Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem) Monbazillac (valged dessertveinid on lihtsakoelisemad, mitte nii rikkalikud ja magusad ja hinnalt kättesaadvaamad kui kuulsa Sauternes`i omad. Bergerac (tuntud meile valgete värskete Bordeaux stiilis veinidega, tehakse ka meeldivat eosed ja mahlakaid punaveine) Buzet (toodab peamiselt punaseid veine, viinamarjasordid praktiliselt samad mis bordooveinidel Madiran (pakub võimsaid veine tanniinest Tannat viinarmajast) Cotes de Gascogne (toodetakse odavaid ja häid värskeid valgeid veine, eriti õnnestunud on mõni Sauvignon Blanc) Rhone`i org üks jõulisem, raskem ja kallima veini piirkond, selle paiga (veini) nimeks on Cote-Rotie (küpsenud kallas); Hermitage kõige suurem ja massiivsem Syrah vein, mis tahab pikka küpsemist
või punast veini. Soojalt valmistatud kala saadavad lennukad valged veinid, aga praetud küpsetatud või grillitud kala juurde pakkuge temperamentseid valgeid, mõrumaid rosé ja tanniinirikkaid punaseid veine. LINNULIHA Siin tulevad kõne alla peaaegu kõik veinid: nii valged roséd kui ka punased. Lihasordi kõrval on oluline valmistamisviis: supikana või noor nuumkana rind vajavad värsket, õrna veini, praetud kana või ,,coq au vin" ehk kana veinikastmes marjasemaid punaveine. Part või hani nõuavad küpsemaid veine. GRILLITUD STEIK, LAMBAFILEE, ULUKILIHA Sobivad heade väärika piirkonna punaveinidega: Bordeaux Grand Cru, Barolo, Barbaresco, Brunello, Chianti Classico, Rioja, Ribera del Duero, Stellenbosch jt. Veini valik sõltub ka kasutatavast kastmest, toorainest ja liha valmistusviisist. VÜRTSIKAD TOIDUD Et lämmatada vürtsikatest roogadest tekkinud mõnusat põletavat tunnet, valige kindlasti joogiks mõni magusam vein
Punastest magusa alatooniga ja ilma tammeta kerged veinid, näiteks Dolcetto, Barbera, Gamay Beaujolais'st. Kõvad pressitud juustud Parmesan Aromaatne, kõva ja kuiv ning pähklilise maitsega. Parmesani on soovitatav riivida pastadele, suppide ja pitsadele. http://www.kokaraamat.ee/sonastik.php?P Cheddar Kasutatakse kastmetes. Võileibadele ja pajaroogadele. http://www.rmp.ee/retsepte/259/5397 · Klassikaliselt on joodud kõrvale tugevaid ja kompleksseid punaveine. Sobivad hästi hea punaveini pudelipõhja lõpetamise seltsiliseks.Punastest Médoc, Pessac-Leognan, Rhône, Barolo, Barbaresco, Amarone, Ripasso, super- Toscana veinid.Üha enam ka täidlane küps valge vein, millel on veidike magusust, näiteks Austria ja Saksa Auslese, ka rosinane Tokaji. Sinihallitusjuustud Stilton Sobib hästi kala ja liha täidisena. Külmade ja soojade katmete maitsestamiseks. http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=28 Gorgonzola
või punast veini. Soojalt valmistatud kala saadavad lennukad valged veinid, aga praetud küpsetatud või grillitud kala juurde pakkuge temperamentseid valgeid, mõrumaid rosé ja tanniinirikkaid punaseid veine. LINNULIHA Siin tulevad kõne alla peaaegu kõik veinid: nii valged roséd kui ka punased. Lihasordi kõrval on oluline valmistamisviis: supikana või noor nuumkana rind vajavad värsket, õrna veini, praetud kana või ,,coq au vin" ehk kana veinikastmes marjasemaid punaveine. Part või hani nõuavad küpsemaid veine. GRILLITUD STEIK, LAMBAFILEE, ULUKILIHA Sobivad heade väärika piirkonna punaveinidega: Bordeaux Grand Cru, Barolo, Barbaresco, Brunello, Chianti Classico, Rioja, Ribera del Duero, Stellenbosch jt. Veini valik sõltub ka kasutatavast kastmest, toorainest ja liha valmistusviisist. VÜRTSIKAD TOIDUD Et lämmatada vürtsikatest roogadest tekkinud mõnusat põletavat tunnet, valige kindlasti joogiks mõni magusam vein
lihtsatest regiooniveinidest kui ka Grand Cru tippveinidest. Prantsusmaa Bordeaux Vaieldamatult Prantsusmaa kuulsaim veinipiirkond. Côtes de Punased moodustavad toodangust 85%. Valged veinid jagunevad kuivadeks, poolkuivadeks ja magusateks. Tuntumad on väärishallitusveinid Sauternes, Barsac jt. Punastest leiame kergeid, keskmise täidlusega ning täidlasi ja pika küpsemispotentsiaaliga veine. Tähtsamad piirkonnad on: Médoc ja Haut-Médoc, kus tehakse ainult punaveine Graves, kus toodetakse nii valgeid kui punaseid veine Entre-Deux-Mers, kus valmistatakse valgeid kuivi, poolmagusaid ja magusaid veine (Sauternes jt) ning punaseid kergeid ja pooltäidlasi veine. Fronsac, Pomerol ja St. Émilion koos oma paljude satelliitaedadega. St. Émilioni linn ja veiniaiad on UNESCO kaitse all ning üks veinituristide lemmikpaiku. Lisaks on veel palju nn. mäekülgede ehk Côtes' alasid. Nendest tuntumad on Côtes de Blay, Côtes de Bourg ja Côtes de Castillon.
veinimaailmale. Seal asuvad maailmakuulsad veinimõisad, tuntud aastakäigud ja gastronoomiline kultuur, mis ühendab veini ja toitu kõige kõrgemal tasemel. Appelation Controlee seadused kontrollivad iga piirkonna veini vastavust päritolule. Tuntuimad veinipiirkonnad on Bordeaux, Burgundia, Champagne, Alsace, Rhone ja Loire. Bordeaux hea kliima ja veinivalmistamise oskused annavad maailma parimaid punaveine. Veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust. Need sordid on punaste veinide puhul Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc ning mõni protsent Petit Verdot ja harva Malbec. Valgete veinide puhul kasutatakse Sauvignon Blanc ja Semillon viinamarja. (Grape 2012) Klassifikatsioon: · Vin de Table (VTD) lauavein · Vin de Pays (VDP) maakonnavein · Vins Délimités de Qualité Supérieure (VDQS, aste VDP ja AOC vahel) piiratud kvaliteediga vein
see viina peale. "Aga ma eksisin. Ma pidin mõistma, et viin on Venemaal püha ja kodurahu huvides ei tohi seda puutuda," kinnitab Gorbatsov. Mis puutub Gorbatsovi alkoholi-eelistustesse, siis ütleb ta ennast tegelikult armastavat viina, eriti koos hea heeringaga. Prantsuse konjakeid ta küll hindab, aga armastab rohkem Gruusia ja Armeenia veine. Ka Tokaji veine tundvat ta hästi. Kõige rohkem pruugib ta aga Tsiili punaveine, mis olevat suurepärased peojoogid. NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi osalise ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Moskva
Tramineri ja Chardonnay poolest. Piirkonna teevad huvitavaks turismiobjektiks seal leiduvad ilusad veinikeldrimäed Villànykövesdis ja Tenkesi mäel. Olulised tootjad : Bock, Hungarovin(György-Villa, Kemendy), Polgàr, Attila ja Tamàs Gere. Mida maitsta? Kindlasti head Toajid, klassikast ei pääse. Eestis saadav Egri Bikavèr on talutav, aga muidugi mitte mingi tipptoode. Hungarovini György Villa seeria on viisakas ja Domaine Szermley lausa hea. Üldiselt tuleks taga otsida ikkagi Ungari punaveine, olgu siis Egerist, Szekszardist või Villànyist. Uus tammevaat ja täidlane marjasus on kujundanud ka Ungari moodsate punaveinide põlvkonda, aga need veinid tuleks Eestisse alles tuua. Vahuveinidest pakub Törley omas hinnaklassis väga head kvaliteeti. Tootjad ja veinid Bock svaabi juurtega veinisuguvõsa Villànys, kes juba 1958.aastal ostis tagasi oma esivanemate veiniaia, 1976ndal sai esimese eratootjana peaauhinna Soproni rahvusvahelisel veinivõistlused ning 1987 asus ise pudeldama
kasvutingimused. Päeval kõrvetab kuum päike viinamarju, öösel aga moodustub kaste mägedest läbihoovavate jahedate tuulte tõttu. Viinamarjad kasvavad väga väikesed, kuid tohutu kontsentratsiooniga. Seetõttu ei luba piirkonna ametlik klassifikatsioon valmistada veine alkoholi sisaldusega alla 13,75 % vol! Veinid valmistatakse peamiselt Garnacha ja Carinena viinamarjadest. AS Kiil & Ko esindab Mas d'en Gil veinikeldrit. Prioratost on pärit ka üks Hispaania kallemaid ja prestiizikamaid punaveine Ermita. AS Kiil & Ko Instituudi tee 2, 76902 Harku, Harju mk tel:(0) 6 57 3924/ faks:(0) 6560 658 lk. 7 Somontano Uus tõusev täht Hispaania veinimaailmas. Somontano erineb kõikidest teistes Hispaania veinipiirkondadest. Somontanos kasutatakse Hispaania mõistes eripäraseid viinamarju, seal on teistsugune kliima ning mullastik. Lisaks eelnevale tuntakse Somontanot kui "Hispaania veinilaborit". Lisaks tuntud kodumaistele viinamarjasortidele kasvatakse ka punastest Cabernet
kemikaale. Kaasaegne püüdlus on toota veini nii loomulike vahenditega kui võimalik. www.veinimaailm.ee, 24.07.2009.a Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus 3. Enimlevinud valged viinamarjasordid Airen enamlevinud sort Hispaanias, üks Hispaania brändi valmistamise alustalasid. Kesk-Hispaanias kasutatakse palju segatuna Tempranilloga, et valmistada kergeid punaveine. Airenist valmistatud valged veinid on kergelt mineraalsed, lihtsad neutraalsed lauaveinid, mida sobib juua noorelt. Madridi ümbruses ja Andaluusias nimetatakse Laireniks. Bacchus üks tähtsamaid Saksamaa mahuviinamarja sorte, Rieslingi ja Silvaneri ristand koos Müller-Thurgauga. Mari valmib hilja ja seetõttu on vein enamasti ülihappeline ja madala puuviljasusega. Inglismaal on Bacchus tähtsuselt neljas kasvatatav marjasort ning
annaabi.ee 
