mõistet. Lk.14
Kordamine matemaatilise analüüsi I eksamiks matemaatika-informaatika teaduskonnas 04/05 õ.a Funktsiooni pidevus Olgu antud funktsioon y = f ( x ) , x X ja olgu a X . Definitsioon: Funktsiooni f nimetatakse pidevaks punktis a, kui lim f ( x ) = f (a ) . Kui funktsioon f x a on pidev piirkonna X igas puntkis, siis öeldakse, et funktsioon f on pidev piirkonnas X. Funktsioon f on pidev punktis a, kui on täidetud 3 tingimust: 1) peab eksisteerima f (a ) , s.t. punkt a peab olema funktsiooni määramispiirkonnast; 2) peab eksisteerima lõplik piirväärtus lim f ( x ) ; x a 3) peab kehtima võrdus lim f ( x ) = f (a ) . x a
Kuigi igas kriitilises punktis ei pruugi ekstreemumit olla. Teoreem Lokaalse ekstreemumi piisav tingimus (I). Olgu funktsiooni f kriitiline punkt. 1. Kui läbitakse punkti vasakult paremale ja funktsiooni märk muutub plussist miinuseks, siis on funktsioonil selles punktis lokaalne maksimum. 2. Kui läbitakse punkti vasakult paremale ja funktsiooni märk muutub miinusest plussiks, siis on funktsioonil selles puntkis lokaalne miinimum. Teoreem Lokaalse ekstreemumi piisav tingimus (II) Olgu funktsiooni f kriitiline punkt selline, et 1. Kui siis on funktsioonil punktis lokaalne maksimum 2. Kui siis on funksioonil punktis lokaalne miinimum 31. Nõus joon Joon on nõgus, kui liikudes vasakult paremale selle puutuja tõus suureneb Kumer joon Joon on kumer, kui liikudes vasakult paremale selle puutuja tõus väheneb Teoreem Nõgususe ja kumeruse seos teist järku tuletise märgiga
kahjulik maht puudub.
1-2 Isotermne
1-2' Polütroopne n
võõraste DNAde eest, tunnevad ära võõra DNA ja lõikavad selle ahela katki. Kloonimise seisukohalt on head tüüp II restrikaasid, mis tunnevad ära kindla nukleotiidijärjestusega restrikaaside äratundmissaidid ning põhjustavad nendes kohtades DNA- molekuli katkilõikamist, äratundmissaidis on palindroomne DNA- järjestus. Võib saada tömpide otstega DNA lõigud, kui mõlemas DNA- ahelas põhjustatakse katked samas DNA puntkis või kleepuvate otstega DNA lõigus, kui katkemised toimuvad erinevates ahelates teineteise suhtes nihkes, DNA ligaas sünteesib nende vahele fosfordiestersideme, moodustuvad rekombinantsed DNA- molekulid. 41. DNA kloneerimise etapid. Et töötada spetsiifiliste geenidega, tehakse DNA-st `geeni-suurused' koopiad niisugune DNA molekulide/molekuli osade kopeerimine ongi DNA kloneerimine. DNA kloonimiseks kasutatakse kõige enam baktereid ja plasmiide. Plasmiidid on
avaldame sellest valemist 2x=(e1 + e2) (i1 i2) Seejärel arvutame valemist (4) viseerimiskiire kaldenurga V'' võttes siin S a +Sb = S ka võrdleme saadud tulemust kaldenurga lubatava väärtusega Vlub. Sellele järgneb vajadusel eespool kirjeldatud tegevus, peanõude justeerimine ja tulemuste kontrollimine. Õige lugem kaugemalt latilt on siin ilmselt e0 = e2 x, kui nivelliir oli viimati paigaldatud puntkis B. *Kompensaatoriga nivelliiride kontrollimine käib sarnaselt. 54. Nivelliiri peanõude kontroll, selle läbiviimise üksikasjalik kirjeldus ja nõuded tulemustele Vaata küsimust 53, neljas nõue. 55. Nivelleerimislatid, nõuded ja kontrollid - valmistatakse kuivast kuusepuust, fiibrist või metallist - pikkusega 1,5; 3 või 4 m , paksusega 2 3 cm - jäigad (täpsematel töödel) , kokkuväänatavad või kokkulükatavad
Kuulsamad juhid Jules Guesde ning Jean Jaures. Saksamaal Karl Liebknecht, Itaalias Filippo Turati. Kõik olid kõrgema haridusega. Fabiaanlaste ühing?? Saksamaal ja Prm-l sots parteid lähtusid marksismist. Oli raskus töölisklassi kaasa tõmmata. Õhutati nende revolutsioonimeelsust jne. La Saille'i liikumine Saksamaal??? Marksismi kehtestamine polnud nii lihtne. Sotsliikumine segunes anarhistidega. Anarhistid nägid terrorit ja kaost oma pol võimurelvana. Olles väga mitmes puntkis ühistel arusaamadel sotsialistidega. Nende nägemuseks oli, et inimeste valitsemine inimeste üle kaoks ära - ühiskond peab toimuma enesereguleerimise läbi. Turg ja riik peab asenduma lepingutega. 1. anarhistid olid määratud kindlaksmääratud organisatsioonidele. Selle asemel pidi olema vabatahtlikud assotsiatsioonid. Indiviidi tahtevabaduseks tuleb vabaneda institutsioonidest 2. anarhistid eitavad teooriaid ja ideoloogiaid. Üksikisiku vabadus peab olema üle
annaabi.ee 
