edasi Aasiasse ning sealt hiljem edasi Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseline korvpall. Reeglid Normaalaeg koosneb neljast 10-minutilisest veerandajast. Neist kahe esimese ning kahe viimase vaheaeg on 2 minutit. Esimene ja teine veerandaeg kokkuvõtvalt öeldes on esimene poolaeg ja kolmas ning neljas veerandaeg on kokkuvõtvalt öeldes teine poolaeg. Poolaegade vahe on 15 minutit. 5 minutilist lisaaega kasutatakse siis kui normaalaja lõpul on punktiseis viigiline. Lisaaegasid kasutatakse kuni võitja on selgunud. Piirangud 20 ja 10 minuti piirang – puudutab võistluse korralduslikku poolt. Võistkonna peatreener esitab mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja numbrid vähemalt 20 minutit enne mängu algust mängu sekretariaadile. Rikkumise korral kindlat sanktsiooni määratud ei ole. 15 minuti piirang - Võistkond, kes ei ole pärast mängu väljakuulutatud algust 15 minuti jooksul kohale jõudnud, loetakse kaotanuks.
võistlejatele. Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei soorita antud alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks ega saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis. Võistleja, kes otsustab mitmevõistluse katkestada, peab sellest koheselt informeerima mitmevõistluse peakohtunikku. Peale iga ala lõppu tuleb punktiseis (st antud ala tulemusele vastavad punktid IAAF-i ametliku punktitabeli alusel ning punktide summa peale kõiki senilõppenud alasid) teatavaks teha kõigile võistlejatele. Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. Võrdse punktisumma korral on võitjaks sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma. Eeltoodud näitaja võrdsuse korral on
Kevin Udso 10.c Mängu normaalaeg koosneb neljast 10 minutilisest veerandajast. Neist kahe esimese vaheaeg on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit. Esimest ja teist veerandaega nimetatakse kokkuvõtvalt esimeseks poolajaks ning ülejäänuid teiseks poolajaks. Poolaegade vaheaeg on 15minutit. Täiendava ajana kasutatakse lisaaega kui normaalaja lõpul on punktiseis viigiline. Lisaaja pikkus on 5 minutit. Igale lisaajale eelnev kaheminutiline vaheaeg. Lisaaegasid kasutatakse kuni võitja on selgunud. Nii normaalajal kui ka lisajal peatatakse aja lugemine määruste rikkumise ja palli korvi langemise korral. Mängitakse nn seisvat aega. Aeg käivitatakse kohtuniku märguande peale. Korvpallis ei nimetata kõiki määruste rikkumisi vigadeks, vaid ainult neid, mida reeglistik nimetab
kõigile võistlejatele.Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei soorita antud alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks ega saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis.Võistleja, kes otsustab mitmevõistluse katkestada, peab sellest koheselt informeerima mitmevõistluse peakohtunikku.Peale iga ala lõppu tuleb punktiseis (st antud ala tulemusele vastavad punktid IAAF-i ametliku punktitabeli alusel ning punktide summa peale kõiki senilõppenud alasid) teatavaks teha kõigile võistlejatele. Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. Võrdse punktisumma korral on võitjaks sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma. Eeltoodud näitaja võrdsuse korral on
(liikumissuunas vaadates tagumine) ja ta võib soovi korral ümber selle pöörelda. Mängija võib palli sööta mõlema võib ühe käega. Niisamuti võib korvi visata ühe või mõlema käega. Ajareeglid Mängu normaalaeg koosneb neljast 10 minutilisest veerandajast. Esimese ja teise ning kolmanda ja neljanda veerandaja vahel on 2-minutiline paus. Teise ja kolmanda veerandaja vahel on 15-minutiline vaheaeg. Lisaaega kasutatakse juhul kui normaalaja lõpus on punktiseis viigis. Lisaaeg kestab 5 minutit ning sellele eelneb 2-minutiline vaheaeg. Aeg peatatakse palli korvi langemisel või reeglite rikkumisel. Aeg käivitatakse kohtuniku märguande peale. 20 ja 10 minuti piirang. Võistkonna peatreener esitab mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja numbrid vähemalt 20 minutit enne mängu algust sekretariaadile. Punkti eesmärgiks on sekretariaadi töö lihtsustamine, kuna kiirustades võib tekkida eksitusi, eriti võõrapäraste nimede puhul.
järgnevas kannavad need oma pärisnime "reegel". Ülejäänuid on siinkohal nimetatud piiranguks. Mängu normaalaeg koosneb neljast 10 min veerandajast. Neist kahe esimese vaheaeg on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit. Esimest ja teist veerandaega nimetatakse kokkuvõtvalt esimeseks poolajaks ning ülejäänuid teiseks poolajaks. Poolaegade vaheaeg on 15 minutit. Täiendava ajana kasutatakse lisaaega kui normaalaja lõpul on punktiseis viigiline. Lisaaja pikkus on 5 minutit. Igale lisaajale eelnev 2 minutiline vaheaeg. Lisaaegasid kasutatakse kuni võitja on selgunud. 20 ja 10 minuti piirang puudutab võistluse administratiivset poolt. Võistkonna peatreener esitab mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja numbrid vähemalt 20 min enne mängu algust mängu sekretariaadile. Punkti eesmärgiks on sekretariaadi töö lihtsustamine, sest kiirustades mängijate nimede protokolli kandmine põhjustab eksitusi
.........14 2.1.4. Sõit.......................................................................................................15 3. HOOAEG AASTAL 2010..................................................................................15 3.1. Etapid...........................................................................................................16 3.2. Meeskonnad ja sõitjad..................................................................................17 3.3. Punktiseis.....................................................................................................18 KOKKUVÕTE.........................................................................................................19 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................................20 2 SISSEJUHATUS
seda, kui reeglite rikkumist). Mänguaeg Mängu nromaalaeg koosneb neljast 10-minutilisest veerandajast. Neist kahe esimese vaheaeg on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit. Esimest ja teist veerandaega nimetatakse kokkuvõtvalt esimeseks poolajaks ning ülejäänuid teiseks poolajaks. Poolaegade vaheaeg on 15 minutit. Täiendava ajana kasutatakse lisaaegakui normaalaja lõpul on punktiseis viigiline. Lisaaja pikkus on 5 minutit. Igale lisaajale eelnev kaheminutiline vaheaeg. Lisaaegasid kasutatakse kuni võitja on selgunud. Nii normaalajal kui ka lisaajal peatatakse aja lugemine määruste rikkumise ja palli korvi langemise korral. Mängitakse nn seisvat aega.Aeg käivitatakse kohtuniku märguande peale. Jooksvat aega ehk olukorda kus mänguaeg peatatakse vaid veerandaegade lõpul FIBA reeglites ei lubata Mänguväljak
võistlejatele. Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei soorita antud alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks ega saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis. Võistleja, kes otsustab mitmevõistluse katkestada, peab sellest koheselt informeerima mitmevõistluse peakohtunikku. Peale iga ala lõppu tuleb punktiseis (st antud ala tulemusele vastavad punktid IAAF-i ametliku punktitabeli alusel ning punktide summa peale kõiki senilõppenud alasid) teatavaks teha kõigile võistlejatele. Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. Võrdse punktisumma korral on võitjaks sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma. Eeltoodud näitaja võrdsuse korral
võistlejatele. Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei soorita antud alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks ega saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis. Võistleja, kes otsustab mitmevõistluse katkestada, peab sellest koheselt informeerima mitmevõistluse peakohtunikku. Peale iga ala lõppu tuleb punktiseis (st antud ala tulemusele vastavad punktid IAAF-i ametliku punktitabeli alusel ning punktide summa peale kõiki senilõppenud alasid) teatavaks teha kõigile võistlejatele. Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. Võrdse punktisumma korral on võitjaks sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma. Eeltoodud näitaja võrdsuse korral
kõigile võistlejatele. 11. Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei tee antud alal ühtegi võistluskatset) loetakse mitmevõistluse katkestanuks. Ta ei tohi osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta üldises paremusjärjestuses. Võistleja, kes otsustab mitmevõistluse katkestada, peab sellest kohe teavitama mitmevõistluse peakohtunikku. 12. Peale iga ala lõppu tuleb punktiseis (st antud ala tulemusele vastavad punktid IAAF-i ametliku mitmevõistluse punktitabeli alusel ning punktide summa peale kõiki senilõppenud alasid) teatavaks teha kõigile võistlejatele. Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. 13. Võrdse punktisumma korral rakendatakse kõikide paremusjärjestuse kohtade selgitamiseks järgnevaid võtteid: (a) Kõrgema koha saab sportlane, kes suuremal arvul üksikaladel on saanud samale kohale
annaabi.ee 
