Postimpressionistid 2. Anastasia Topkina *** 1886.a. impressionistide viimasel ühisnäitusel torkasid teiste hulgast silma mõned teosed, millel anti loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Seda uut moodi kunsti hakati nimetama puäntillismiks ja ka neoimpressionismiks. Neoimpressionism Rajaja GEORGES SEURAT(18591891). Ta kasutas värviringi Lisaks kandis ta erinevaid toone pildi pinnale punktitaoliste laigukestega. Esialgu maalis ta värvipunkte osaliselt üksteise peale ja kasutas kõiki, ka muldvärve. 1884.a. kohtus ta PAUL SIGNACiga, kelle mõjul ka Seurat hakkas kasutama üksnes puhtaid spektrivärvusi. Teosed hakkasid meenutama mosaiike. Georges Seurat Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Seine GrandeJatte`i Neljas tase saarelt nähtuna.Õli,puu.1888.
Kujutav kunstis:looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele.Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega.Pilt pidi laotuma seina pinnale.Figuurid muutusid silueetideks.Värvid ebatavalised,mis on looduses nähtavad.Süntetism:loodi Prantsusmaal,Pont-Aveni koolkonnas,kuhu kuulusid Emile Bernard ja ajutiselt Paul Gauguin.Aubrey Beardsley-must-valge graafika. Postimpressionism II:Püantillism ja neoimpressionism.Neoimpressionismi rajajaks oli Georges Seurat.Tema pildid olid punktitaoliste laigukestega.Taotles optilist segu.Esialgu maalis ta värvipunkte osaliselt üksteise peale ja kasutas kõiki,nn muldvärve.1884.a.kohtus ta Paul Signaciga,tema mõjul hakkas Seurat kasutama puhtaid spektrivärvusi.Nende teosed meenutasid mosaiike.Seurat maalis looduse järgi etüüde,mille tähistas valguse iseloomu ja värvide jaotuse.Valguse edasiandmine oli intensiivne ja figuurid olid kummaliselt tardunud.Pärast Seurati surma jäi koolkonna liidriks Signac
Norra maastik. TL 9. I. Miks ei saa nim. Postimpressionismi stiiliks või vooluks? Eeskujuks võtavad impressionismi kuid pettuvad selles. Postimpressionistid olid iseõppijad ja kõik väga erinevad ja seepärast on neid koos raske nimetada kindlaks stiiliks või vooluks. II. Millist uutmoodi kunsti hakati nimetamapuäntelismiks? 1) Värv kantakse lõuendile punktidena, lähtuvalt värvusteooriast. Neoimpressionismis e. Puäntilismis antakse loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudena. 2) Nimetati veel- Neoimpressionism (divisionism) 3) Maali autor: PAUL SIGNAC; ANTIBESI SADAM. III. NEOIMPRESSIONISMI RAJAJA? 1) GEORGES SEURAT- Komponeeritud lõuend, kus iga värvipunkt on välja arvestatud ja kantud kihtidena üksteise peale alustades täisvärvides. Teemad võetud linnaelust. Näitab erinevaid ühiskonna kihte. TÖÖD_ Pärastlõuna de Grande – Jatte`i saarel. III. Milline post- või neoimpressionist meeldis sulle? Maali autor: PAUL SIGNAC; ANTIBESI
3. Millistele vormidele püüdis Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme? Stereomeetrilistele põhivormidele silinder, kuup, koonus. 4. Kuidas kasutas (või ei kasutanud) Cezanne perspektiivi? Ta lõhkus mitme vaatepunkti kasutamisega tsentraalperspektiivi. 5. Mis oli neoimpressionistide peamine eesmärk? Milliste vahenditega nad seda teostasid? Eesmärk jäljendada võimalikult tõetruultnähtava maailma värve. Nad kasutasid värviringe, erinevaid toone kanti punktitaoliste laigukestega. 6. Mille juures kasutas Toulouse-Lautrec litograafiatehnikat? Plakatite juures 7. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? Söejoonistus ja graafika 8. Millised teemad olid olulised K. Raua loomingus? Rahvuslikud, eelkõige rahvaluulet ja ,,Kalevipojast" leitud teemad. 9. Kus oli võimalik õppida kunsti 20. saj. Alguse Eestis? Kunstikoolis Tallinnas ja Tartus 10. Keda võiks pidada silmapaistvaimaks eesti maastikumaalijaks selle perioodil? Konrad Mägi 11
Kuid kõige suurem mõjuvõim oli postimperssionistidel nagu näiteks Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. Tegu oli kunstnikega, kes olid kokku puutunud impressionismiga, kuid selles pettunud ja valinud endale sobiva loomingusuuna. Ning kuna igal postimpressionistil oligi tegelikult täiesti oma stiil, siis ei saagi postimpressionismi omaette suunaks nimetadagi. Georges Seurat ja Paul Signac moodustasid koos omapärase neoimpressionismi stiili, kus anti loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Moodsa kunsti arengule said tähtsaks uuendusi soosiva züriiga näitused nagu näiteks Sügissalong Pariisis, mille tõttu sai alguse fovism. Foovid hülgasid kõik varemad mõttevisiid ja kasutasid hoogsaid ja metsikuid pintslitõmbeid, et maalida teoseid, mis mõjusid erakordselt jõulised. Saksamaal tekkis kunstis uus suund, mida nimetatakse ekspressionismiks. Sarnaselt foovidega üritatakse väljendada kunstniku sisemisi tundeid
Edasi tahtis ta ühendada looduse vormid stereomeetriliste kujunditega (näiteks silinder, kuup, koonus). ,,Saine-Victoire'i mägi". Ta lõhkus ka tsentraalperspektiivi. Maal pidi olema vaimse tähenduse allikas. Teoseid: ,,Poiss punase vestiga", ,,Sinine vaas", ,,Natüürmort kummutiga", ,,Natüürmort õunaga", ,,Suplevad naised". Georges Seurat. Teda peetakse noeimpressionismi rajajaks (puäntillism ehk looduse edasi andmine punktitaoliste värvilaikudega). ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel". Ta tajus, et värvilised objektid oma varjuga mõjutavad üksteise nähtavat värvust. Nn täiendvärvuse varjundid. ,,Seine Grande-Jatte'i saarelt nähtuna". Tema pintslitõmbed olid punktitaolised, mitte impressionistide moodi komakujulised. Ta tajus ka seda, et värviliste pigmentide segamine annab lõpuks musta tooni ja värviliste valguste segamine valge valguse.
14-aastane tantsijanna (skulptuur) 2. Tantsuklass 5. Juukseid kammiv naine 3. Helesinised tantsijannad Neoimpressionism Saab alguse Prantsusmaal 1880-ndate teisel poolel. See ei ole iseseisev kunstistiil, vaid teda loetakse impressionismi järellainetuseks. Neoimpressionismi loetakse ka püäntilismiks, sest kunstnikud kandsid värvi lõuendile punktitaoliste pintslitõmmetega. Kasutati ainult spektrivärve. Maali käsitleti kui matemaatilist võrrandit, kunstis pidi valitsema range kord, kaduma pidi spontaansus. Tööde motiivid olid ülilihtsad. Georges Seurat (1859 1891) Neoimpressionismi peaesindaja. 1. Naismodell 2. Suvine pühapäev Grande-Jatte'i saarel 3. Sild Courbevoie'l 3
Rodini eeskujudest oli mõjutatud peaaegu kogu sajandivahetuse Euroopa plastika. Teoseid: ,,Pronksiaja inimene e. ärkamine" (1876), ,,Igavene kevad" (1884), ,,Suudlus" (1886), ,,Calais` kodanikud" (1886-1895), Balzaci monument (1898), Hugo monument (1901), ,,Põrguväravad" (1880-1917), ,,Mõtleja" (1904). 8) NEO- JA POSTIMPRESSIONISTID + 2 INIMEST MÕLEMAST. V: *NEOIMPRESSIONISTID: Kunstnikud, kes kandsid värve lõuendile puhtana, segamata, kindlas suuruses korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega - palju täppe üksteise kõrval lõid uue värvi, musta värvi ei kasutatud. Arvati, et nii saab kõige paremini loodust kujutada. Nt Georges-Pierre Seurat ja Paul Signac. *POSTIMPRESSIONISTID: Kunstnikud, kes tegelesid mõnda aega impressionismiga, kuid pettusid selles ja valisid uue suuna (iga kunstnik erineva). Nt Paul Cézanne ja Paul Gauguin. 9) ERINEVUSED NEO- JA POSTIMPRESSIONISTIDE VAHEL. V: Postimpressionismi on raske pidada konkreetseks stiiliks või vooluks
1. Sõna neo neoimperssionismis tähendas uus. Nagu neo alati tähendab. 2. Punkt-kunst. 3. Neoimperssionistide eesmärk oli jäljendada võimalikult tõetruult nähtava maailma värve (sarnaselt imperssionismile), aga Seurat tahtis oma meetodi järjekindlamalt teadusele toetada. Ta arvestas, et värvilised objektid mõjutavad üksteise nähtavat värvust sellega, et heidavad üksteisele oma täiendvärvuses varjundeid. Selleks kasutaks ta värviringi. Kandis toone pinnale punktitaoliste laigukestega. Värvainete segamise asemel taotles ta optilist segu, mida vaataja tajub teatud kaugusel pildist. 4. Kaks kuulsat neoimpressionisti: Prantslased Georges Seurat ja Paul Signac. 5.Halvasti. 6. Henri de Toulouse-Lautrec on kahe väga pika ajalooga ptransuse aadliperekonna viimane võsu. Lapsepõlves juhtunud luumurdude tõttu kasvas ta moondunud kehavormidega kääbuseks. 7. Ta sukeldus Montmatrte'il toimuvasse, trotsides oma invaliidsust. Elades viletsuse piiril,
kultuurist. Lõi süntetistliku stiili. Kollane Kristus; Ta matete. 3) Cezanne: tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. Mitme vaatenurga kasutamisega lõhkus aluse tsentraalperspektiivilt, mis oli seni Euroopas loogiline kasutada. Motiivid olid ülikitsad (natüürmordid, maastik, staatilised figuurid). Suplevad naised; Sinine vaas. Postimpressionistid II: puäntillism: loodust anti edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega (nimetatud ka neoimpressionismiks). Rajajaks on Seurat (eesmärk väljendada tõetruult nähtava maailma värve; Grande-Jatte saar). Kasutas nn värviringi. Suur mõjutaja on Signac (tee Portrieux-s). Nende meetodid täiendasid teineteist ja nende teosed hakkasid meenutama mosaiike. Henri de Toulouse Lautrec: ühendab oma töödes ilmekalt üksikasjade täpse jälgimise juugendliku üldistusega; (Jane Avril). Nähti uue kunstisuuna algust: nabiidid (prohvetid). Sinna
kokku puutunud enamasti impressionismi põhimõttega ning selle mõneks ajaks omaks võtnud, kuid selles hiljem pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Valitud suund oli kõigil kunstnikel erinev, seega ei saa postimpressionismi nimetada vooluks ega stiiliks. Kuulsaimad postimpressionistid olid Vincet van Gogh ( pilt „Tähisöö”, ), Paul Gauguin (pilt „Kollane Kristus”). Puäntillismiks nimetatakse teoseid, millel on loodus edasi antud korrapäraste punktitaoliste värvilaikudena, selle rajas prantslane Seurat. Alguse sai puäntillism 1886. aasta impressionistide viimasel ühisnäitusel. Tuntum Seurat. FOVISM JA EKSPRESSIONISM EKSPRESSIONISMID- rahutust, valu, igatsust, FOOVID- rõõmu, rahu,
1892 aastal hakkas ta tegutsema värvilise litograafiaga. Ta hakkab tegema plakateid, peetakse ka reklaamikunsti rajajaks. Oma elu viimased aastad elas ta bordellis, sest sealt ta leidis armastust. Teosed: ,,Ema portree", ,,Inglise neiu ,,Star" lokaalist", ,,Jane Avril tantsimas", ,,Divan Japonais" reklaamplakat, ,,Tualett", ,,Üksi". NEOIMPRESSIONISM 1886 aastal impressionistide viimasel ühisnäitusel torkavad silma sellised kunstnikud, kes annavad loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Seda hakatakse kutsuma püantilismiks. See on tulnud prantsusekeelsest sõnast punktitamine. Nimetatakse seda ka neoimpressionismiks. Rajajaks oli prantslane Georges Seurat. Tal oli impressionistidega sama eesmärk võimalikult tõetruult jäljendada nähtavat maailma, kuid Seurat tahtis oma meetodit järjekindlamalt teadusele toetada. Ta arvestas sellega, et värvilised objektid mõjutavad üksteises nähtavat värvust.ta hakkab kasutama täiendvärve. Ta ei seganud
kultuurselt. 1892 aastal hakkas ta tegutsema värvilise litograafiaga. Ta hakkab tegema plakateid, peetakse ka reklaamikunsti rajajaks. Oma elu viimased aastad elas ta bordellis, sest sealt ta leidis armastust. Teosed: ,,Ema portree", ,,Inglise neiu ,,Star" lokaalist", ,,Jane Avril tantsimas", ,,Divan Japonais" reklaamplakat, ,,Tualett", ,,Üksi". NEOIMPRESSIONISM 1886 aastal impressionistide viimasel ühisnäitusel torkavad silma sellised kunstnikud, kes annavad loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Seda hakatakse kutsuma püantilismiks. See on tulnud prantsusekeelsest sõnast punktitamine. Nimetatakse seda ka neoimpressionismiks. Rajajaks oli prantslane Georges Seurat. Tal oli impressionistidega sama eesmärk võimalikult tõetruult jäljendada nähtavat maailma, kuid Seurat tahtis oma meetodit järjekindlamalt teadusele toetada. Ta arvestas sellega, et värvilised objektid mõjutavad üksteises nähtavat värvust.ta hakkab kasutama täiendvärve
*Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Neoimpressionism. Postimpressionism 12. klassi kunstiajaloo õpiku § 4 ja 5 iseseisvalt läbi töötada ja teha kokkuvõtted 1) Mis on neoimpressionism? Nimeta kaks kunstnikku! (§ 5) Impressionismi vastand. Teosetel anti loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Georges Seurat. Hendri Edmond Cross. 2) Vincent van Gogh elu ja looming (§ 4) Van Gogh on tuntud postinpressionist. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest 10 aasta jooksul, kuid vaimuhaigus võttis ta üle võimust ning 37- 2 aastaselt ta tappis enese. Oma eluajal oli tal vähe edu, kuid surmajärgne kuulsus kasvas
Pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist ning lõhkus sellega tsentraalperspektiivi. Cezanne pidas maali süzeed täiesti ebaoluliseks. Maalis maastikke, natüürmorte, staatilisi figuure. Maal: Vincent van Gogh Paul Gauguin Paul Cezanne Neoimpressionism - Seurat stiili kutsutakse ka kutsutakse samuti punktüallismiks, sest loodust anti edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Eesmärk oli samuti tõetruult jäljendada reaalset maailma, kuid taheti seda teha veel rohkem teaduslikel aspektidel. Värvide valimisel taotleti optilist segu, mida vaatleja tajub õigesti vaid teatud kaugusel pildist. Tihti kasutati puhtaid spektrivärvusi. Samas ei tahetud piirduda vaid looduse jäljendamisega ning taotleti ka harmoonilist kompositsiooni. Taheti joontega valjendada emotsioone ning neile anti sarnane tähendus muusikaga. Valguse
annaabi.ee 
